www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Soome lennuväest 80ndatel.
Sisaldab ka eriti sürre kaadresid Soome "võsalennuväe" tegemistest.
http://www.youtube.com/watch?v=WiwLxnUaeY8

väga lahe. draken on ikka ekstra gruuvi

Katainen: Suomen kannattaisi kuulua Natoon

http://yle.fi/uutiset/katainen_suomen_k ... on/7187922

On kuulda arvamusi, et Ukraina kriis kiirendab Soome NATOsse astumist.
Mitte seepärast, et Soome end ise täna kaitsta ei suudaks, vaid seepärast, et peale Ukraina kriisi lendavad assümmeetrilised büroosõjad ilmselt prügikasti ning NATO pöördub tagasi juurte juurde. Soomlased pelgasid vanasti nimelt seda, et nad sunnitakse oma suure armee likvideerimisele ning väikese, kuid überkalli missiooniarmeekese loomisele.

Kui see probleem laualt kaob, võib mõndagi juhtuda.

Asümmeetriliste sõdade psühhodeeliaga vist jah on praeguseks ühel pool. Aga see ei tähenda et mingisugused kummalised nägemused tulevikus ei teki. Olles NATO s oleks Soome nende mõju all. Sveitsi näide tõestab seda et on võimalik sajandeid tuksuv ühesugune ja lihtne kaitsekontseptsioon mis töötab tõhusalt nii Adolfi kui Angela naabruses. Ja kordades odavamalt kui see suurtel NATO riikidel õnnestub.

Ukraina sündmused on suurendanud Soome reservväelaste toetust NATOga ühinemisele, näitavad täna avaldatud küsitluse tulemused.

Reservväelaste liidu arvamusuuringu põhjal soovib üle 42 protsendi reservi arvatud sõjaväelastest, et Soome ühineks kohe või lähiaastatel NATOga. Aasta eest toetas samalaadses küsitluses alliansiga liitumist 30 protsenti reservistidest.

NATO-ga liitumisse eitavalt suhtuvate reservväelaste osakaal on värske küsitluse põhjal 19 protsenti, aasta eest oli neid 23,5 protsenti.

Uuringus küsiti ka, kuidas peaks Soome Ukraina sündmusetele reageerima. Üle 35 protsendi peab õigeks mõjutamist Euroopa Liidu kaudu, kuid 18 protsendi arvates tuleks pidada läbirääkimisi otse Venemaaga.

Aprilli algul läbi viidud küsitlusele vastas üle 3200 reservväelase. Reservistide liidul on kokku 36 000 liiget.


http://www.postimees.ee/2760010/soome-r ... n-kasvanud

Kapten Trumm kirjutas:On kuulda arvamusi, et Ukraina kriis kiirendab Soome NATOsse astumist.
Mitte seepärast, et Soome end ise täna kaitsta ei suudaks, vaid seepärast, et peale Ukraina kriisi lendavad assümmeetrilised büroosõjad ilmselt prügikasti ning NATO pöördub tagasi juurte juurde. Soomlased pelgasid vanasti nimelt seda, et nad sunnitakse oma suure armee likvideerimisele ning väikese, kuid überkalli missiooniarmeekese loomisele.

Kui see probleem laualt kaob, võib mõndagi juhtuda.

See on nüüd küll täielik kamarajura – nii sisulises mõttes, kui ka selle poolest, et milliseid pooltargumente Soomes praegu NATO-liikmelisusele nähakse ja tajutakse.

Ma olen seda Soomes aeg-ajalt kerkivat NATO-diskussiooni mõnda aega kõrvalt vaadanud ning ei ole küll ei minevikus, veel vähem aga praegu tuvastanud kuskilt sellist pidevat argumentatsiooni, et varem ei kõlvanud NATO-ga liituda, kuna allianss tegeles vaid kaugete assümeetriliste sõdadega, mis nüüdseks on seljataha jäänud ja just nüüd on õige aeg NATO-ga liituda.

