19. leht 68-st
Postitatud: 01 Mai, 2011 19:44
Postitas Viiskümmend
Et pooltõdesid ja bluffi vähem oleks:
AS Samelin teeb militaarsaabaste osas allhanget Norra firmale ning soovib, et Kaitsevägi Norra firmalt litsentsi ja valuvormid välja ostaks, et nad saaksid neid saapaid üldse enda tootena pakkuda.
Hiljuti ajateenijale vigastuse tekitanud lõhkepakett oli kohaliku ettevõtte OÜ Fortestar toode. Fortestar asutati paraleelselt E-Arsenalis toimunud tootmistegevuse lõpetamisega E-Arsenali palgal olnud tegelaste poolt, riigikontroll tuvastas selle JOKK skeemiks.
Postitatud: 02 Mai, 2011 7:54
Postitas Kapten Trumm
toomas tyrk kirjutas: Teine tase oleks juba see keskus, mis võib olla nii näiteks KV logistikakeskuse osa, või ka riigiettevõte, võis siis eraettevõte, millel on kaitseväega mingid pikaajalised lepingud. Mis siis tegeleks juba keerulisema remondi ja hooldusega.
Ma olen 100% nõus, et mõlemad peaks olemas olema.
Kas see tehniline keskus peaks aga "rahvasoomukit" ka tootma hakkama - see on omakorda kolmas teema
No näed, siis polegi ma nii eksinud lambuke ühti. Mis puudutab sõjatehnika parandamisse, siis tuleb arvestada seda, et riigikaitse peab valmistuma eelkõige sõja-ajal tegutsemiseks ja olen üpris kindel, et katse lahinguvigastustega tehnika parandamiseks sõja-ajal autoteeninduses ei õnnestu. Tegemist peab olema ikkagi kaitsestruktuuri integreeritud osaga, millele hakkavad SA puhul laienema samad õigused (nt töötajate mittemobiliseerimine jne).
Postitatud: 03 Mai, 2011 9:24
Postitas Hjalmar Nelk
Kuidas siis edasi? Ma mõtlen nüüd siin seda tehnilise võimekuse kasvatamist. Äkki saaks selliseid konkreetseid ettepanekuid, palun. Alljärgnevas postituses ei ole tibakestki irooniat ega mõnitamist, puhas huvi.
Mis see arv meie kaitseväe koguarvust üleüldse olema peaks, et tekitada kriitilist massi ja mitte olla sõltuv 1-2 inimese väljapressimistest? 50 ohvitseri? 100 ohvitseri? 200 allohvitseri? Rohkem?
Et tuleks insenere-tehnikuid palgale saada? Kuidas? Aastas on kaitseväele ette pandud piirnormiks 125 kaitseväelast. Palju tuleks siis järgmine aasta neid insenere/tehnikuid sellest arvust võtta ja mille arvelt?
Iga inseneri/tehniku palkamine võtab kas palju aega (ehk noor inimene ja kasvatad ise) ja annab alguses vähe kasu, või siis nõuab kahekordselt raha (ehk siis 125 asemel vähem inimesi aastas juurde).
Aga võib-olla on selle tehnilise võimekuse kasvatamine lihtsalt utoopiline ja peamegi leppima sellise ostame-vana-asemele-järjest-uut-ja-vana-lükkame-prügimäele filosoofiaga?
Postitatud: 03 Mai, 2011 9:57
Postitas kert122
KJ ei vaja hunnikut insenere, neid võib olla käputäis kuskil peastaabis, kes vaatavad laekunud plaane ja täiendavad,enamus teenust saab sisse osta...
kui on tehtud kaitsetööstuse liit, siis see peaks ju midagi tegema, jeesus küll, misasi see nii raske on, mingeid ideesid sellel liidul pole üldse või, või kaagutavad samamoodi, et ei saa ja pole võimalik...
ma annan ühe idee, igale liikurile vintsid, KL oleks ilus turg, neid valmistatakse kindlasti ka eestis, palun, vintsis ei ole minu meelest mitte midagi keerulist...ja kui nüüd keegi tark ajab rinna ette ja ütleb, et neid on kuskil tagalalaos, siis ma küsiks kohe, et hakkab peale jutt, et rahuajal pole ette nähtud?
JV liikuritele KP lafetid?! natuke nokitsemist ja KVPS heakskiit ja voilaa, neid ettevõtteid kes neid teeks, leidub, ärge punnige vastu.
õppemiine, päris miine, betoonpunkreid mida iganes
ma olen üsna hästi kursis terasetööstusega, ja ma olen veel rohkem kursis ka sellega, kuidas need hinnad moodustuvad, katteprotsentidest rääkimatta.
ma ei saa aru, miks osad militaaralal tegevad tüübid nii vastu seisavad, et ei ole mõtet, pole otstarbekas jne, kas töökohad oleks ohus v???
ah, õige, me ju nii noor alles...
