www.militaar.net

300c ei mõjuta raua tugevust kindlasti!

See linaõli variant ei anna just eriti head/ilusat/tugevat tulemust. Keemilise "mustamise" kohta on ka siin foorumis juttu, sealt on viiteid venekeelsetele linkidele, kus neid variante on täpsemalt kajastatud. Ise pead silmas ilmselt kaaliumsalpeetri sees kuumutamist, aga on veel paremaid tulemusi võimaldavad meetodid, mis on aga veel keerulisemad ja töömahukamad.

Kui asi just liiga valgustkartev ei ole - siis pöördu lihtsalt mõne firma poole kes selle asjaga tööstuslikult tegeleb.
Tulemus kindlam ja odavam ka...

Arvamus, et 300c ei mõjuta metalli on kindlasti ekslik, sest nugade karastamisel - pärast karastust lõõmutatakse noa tera just 200-300c juures.
S.t. põhimõtteliselt võib seda teha praeahjus ja metalli omadused muutuvad.

Feeliks_Jalgraud kirjutas:300c ei mõjuta raua tugevust kindlasti!

Raud=Fe
Meteall on juba liialt lai mõiste..... Niiet pole ma mitte kirjutanud, et metalli ei mõjuta!!

Kas rauda erinevate lisanditega võib ka pidada rauaks? See ese ei ole tehtud puhtast rauast ehk Fe ning see on karastatud.

Nn relvamusta abil saab ka välimust anda ja teeb kenasti asja tumedaks ,
aga väga kulumiskindel see muidugi ei ole.

ahvenkala kirjutas:Kas rauda erinevate lisanditega võib ka pidada rauaks? See ese ei ole tehtud puhtast rauast ehk Fe ning see on karastatud.

ei või! Raud erinevate lisanditega on juba sulam, nt teras või malm, olenevalt süsinikusisaldusest. Malmid omakorda jämedalt hallmalm, valgemalm, tempermalm; terased..... neid rohkem kui kirjuid koeri.....mis karastada kõlbab, on teras, mitte enam raud.

[quote="ahvenkala"]Kas keegi oskab öelda aine nime millega saab oksüdeerida rauale sellise musta ühtlase oksiidi kuskil oli vist isegi kirjas et tuleb see aine ära lahustada vees ja seda eset selle sees keeta.[/quote]

Tartus on olemas ka firma, mis oksüdeerimist teeb. Tartu Vemo PK

Relvapoed vist müüvad vastavat möginat, inglise keeles nimetatakse seda "gun blue". Toimeaine peaks olema seleendioksiid.

Oma eelmise omaniku poolt hooletusse jäetud Winchesteri sinistamise usaldasin kahele vennale - relvameistrile ja nikkelterase pinnakatte kvaliteet on ülihea.
Kasutati mingit "külma" tehnoloogiat - algul kaeti metallipind mingi ainega, mis muutis selle "roosteseks", seejärel hõõruti peene terasvilla või -harjaga "rooste" maha. Ei hakanud aine koostist nuhkima, kuid ilma mingi kuumutamiseta on võimalik saada supertulemus.

No Winchester on 1911. aasta mudel, sellele sobib küll, nagu rusikas silmaauku.
Aga milline tehnoloogia jätaks TT-le võimalikult originaalilähedase, kuid samas vastupidavama katte? Relv pole kunagi roostes olnud, lihtsalt sinistus on kabuuris kandmisest kulunud.

Tokarevi püstol tuleb kenaste võimalikult juppideks võtta. Seda selleks, et oksüdeerimiselahus igale poole ligi pääseks. Kui päästikuplokk on kena, siis põle mõtet teist lahti kiskuma hakata, välja ta niikuinii ei paista, kuke saab kergesti maha. Peale põskede ja raua ülejäänu, mis oksüdeerimist vajab, kuni 5% väävelhappelahusega vanast oksiidikihist kenaste haljaks ning oksüdeerida justnimelt leelisevannis. Soovitavalt üsna kohe peale oksiidikihi mahavõtmist. Järgmise kulumiseni. Ega siis normaalselt oksüdeeritud asjad nii kergesti kulu, masstoodangu puhul olnud tavaliselt ju kiirus taga!