Esiteks, need, kes Soomes NATO-st midagi sisulist üldse teavad ja mõistavad – st. suurem osa ohvitserkonnast, kaitse- ja välisministeeriumi ametnikud, on ülekaalukalt NATO-liikmelisust pooldanud juba kõvasti üle 10 aasta ehk alates sellest ajast, mil NATO justkui selle assümeetrilise asja poole ära kaldus. Põhjused – kollektiivkaitse pole tegelikult NATO-s kunagi laua pealt ära kadunud, kuigi oli kümmekond aastat tagasi arusaadavatel põhjustel tõesti pisut teisejärguline. Soome ametnikud ja ohvitserid on sellest väga hästi aru saanud ning mõistnud, kui võimas asi on tegelikult juba ainuüksi NATO täisliikmelisusest tulenev julgeolekugarantii. Ja kui üksik ja haavatav Soome ilma NATO liikmeks olekuta tegelikult on.

Teiseks oleks selline suhtumine „liitume NATO-ga siis, kui ta muutub tagasi Soomele sobilikuks kollektiivkaitseorganisatsiooniks“ ka jabur selle poolest, et olles NATO-st väljas, puuduvad Soomel tegelikult igasugused võimalused NATO-t endale sobivas suunas mõjutada ja kallutada. Ehk teistpidi öeldes – ükskõik milline NATO ka ei oleks, oleks soomlastele (olnud) igal juhul mõistlikum olla NATO täisliige, sest vaid täielik liikmelisus annab (või oleks andnud) Soomele võimaluse kujundada NATO-t rohkem kollektiivkaitse suunas, või mis iganes muus suunas, mis Soome huvidele vastab. Sellepärast ongi Soome avalikus diskussiooniks üheks olulisemaks poolt-argumendiks olnud see, et tihe sõjaline koostöö NATO-ga on Soome jaoks paratamatus (ja ongi seda olnud viimased 10-15 aastat), aga kuni me püsime lihtsalt senisel kujul rahupartnerlusriigina, siis on meie hääl ja sõnaõigus NATO-s täpselt sama olematu, kui näiteks Moldoval.

Soomlaste murel selle üle, et äkki sunnib NATO Soomet loobuma nende reservarmee süsteemist, on tõepõhja all vaid niipalju, et tegemist on ühe järjekordse müüdiga, mis Soomes aastate jooksul NATO-vastaste poolt sisuliste argumentide puudusel käibele on lastud. Ja ei vasta samuti tõele, kui vaadata kasvõi teiste NATO piiririikide Eesti ja Norra näidet. Nagu näiteks ka väide, et Soome peab NATO-s kaitsekulusid suurendama (ei vasta kahjuks eriti tõele, kui vaadata suurema osa teiste NATO riikide praktikat), või et NATO liikmena peab Soome hakkama osalema „USA imperialistide avantüürides“ (ei vasta samuti tõele, kui vaadata kasvõi praktikat Iraagi operatsiooni puhul).

Tänaseks on Soomes jää lõpuks liikuma hakanud, ja seda mitte põhjusel, et „NATO on nüüd muutunud selliseks, nagu meile vana“, vaid Ukraina näitel, mis näitas, kui haavatav on tegelikult NATO-sse mittekuuluv riik, kellel on ühine piir Venemaaga ning suhteliselt väikene (kuid siiski 80 000) venekeelne elanikkond. Seetõttu ei kõla Soomes praegu NATO kontekstis mitte jutt „muutunud NATO-st“, vaid pigem võib läbivalt ja murelikult kuulda sõna „üksik“ või „üksinda“, millega iseloomustatakse Soome muutunud olukorda. Kuigi avalikult kinnitavad poliitikud sarnaselt Eesti omadega alati juurde, et „otsust ohtu Soomele Venemaa poolt ei ole“. Vahe Eestiga on lihtsalt selles, et meie võime ennast NATO liikmetena mitmes mõttes tunduvalt turvalisemalt tunda.

