www.militaar.net

kalle kirjutas: Lõpetuseks veel pöördumine tööde hindajate poole. Mina osalesin seekord grupitöös, mille käigus valmis kolmest mudelist koosnev komplekt. Kuna aga osalejaid tuli nii vähe, siis meie grupis asja arutanuna teatan siinkohal, et seda kolmikut võiks ka eraldi osadena hinnata, et vähegi tekitada mahtu.

Seekord ei viitsi liiga pikalt juttu veeretada. Kalle muidugi ei kooskõlastanud oma lõhkumise tööd Suure Žüriiga, kes nüüd pidi ligi tund aega ühte luupi jagades mitut lennukit uurima. Aga võib-olla me anname seekord veel andeks. Võib-olla...

Juba teist aastat järjest osalesid konkursil ainult lennukid. Seekord siis 4 tükki, aga ainult kahte marki.

Siiski oli erinevate mõõtkavade kasutamise tõttu intriig olemas. Oli mida uurida see tunnike.

Igatahes jõudis Žürii ka seekord otsuseni. Milliseni - seda kuuleb järgmisel kolmapäeval kell 1745 Kullo mudelipoes.

Võib-olla tuleb mõni pilt ka. Võib-olla alles järgmisel nädalal. Eks näis kui lahke emake loodus seekord oli...

Nüüd, kui hindamine möödas, poetaks mõne sõna töödest, äkki tänu sellele tekib kellelgi ekstra huvi vaatama minna neid:)

Meie kolmiktöö idee algus tuli mul meie viimasel jõulusöömaajal. Seal siis Kristjaniga läks korraks jutuks ja justkui muuseas mainis suurmeister, et küll tahaks näha, milline Spitfire eesti värvides välja näeks. Mul käis hetkega mõte läbi, et otot.. seda annab ju korraldada, aga jutulauas ei maininud muidugi midagi. Sealt siis mõte käima läks, et teen ära. Kuidas sellest sai kolme autori komplekt kolmes möödus spittidest, ma täpselt ei mäleta, aga nüüd nad seal seisavad, niiet Kristjan on suures osas süüdi. Paluks vastu võtta:)

Ja veel öelda ekstra kiitvad sõnad konkursi neljanda lennuki kohta. Minu hinnangul on väga korraliku sisenemise teinud Seersant Steiner oma Miles Magistriga! Siin muudes teemades on kõlanud soov näha tema poolt mõni valmis mudel. No nüüd on küll valmis ja igati korralik. Ja, et just meie oma värvides ja konkursil väljas, selle eest kiitus ja minu poolt väike mudelismi edendav meene ka kolmapäevaks valmis pandud. Tubli töö!

Kk

Noh suurmeister, või asi ma nüüd olen. Küll aga tõesti oli ja on mul jätkuv huvi Eesti värvides Spit'i vastu. Oli ju asi, mis peaaegu oleks olemaski olnud. Selles mõttes minu suurim lugupidamine, et meistrid asja ette võtsid. kas saan õigesti aru, et esindatud on 1:72, 1:48 ja 1:32? Või on ühe mõõtkava asemel hoopistükkis 1:144? Igaljuhul jään põnevusega ootama.

Seersanti peab ka kiitma. Lugupidamine, et mehel jagus jaksu ja meelekindlust võistlustöö valmis teha.


Kristjan

Seersanti peab ka kiitma. Lugupidamine, et mehel jagus jaksu ja meelekindlust võistlustöö valmis teha.

+1

ehk saavad need teisedki asjad valmis

ma jäin nüüd natuke mõtlema. selle näituse/võistluse osas. ja oleks ettepanekuid korraldajatele:

ärge olge selles Eesti Asjas nii kinni. loomulikult on see tervitatav ja tänuväärne, et põhirõhk on siiski omadel asjadel, kuid katsume asja võtta natuke laiemalt. seda enam, et mudeliste, kes oma töid presenteerida julgevad on üsna vähe. ja see Eesti Asja otsimine on tihti keerukas. kaua me ikka vaatame neid "nõukogude Eesti eest" T-34 ja Otto Cariuse tiigrit? jah on muid asju ka tehtud, aga see läheb aina keerukamaks, et püsida originaalne. teeks äkki iga aasta veel täiendava erirubriigi. a la mingi konkreetse perioodi/konflikti kohta. ei paku kohe esimese asjana välja kõige levinumat 2 ms-i (selle võiks ka veel omakorda piirkondadeks/perioodideks jagada), vaid võtaks äkki isegi kitsamalt. miks mitte näiteks "lennukid, Korea sõda (Mig Alley)", "London Blitz (lennukid)", "Kõrbesõda (ükskõik milline neist, või siis kõik koos, maismaatehnika)" "NSVL-Afganistan", "Tšetšeenia"... minupärast võib olla ka "Aleksander Suure seiklused"... ehkki see potensiaalne kipsist elevandi voolimine võtab mul küll ninast vere välja . ideid ja ajastuid on, miks mitte ka seeläbi populariseerida ajalugu laiemas plaanis.