Postitatud: 03 Mai, 2011 11:18
Postitas Kapten Trumm
Hjalmar Nelk kirjutas:Kuidas siis edasi? Ma mõtlen nüüd siin seda tehnilise võimekuse kasvatamist.
Ma ise pakuks, et kuskil suurusjärk 30 nägu. See 125 uut palgalist nägu aastas pean mina isiklikult jätkusuutmatu personalimudeli eluea meeleheitlikuks pikendamiseks.
Kindlasti on vaja ära katta
1. tehnika ja relvastuse täiustamine - eelkõige võimaldab kasutada odavaid võimalusi - nt sõidukite ÕT lafettidest oli juttu. Käsirelvi täiustatakse, väga hea.
2. pioneeri, silla vms teema. Ok, kaevikuid kaevame, mõned ekskavaatorid ka on, peaks omandama ka 4. astme kindlustamise, sildade taastamise jne (mis tankide tulekuga on vältimatu). Jooksusillaga kaua toores ei seisa.
USA armees on olemas lausa insenerikorpus, mis muuhulgas tegeleb nt Missisipi tammidega.
Tegelikult on väga paljude asjade mõistliku hinna võti projektijuhtimine.
Komponentidest töötava asja saamiseks vajalik koordinatsioon ongi see, mis "täisteenuse" kalliks teeb. Meil armastatakse väga suu ammuli mingit müütilist hanget oodata, selmet käed külge panna ja valmistada ette joonised, tellida 4-5 firmast jubinad ning kuskil panna asi kokku. Kui natuke otsida, siis kindlasti leiaks ka ajateenijate hulgast selliste oskustega rahvast, keda oleks raiskamine jalaväelaseks koolitada.
Loen just nagu ulmet, 2. osaline raamat "Raketigarnison" ühest Eesti soost PVO ohvitserist, kes käis läbi tee sõjakoolist majorini - ohvitseri juhtimisel parandavad sõdurid lokaatoreid, vahetavad rakettide osi, ilma mingi täisteenuspaketi koolituseta Euroopas ning ilma 24h hädaabitelefonita....lihtsalt ulme
Postitatud: 03 Mai, 2011 11:53
Postitas Hjalmar Nelk
30 inseneri või 30 tehnilise haridusega inimest kaitseväe peale kokku? 30 katmaks kõiki tegevusvaldkondi? Autodest selle kurikuulsa kübertegevuseni? Kas väheks ei jää?
Raketigarnison ja kõik muu säärane on ilus lugemine, aga ei päde. Ohvitseri juhtimisel vahetavad sõdurid juppe - olemasoleva süsteemi olemasolevate instruktrsioonide alusel ja olemasolevate varuosadega. Aususe huvides peab siia taha panema ka kõik instituudid, hooldusettevõtted jne. Kas me hakkame kah sellist süsteemi ehitama?
Tahaks ikka tagasi tulla konkreetse asja juurde - kuidas luua seda tehnilist know-howd meie olemasolevate ressursiraamide puhul? Kuidas tagada jätkusuutlikkus ja enese taasloomisvõime? Kuidas tagada, et mõni hirmus innovaatiline ja vahva projekt lihtsalt õhust tühjaks ei jookse peale selle ühe ja ainsa inimese (solvunult) töölt lahkumist.
Ma ei räägi, et asjad (low-tech innovatsioon) ei ole võimalikud, või et seda pole kuskil tehtud. Ma räägin sellest, et, nagu siin foorumist selgelt välja tuleb, ei ole me võimelised juba praegu hooldama olemasolevat tehnikat (millel on olemasolevad instruktsioonid ja kindlasti ka varuosad) ja sellest ka mu küsimus - kuidas seda teha ja mille arvelt.
Ja kommentaariks - 125 inimest aastas ei ole reaalne? On küll. Sest nii on otsustanud meie rahvaesindajad. See ongi see ressurss, mida saame kasutada.
Postitatud: 03 Mai, 2011 12:37
Postitas Lemet
Ma räägin sellest, et, nagu siin foorumist selgelt välja tuleb, ei ole me võimelised juba praegu hooldama olemasolevat tehnikat (millel on olemasolevad instruktsioonid ja kindlasti ka varuosad) ja sellest ka mu küsimus - kuidas seda teha ja mille arvelt.
Alustaks siis sellest esimesest küsimusest- miks me ei ole? Ilma selleta läheb järgmistele- kuidas ja mille arvelt- vastamine raskemaks.
Postitatud: 03 Mai, 2011 14:53
Postitas Viiskümmend
Märkasin, et 14 aprilli Päevaleht on küsinud kaitseministeeriumilt, miks nad enda eelarvest selle suurärimeeste poolt asutatud ning ühtlasi nende lobigrupina tuntud MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit tegevuse kinni maksavad? Vastus oli lühike - kaitsetööstuse toetamine on ministeeriumi pöhimäärusest tulenev ülesanne.