Tõsi, aastate jooksul on Soomes (sõltumata NATO-st) aeglaselt toimunud ja toimuvas veel mitmed muudatused, mis suhtumist NATO-liikmelisusesse mõjutavad. Aeglaselt, aga kindlalt on Soome poliitilise eliidi seast kadumas põlvkond, kelle kujunemisaastad jäid soometumise „parimatesse“ aastakümnetesse, mil head suhted ja kohati lausa lömitamine Venemaa ees oli kindlaks reegliks ning NATO-s nähti rahuliikumise tõttu mingit paha imperialismi kolli. Puhtsõjalises mõttes on eelkõige Soome sõjaväelased aina enam jõudmas arusaamisele, et ilma kaitsekulutuste hüppelise tõusuta (mis on aga välistatud) pole Soome nähtavas tulevikus võimeline säilitama isegi senist vähendatud suurusega reservarmeed ega kõiki seniseid mere- ja õhuväe võimakusi tänases mahus. Seetõttu julgen mürki võtta, et olememata sellest, kas Soome liitub NATO-ga või mitte, näeme järgmise kümnendi jooksul, et ajateenistus säilib kindlasti, kuid reservarmee muutub senisest veelgi väiksemaks, mereväes ei säili kõik senised võimekused ning õhuväkke jään pärast Hornetite väljavahetamist lennuvahendeid alles vähemalt poole vähem, kui täna. NATO liikmelisus annaks Soomele aga võimaluse ilma suurema südamevärinata loobudagi paljude tänaste võimekuste elushoidmisest, kuna neid tagavad vajadusel liitlased.

Kõige kurvem on samas see, et kui Soome soovikski lähiaastatel tõega NATO-ga liituda, siis ei ole ma enam eriti kindel, kui kindlalt see neil õnnestuks. Parimaks võimalikuks ajaaknaks (kui Soomel endal oleks vastav soov olnud) NATO-ga liitumiseks oli sarnaselt Balti riikidega 2004. aastal – kui suure hurraaga tegeleti out-of-are-operatsioonidega ja kui Venemaa oli piisavalt nõrk, et piiririike takistada. Usun, et ilmselt ükski Läänemere-äärne riik ei kahtleks hetkegi, kui oleks vaja Soome NATO liikmeks võtta, kuid mõnel kaugemal NATO riigil võib küll tekkida küsimus, et kas me tõesti tahame NATO ühist piiri Venemaaga hoobilt pikendada veel 1000 kilomeetri võrra? Kas me tahame NATO-sse järjekordset riiki, kellel on Venemaaga pikk ja mitte just kõige sõbralikum ajalugu? Ning kus on jällegi sees vene elanikkond, kelle „kohtlemise“ üle on Venemaa minevikus juba häält tõstnud (mäletate neid absurdseid paari-aasta taguseid lugusid sellest, kuid Soomes justkui vene lapsi väärkoheldakse)? Samuti võib olla kindel, et kui Soome hakkakski reaalselt NATO suunas liikuma, siis hakkab Kreml taas üle puhuma probleeme Soome vene vähemusega, leidma probleeme kehtiva riigipiiriga, leiab Soomest neonatslikke organisatsioone, kes üritavad ümber kirjutada Teise maailma sõja ajalugu, laastama Soome majandust sanktsioonidega jne – ehk tegema kõike selleks, et näidata Soomet ebausaldusväärse riigina, kellel on suured probleemid oma suure ja võimsa naabriga. Ja sellisel juhul küsiks isegi mina kiusliku küsimuse, et miks tulen Soome NATO ukse taha kaapima alles siis, kui häda juba majas oli, mitte aga siis, kui selleks oli probleemitu võimalus koos kohustusega kaugetesse operatsioonidesse panustada?

" Ütle Soome ja sa kuuled kuidas (...)seinad krigistavad hambaid" .