see oli siis selline esimene ja toores mõte. aga seda võib ju edasi mõtelda, kui idee tundub piisavalt intrigeeriv.

kui isegi teemat laiendada ainult Balti riikide ja Soome peale , siis vöimaluste hulk juba kasvaks kordades.
oleks vast huvitav näha köikide riikide FT-17 tanke körvuti

No siis lisaks Eesti Asjale ikkagi vabakava. Nagu Hersog juba ära mainis on omi töid näitavaid mudeliste niigi vähe, seega pole ka mõtet ka vabakava killustada või miskisse kindlasse ruumi sättida. Küll aga ei keela ju keegi omavahel kokku leppida et jõu klemmid, tänavu aastaks teeme jäälahingu teemat... peaasi et siis kodanik kes tahab ainult tanke teha ja jäälahingu teemalist tanki kuskilt ei leia võib tavalise soomusmasina ka kohale tassida.

Eks seda saab arutada.

Levar

Tere

Kõik neli mudelit on nüüdseks kuidagipidi üles pildistatud. Väikeste tüsistustega küll sest statiiv mille Tanel oma autosse jättis lahkus sealt ilma meie teadmata. Kui kusagil Welboni Šerpa statiivi odavalt pakutakse siis võib mulle ka teada anda.

Pilte sai 5. Mudeleid on nende peal 4, mitte 2tk!!






Aga Kolmapäeval 3.07.2013 kell 17.45 on pidulik kogunemine Kullo poes ja siis saab igaüks isiklikult veenduda, et teda petetud pole.

Toomas

tere

meeldiv kuulda et minu lennuk inimestele meeldis, selle tegemisega on suur ja tobe lugu ka, kui keegi viitsib seda kuulata aga jah soov oli teha kuna soov oli auhind saada!
erki

Täna siis õnnestus mõnel mehel käppa suruda ja mõnele niisama auraha pihku pista. Aga tähtis päev oli sellegipoolest.

Kõigepealt mõni sõna hindamisest. Kohe peale esimest ülevaatust oli selge, et seekord midagi väga ajaloolist ja fotodele põhinevat hindamist teha ei õnnestu. Oli ju 3 lennukit tehtud sellisest lennuki versioonist, et neist ühtegi pilti (teadaolevalt) säilinud pole. Isegi nr info on netis üsna vastukäiv. Tegelikult algasid Spitfire'itele eraldatud nr 175-st. Nii et see 177 ei jõudnud ilmselt kunagi eesti värvikatte allagi. Sai juba liinil omale briti kamo selga.

Seega vaatas žürii rohkem selliseid mudeliehitajale mõnu pakkuvaid asju, nagu õlarihmad kabiinis ja tahmajäljed mootori juures. Ignoreeritud sai isegi see asjaolu, et võitnud mudeli tiivad olid (luukide paiknemise järgi otsustades) tegelikult E versiooni omad. Mida 1939. a. lennukilt nagu leida ei loodaks.

Aga võit läks sellest kõigest hoolimata ja tänu heale puhtale teostusele, väikesest mastaabist hoolimata heale detailsusesele jne jne Fred Endreksonile (Spitfire Mk I 1:144). Ülejäänud kaks Spitfire'i ehitajat said lohutusauhinnad edukas ja huvitavas projektis osalemise eest. Ja Srs Steiner sai ergutusauhinna, et rohkem mudeleid eduka lõpuni jõuaksid.

BTW Steiner - eraldusmärgid lennukite tiibadel paiknevad tavaliselt sümmeetriliselt...

Lisaks reaalsele õnnitlusele ka virtuaalne, Fredi spitfire on ikka klass omaette , nii et või läks õigesse kohta.

Nüüd aga numbrist, 177 sai valitud just sellel põhjusel et kui juba whatif siis ikka täiega. Tegelikult tekkis tunne et numbreid 175 ja 176 ilmselt ka siiski lennukitele küljele ei maalitud vaid proovilendude ajal kandsid nad inglaste tehasetähistust. Või kas lendasid üldse mõlemad ??? Täitsa must maa. Pisemaid kalasi on siin seal ilmselt omajagu. Aga teha oli vahva ja sugugi mitte igav.

Levar

Veidi sellest Spitfire'i stoorist ERA andmetest lähtuvalt.