Mis see siis ühel maksumaksjal ikka ära on, aitame Portugali ja Kreekat ning ka meie meie suurärimehi.
Samas, et endale meeldetuletada milleks see MTÜ 2009 aastal üldse loodi on juba päris keeruline kuna kõik koostöömemorandumid ja kokkulepped on netist ära koristatud.
MTÜ EKTLi kodulehekülg on üsna infovaene aga üht-teist võib sealt ju teada saada näiteks rubriigist Uudised leiab järgneva teate: "Eesmärk oli ja on leida liidu liikmete abil KV-le pikaajaline partner remondi- ja hooldusbaasi ülesehitamiseks".
Ehk see MTÜ pakub oma liikmele pikaajalist remondi- ja hoolduslepingut. Liidu liikmete nimed on millegipärast küll saladus aga leida võib sealt informatsiooni liikmete jagunemise kohta tegevusalade järgi ning näiteks klastrisse: mootorsõidukite remont - kuulub ainult 1 ettevõte.
Tundub, et see on ikka üks väga "laiapõhjaline liit".
Postitatud: 03 Mai, 2011 15:14
Postitas Kapten Trumm
Märkimist väärib veel pisiasi, et see asutus asub äriregistri andmetel KL Tallinna maleva hoones Uus-Tatari 25A.
Nimesid on natuke toodud
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/s ... d=22481359
Mis aga rauda puudutab, siis nt AS Paide Masinatehas on täiesti tegija "raua" keevitaja
http://www.pmt.ee/
Osad nimed panevad muidugi pead vangutama.
Postitatud: 03 Mai, 2011 20:17
Postitas kert122
hmh, kui juba tulema hakkas:
www.heti.ee
www.konesko.ee
www.maru.ee/kontsern
pluss muidugi suuremad veel.
Postitatud: 16 Mai, 2011 9:28
Postitas tommy
Nii iseloomulik.....
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=45984939
Šokolaadide soetamiseks pöörduti mõistagi Kalevi poole, kes lükkas tellimuse tagasi. Ettevõtte tavasortimenti mundrimeeste tellitud 20grammised tahvlid enam ei kuulu ja neid oleks olnud raske taas tootma hakata. Nii valmiski Sõdurišokolaad hoopis Laimas
Kui nüüd peaks Kalevil tulevikus olukord halvenema, siis on kindlasti oodata hädakisa, "Näe, meil võimsused seisavad, aga kus Kaitsevägi annab tellimusi hoopis lätakatele"......
Ja sama kindel, et siinsed naljamehed koogutavad sellele innukalt kaasa....
Saapad, šokolaad või mis iganes, vahet ju pole.
Postitatud: 16 Mai, 2011 9:49
Postitas Kapten Trumm
Kui sa pead silmas seda Eesti saapatootjat, siis minumeelest meeldib selle kontori direktoril lihtsalt rambivalguses olla.
Postitatud: 16 Mai, 2011 12:03
Postitas Some
Kusjuures vaatasin Kalevi toodangut, tõepoolest 20 grammist šokolaadi pole valikus... Lähimad on 50 grammi ja 15 grammi. Tommy, miks šokolaadid just 20gr pidi olema? Ja kui suur see hange oli üldse? 10 kilo? 100?
Postitatud: 16 Mai, 2011 12:23
Postitas Kapten Trumm
Mul tekkis näiteks küsimus, miks KV tegi sellised kallutatud hanketingimused, kus nõutud on formaati, mis on välismaa firmal tootepaketis ja Eesti omal mitte? Laimal pole vaja muud ringi teha, kui ainult välispaber tellida.
Kui nõuaks nt 15 g, siis kas Laima hakkaks seda tootma KV pisitellimuse pärast? Tootmise ümberseadistamiseks kulub päevi, kuid mingi mõni tuhat tahvlit toodab Kalevi suurune vabrik paari tunniga. Ükski ettevõtja ei hakka nädalaks tootmist seisma panema, et seal KV-le pool päeva tööd teha. Lisaks pakkimise küsimus, kui kogu tehase logistika on rajatud 50g ja suurematele tahvlitele.
http://www.laima.ee/tooted_vaade.php?toote_id=411
Postitatud: 16 Mai, 2011 13:15
Postitas tommy
Some kirjutas:Kusjuures vaatasin Kalevi toodangut, tõepoolest 20 grammist šokolaadi pole valikus... Lähimad on 50 grammi ja 15 grammi. Tommy, miks šokolaadid just 20gr pidi olema? Ja kui suur see hange oli üldse? 10 kilo? 100?
Ma tõesti ei tea, miks just 20g.
Küll aga usun, et tegemist polnud vandenõuga, mille eesmärk oli tellimus Läti magusameistritele veeretada.