Soome vene vähemusele Venemaa oma kaarte ei mängi. Nende vähemus on kõik sinna sisserännanud hea elu ihaluses, mitte poolsundkorras toodud okupatsiooni tingimustes ja kodakondsuskaart on seega välistatud. Pigem otsitakse mingeid nn üksikjuhtumeid, nagu see laste teema, mille kallal trummi (mitte kapten Trummi ) lüüa ja millele keeras veel viimase vindi peale Bäckman, vana provakaator, kes endale sellega odavalt niiöelda noortekeeles sulli ja feimi kogus. Soomet on süüdistatud ka rassismis (jälle lasteteema ja oli ka mingi babuljaga jama), vähem muudes asjades, kuid mingeid neonatslike organisatsioone sealt ei otsita (kui SAFKA ja Bäckmani propaganda välja jätta). Pigem mõjutatakse Soomet suuresti majandussuhetega ja rõhutakse ka ajaloolisele suhetele, mis Soome vasakpoolsete seas laia kõlapinda omavad. Eks vajadusel hakatakse rahaliselt toetama just neid niiöelda vasakpoolsete hääli soomlaste seas, kes soovivad "pragmaatilisi ja sõbralikke suhteid Venemaaga". Ehk siis Soome puhul kasutatakse rohkem nn pehmeid mõjutusvahendeid ja raha jõudu, kui tekib vajadus NATO-st neid rohkem eemale juhtida. Igatahes Eesti ja Soome mõjutamise punktid on erinevad, vaid mõnes osas kokkulangevad. Muide arvan ka, et Soome saamine NATO-sse oleks tunduvalt lihtsam, kui A4 väidab. Tegemist on ikka sõjalist heidutust omava riigiga, mida meie tänapäeval enda kohta veel öelda ei saa. NATO oleks huvitatud riigist, millel on reaalsed õhujõud ja soomusvõimekus, mis suudaks venelastele palju peavalu valmistada ning oleks puhvriks muudele lääneriikidele.

Alles paar kuud tagasi oli jutuks vene kapitali häirivalt suur sissetung Soomesse. Rajatakse firmasid( üle 1500), ostetakse osalusi juba olemasolevates Soome firmades jne jmt.

Viimase Suomen Sotilase juhtkirjast.

PS. Suomalaisten Nato-vastaisuutta perustellaan usein sillä, ettei Natosta muka ole saatu riittävästi tietoa. Höpönpöpöä. Tietoa on jaettu, mutta faktoja ei haluta uskoa. Tosiasiat eivät sovi peruskoulun ja Yleisradion neljäkymmentä vuotta toistamaan Suomessa vahvassa elävään 70-lukulaiseen maailmankuvaan. Sen mukaanhan Ameriikka on kaiken pahan alku ja juuri ja maailman rauha taataan vain miellyttämällä Venäjää.

Totuus Natosta, jota suomalaisten enemmistö ei suostu uskomaan on se, että Suomen puolustaminen ilman Atlantista yhteyttä on mahdotonta. Surullista taas on se, että seteliselkärankaisen EU:n kolme suurta ovat mitättömien taloudellisten vahinkojen pelossa yhtä kyykyssä kuin Suomikin.

EU on hajanaisena kontallaan itseään paljon heikomman Venäjän edessä. Yhdessä olisimme vahvoja, yksin meidät poimitaan yksi kerrallaan. Ensin Georgia, sitten Krim. Mitä seuraavaksi? Varmaan joku, joka ei kuulu Natoon.

http://www.suomensotilas.fi/fi/kevät-koittaa-putinille

Tänaseks on Soomes jää lõpuks liikuma hakanud, ja seda mitte põhjusel, et „NATO on nüüd muutunud selliseks, nagu meile vana“, vaid Ukraina näitel, mis näitas, kui haavatav on tegelikult NATO-sse mittekuuluv riik, kellel on ühine piir Venemaaga ning suhteliselt väikene (kuid siiski 80 000) venekeelne elanikkond. Seetõttu ei kõla Soomes praegu NATO kontekstis mitte jutt „muutunud NATO-st“, vaid pigem võib läbivalt ja murelikult kuulda sõna „üksik“ või „üksinda“, millega iseloomustatakse Soome muutunud olukorda. Kuigi avalikult kinnitavad poliitikud sarnaselt Eesti omadega alati juurde, et „otsust ohtu Soomele Venemaa poolt ei ole“. Vahe Eestiga on lihtsalt selles, et meie võime ennast NATO liikmetena mitmes mõttes tunduvalt turvalisemalt tunda.