Lepingus oli tõesti ette nähtud, et kõik kirjad on eesti keeles, eraldusmärgid kantakse peale vastavalt eestlaste poolt saadetud märgistusele. Ning kõik mõõteriistad peaksid olema meetermõõdustikus. Ja viimase kohta oli eraldi klausel, et kui firmal ei õnnestu meetermõõdustikus mõõteseadmeid saada, siis võib nende asemel panna ka briti mõõteriistad.

24. mail 1939 saatis Post kõik nõutud kirjade tõlked. (20 lk teksti, pluss veel eraldi mootori silt ning mingid kirjad mis sellele tulid).

15. juunil 1939 on Vickers saatnud kinnituse, et need tõlked on kätte saadud.

29. aprillil 1939 on Vickersi kohalik esindaja saatnud kirja, et nüüd ootab Vickers lennuki värvimisjooniseid.

9. mail on Vickers saatnud vastukirja, et on saanud kätte eraldusmärkide joonised ning küsib lisaks, ega äkki ei ole soovi näha lennukeil ka mingeid numbreid või tähti. Kui jah, siis palutakse lahkelt joonised saata.

2. juunil 1939 on eestlased vastanud, et sooviks oma Spitfire'eil näha numbreid 175 kuni 186. Lisatud joonistelt oleks pidanud saama üldvaate, kus numbrid oleks pidanud asuma.

26. juunil on Vickers saatnud vastuse, et on kirja ja joonised kätte saanud.


Jooniseid endid kahjuks kaustades ei leidu. Ehk on need olemas Inglismaal, kusagil Vickersi arhiivides. Aga on väga vähetõenäoline, et lennukid oleks algul briti karva võõbatud ja siis see eesti värv pärastiseks tarneks hoitud. Ilmselt said need lennukid kohe tootmisliinil õiged värvid peale. Teine asi, kui neile kohapeal lendamise ajaks mingeid ajutisi eraldusmärke võõbati. Mingi pestava värviga.

Viimane oli näiteks sakslaste praktika. Nii AGO reisilennukid kui Saksamaalt ostetud Henschelid said omale pestava värviga saksa eraldusmärgid peale. Kohalelennuks Saksamaalt Eestisse.

Et nii või et mulle tundub küll, et ka sel aastal on midagi valmimas. Vähemalt on mulle jäänud siinsetest teemadest mõnedki asjad silma, mis sobiks nüüd näitusele tuua. Mina kutsuks küll kõiki, kel vähegi teemaga seotut on valminud, selle ka välja panema.. kui nüüd õige inimene ürituse välja ka kuulutaks:)

Kk

Sry, jah!

See aasta jutt veelgi hiljemaks jäänud. (Loodetavasti ei muutu see traditsiooniks ) Aga muidu on see üsna sarnane eelmiste aastate omale.

Suur Auhind 2014

Aastal 2014 korraldavad Suure Auhinna võistluse taas militaar.net ja Kullo mudelipood!

Tingimused on järgmised:

Traditsiooniliselt osalevad võistluses Eesti ja eestlastega seotud militaar- ja tsiviiltehnika koopiamudelid. Lisaks on endiselt oodatud dioraamid, aga meestel võiksid vähemasti mingidki relvad käes olla, kui tehnikat ei ole

Mõõtkava on vaba.

Konkursis osalemiseks tuleb toimetada oma mudel koos legendiga (mis mudel, kuidas seotud Eesti või eestlastega, mõõtkava jne) Võidupühale eelneval nädalal (nädal 25, sel aastal algab 16.06) Kullo mudelipoodi (NB! Jälgige lahtioleku aegu veebist!).

Töid hindab 3-liikmeline žürii. Tööde hindamine toimub peale Võidupüha (nädal 26) ning auhinnad antakse välja juuli esimesel kolmapäeval seal samas.

Tööde hindamisel võetakse arvesse nii mudeli(te) vastavust mõõtkavale kui nende keerukust ning kunstipärasust.

Välja antakse SUUR AUHIND - asjakohase tekstiga rändav klaasist mälestusese ning uus mudel võitja valikul (maksumusega kuni €40 koos k/m, võimalik valida Kullo mudelipoe tellitavate tootjate nomenklatuurist). Lisaks jätab žürii omale õiguse jagada välja kuni kolm ergutus- ning üllatusauhinda.

Võistluses osalenud mudelid jäävad kuni 1. septembrini 2014 samasse poodi näitusele.

Ootame rohket osavõttu!

Kuidas saak oli? Kas jäi 3 lennukit või jõudis soomus ka kohale ? Äkki mõni lennuk või laev ka lisaks, pea vist vaatama minema..

Levar