Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Siin on põnevaid arenguid tulemas kindlasti. Aitäh afk-le kes minu lisatud nuppu veel täiendas, olid varasemad postitused märkamata jäänud.
Kardavad, et äkki Ukraina võib võita? Või et miks mitte ka venelased ei või sellise drooni valmis teha, aga lääneriikidel ,kes ei taha piisavalt kaitsevaldkonda investeerida, pole taolise arendustöö finantseerimiseks raha.seersant Angua kirjutas: ↑04 Dets, 2024 17:37 Ja sellega seoses kuulsin huvitavat vandenõuteooriat: seda tüüpi relva loomine on hoopis sõbraliku lääne kõrged kindralid vääga närviliseks muutnud. Oskate pakkuda, miks? Ei see ei ole "sõbralik tuli" või võimalikud tsiviilkaotused... Skynet ei ole ka õige vastus.
Here is a list of all the types of ammunition the license includes:
155mm M107 artillery round;
155 mm artillery round L15 of increased power;
155 mm long-range artillery rounds HE ER-BT/BB MKM/VMK;
105-mm high-explosive fragmentation artillery round M1 NE;
120mm tank round of Unnamed type
According to the company's plans, the localization of production of Western ammunition samples will begin with M107 shells, after which long-range 155-mm rounds will be gradually mastered. Production of 105-mm and 120-mm ammunition is planned for 2026.
" We are talking about the production and supply of about 100,000 rounds of ammunition next year, as well as over 300,000 in 2026. The state is interested in guaranteed supplies at competitive prices with the involvement of its own manufacturers," says the company's director.
The transition of Ursus is part of a broader trend of Ukrainian enterprises establishing a footprint in Poland’s defense industry. Several Ukrainian companies already operate in Poland, producing reconnaissance drones, anti-tank missiles, and armored vehicles such as the Oncilla.
Ukraina viib koostöös Tšehhiga ellu projekti oma optiliste luuresatelliitide orbitaalrühma Suzirya loomiseks, mis peaks tugevdama Ukraina relvajõudude autonoomset võimekust luureandmete hankimisel. Projektiga püütakse osaliselt dekoloniseerida Ukraina sõltuvust NATO riikide edastatavast välisteabest. Praeguses etapis toimub rühma moodustamine kahte tüüpi satelliitide – TROLL ja DRAK – kasutuselevõtu liinil.
TROLL-seeria esimene satelliit saadeti orbiidile 2025. aasta jaanuaris. See on varustatud hüperspektraalkaameraga, mille eraldusvõime on umbes 5 meetrit piksli kohta, mis võimaldab salvestada suuri seadmete liikumisi, tulekahjusid ja muutusi maastiku struktuuris. Need võimalused jäävad aga tihedate kamuflaažide või pilviste ilmastikutingimuste korral piiratuks. Seetõttu panustab Ukraina arenenumale DRAK-platvormile, mis luuakse koos Tšehhi inseneridega. Eeldatakse, et see seade suudab edastada pilte kuni ühemeetrise eraldusvõimega, mis tähendab, et see sobib üksikute lahinguüksuste, positsioonide, ladude ja isegi nende liikumise jälgede jälgimiseks.
DRAK-i tehnilistest omadustest on vähe teada. See on klassifitseeritud mikrosatelliidiks, mille mass on hinnanguliselt 50–150 kg. Tähelepanuväärne on, et nii disain kui ka tarkvara on täielikult välja töötatud lokaliseeritud tootmise raames, mis vähendab infolekke ohtu Lääne töövõtjatele ning muudab ka juurdepääsu andmetele tõhusamaks.
*
Ukraina sõjatööstuskompleks jätkab aktiivselt iseliikuvate suurtükiväeüksuste (SAU) "Bogdan" tootmise arendamist, mis on üks Ukraina relvajõudude maapealse tuletoetuse põhikomponente. Ukraina relvatootjate nõukogu hinnangul võimaldab tööstuse potentsiaal nende süsteemide tootmist vähemalt kahekordistada eeldusel, et kaotatakse üks oluline piirang – šassii puudumine.
Seega ületavad juba saavutatud näitajad oluliselt varasema rekordi 18 installatsiooni kuus. Tavapärase rahastamise ja komponentide, eriti šassii, tarnimise korral on Ukraina ettevõtted valmis tootma kuni 40 iseliikuvat relva kuus. See on mitu korda suurem kui mitme Euroopa partneriga kokku lepitud lepingulised tarnemahud, mis on 115 sõidukit kolme aasta jooksul.
Bogdani kaasaegsete modifikatsioonide põhiplatvormiks jääb Tšehhi Tatra Phoenix 8 × 8 šassii. Pärast Ukraina konveierile jõudmist läbib see soomus- ja tehnilise kohandamise, et paigaldada 155-mm suurtükiväesüsteem. 2024. aastal on Ukraina insenerid juba asunud välja töötama uusi platvorme teistelt Euroopa tootjatelt, et vähendada sõltuvust ühest tarnijast ja suurendada seeriatootmise mahtu.
Konflikti alguses toodeti osa üksusi Tatra T-815 šassiil ja isegi Valgevene veokite MAZ baasil. Nende platvormide kasutamine on aga praegu viidud miinimumini: esiteks olid laovarud piiratud, teiseks on poliitilist ja logistilist olukorda arvestades välistatud Valgevene komponentide edasised tarned.
NATO 155 mm kaliibriga standardimisele üleminekuga näib Bogdana panus loogilise otsusena. Hinna poolest on Ukraina iseliikuv relv Hiina ja Korea kolleegide järel teisel kohal, pakkudes samal ajal vastuvõetavat liikuvust ja tule täpsust. Probleem on endiselt erinev: Ukraina tööstuse ressursibaas on otsas. Seeriatootmise laiendamine nõuab suuremahulisi investeeringuid tööpinkidesse, personali koolitusse ja stabiilsesse elektroonikakomponentide tarnimisse, millest osa ostetakse endiselt välismaalt. Seega on deklareeritud määradest hoolimata veel ennatlik rääkida impordi täielikust asendamisest. Kuid Lääne sõjalise abi kasvava defitsiidi kontekstis on suurtükiväesüsteemide lokaliseerimise rõhutamine muutumas Kiievi jaoks sunnitud, kuid strateegiliselt vajalikuks meetmeks.
*
Ukraina relvajõudude kolmas eraldiseisev rünnakbrigaad on saanud R-73 rakettidega õhutõrjeraketisüsteemi, mis on mõeldud lühimaa kasutamiseks.
Paigaldus salastatud platvormile oli kohandatud maapinnalt õhk-õhk juhitavate rakettide P-73 kasutamiseks. Lennuki raketil on teatud eelis - seda pole vaja kaasas kanda, nagu mõnel teisel SAM-rakettil. See võimaldab õhutõrjesüsteemil pärast tulistamist kohe asendit muuta, et mitte sattuda vastulöögile.
Olenevalt variandist suudab P-73 rakett tabada sihtmärke esipoolkeral 20 (RMD-1) kuni 40 (RMD-2) kilomeetri kauguselt ning tagumisest poolkerast kuni 300 meetri kauguselt.
See ei ole esimene P-73 rakettide kohandamine maapealsetele kanderakettidele Ukrainas, varem on Osa õhutõrjeraketisüsteemid läbinud. Pärast moderniseerimist saavad süsteemid töötada mitte ainult standardsete 9M33M3 pind-õhk-rakettidega, mida praegu napib, vaid ka R-73-ga, mida Ukrainal on praegu piisavas koguses.