See jutt on nagu sa ise tavatsesid öelda...kamarajura.
Soome venelaste kaart pole üldse teemaks, venelased on seal reeglina hea elu peal ja rodinale teeneid tegema ei kipu. Nende lapsed lähevad püssiga pigem Soome poolel sõtta.
Tänane Soome armee arvukus on täiesti rahuldav Ukraina tüüpi sündmustega toime tulemiseks ja kui tähele panna, väldivad nad ka hoolega kollisioonikurssi.
Küsimus on pigem selles, palju armeele raha suudetakse leida.
Kui mingi 1,5+ aga tuleb soomlastel mingi missioonibrigaad või teine välja panna "kollektiivkaitseks" kuskil kolmanda maailma pommiaugus, siis maksab see lihtsalt nii ropult, et paneb lonkama kodused asjad (nii nagu see meil tegelikult aastaid olnud on).

Sattusin vaatama paar päeva tagasi soome TV-st hilisõhtul mingit saadet Soome versus Venemaa ja ikka suht masendav mulje jäi kogu sellest seltskonnast. Soome tuntumatest poliitikutest oli saates Ilkka Kanerva ja selle seisukohad olid ikka parima soometumise stiilis vene karu kintsukraapimised.
Lisaks moodustas saates osaljatest suure pundi soome venelaste seltskond ja nagu välja tuli siis enamsel neist on kaks passi taskus.
saatest jäi isegi kõlama kuidagi selline alatoon, et soome on Talvesõja puhkemises süüdi, kuna ei pugenud piisavalt sibulale. Täismasendus igatahes.

ikka suht masendav mulje jäi kogu sellest seltskonnast. Soome tuntumatest poliitikutest oli saates Ilkka Kanerva ja selle seisukohad olid ikka parima soometumise stiilis vene karu kintsukraapimised.

Niipalju kui minul tutvusringkonda seal on, olen tähele pannud, et vähemalt tavainimeste hulgas on pehmode ohkimist vähem kui meil (kuigi me siin peame end hirrrrmus kõvadeks sõjameesteks ja võitlusvaimu omajateks). Seega - ei maksa mingi keskeakriisis soome pehmosotsi ohkimist veel kõigile laiendada. Ei oska seda muuga seletada, kui sellesama väheste eranditega sõjaväeteenistusega. Näiteks Ukraina kriisi alguses torkas kohe silma, et igasugu militaariast eemale jäänud 30ndates-40ndates eestlastest mehed halisesid ikka jubedasti "oleme nüüd NATOta lootusetus seisus":

Kapten Trumm kirjutas:Soome venelaste kaart pole üldse teemaks, venelased on seal reeglina hea elu peal ja rodinale teeneid tegema ei kipu. Nende lapsed lähevad püssiga pigem Soome poolel sõtta.

Kuluta oma elust 2 tundi ja vaata see saade ära. Need hea elu peal olevad slaavi päritolu inimesed on ikka vene propaganda mõju all, loomulikult mitte kõik aga minule üllatusks ebameeldivalt palju.

http://areena.yle.fi/tv/2166870

Kapten Trumm kirjutas:

ikka suht masendav mulje jäi kogu sellest seltskonnast. Soome tuntumatest poliitikutest oli saates Ilkka Kanerva ja selle seisukohad olid ikka parima soometumise stiilis vene karu kintsukraapimised.

Niipalju kui minul tutvusringkonda seal on, olen tähele pannud, et vähemalt tavainimeste hulgas on pehmode ohkimist vähem kui meil (kuigi me siin peame end hirrrrmus kõvadeks sõjameesteks ja võitlusvaimu omajateks). Seega - ei maksa mingi keskeakriisis soome pehmosotsi ohkimist veel kõigile laiendada. Ei oska seda muuga seletada, kui sellesama väheste eranditega sõjaväeteenistusega. Näiteks Ukraina kriisi alguses torkas kohe silma, et igasugu militaariast eemale jäänud 30ndates-40ndates eestlastest mehed halisesid ikka jubedasti "oleme nüüd NATOta lootusetus seisus":

Türi, sa Trumm paned ikka iga asja kohta nagu mingi rikki läinud maksim lihtsalt lambist. Vahest jääb mulje, et sa saad mil foorumisse trükitud tähemärkide eest palka. Pole saadet näinud, aga juba on 100% pädev arvamus olemas.

Ilkka Kanerva pole mingi pehmosots, vaid Kokomuse liige. Kokomus liigitab ennast paremtsentristlikuks parteiks, seega sotsidest ikka suht kaugele. Rsk.