www.militaar.net

Kes tahab leiab veel paar skeemi. Tavaliselt on elu lihtsam. Aga tavaliselt keeldutakse seda uskumast.
Mina arvan, et on nii nagu Luik ütles.
Ja pole üldse oluline, milleks see 10 milli 2018 aastal kasutatakse.

Kui see 60 M ära kulutatakse 3 aasta jooksul, siis pole tõesti vahet. Kui ei kulutata, siis tuleb see välja. RK valimised muidugi on enne.

Teoreetiliselt, kui kellelegi oleks vaja selle investeeringuprogrammiga jorutada, siis võiks 2020. aastal ajada samasugust juttu, et on mingi hankejama ja 10 M nihkub 2021. aastasse. Siis justkui kulutataks 60 M ära 4 aasta eelarves. Probleem oleks see siis, kui 2021. ja järgmistel aastatel võrreldavaid kulutusi enam ei tehtaks.

Elame, näeme. Ma vabandan, et kordan ennast, aga EPL juhtkirja ja Tsahkna lausungite alusel ei näe põhjust häiruda.

Huvitav, miks nende laskemoona hangetega nii kaua viivitatud on...kas siis varasematel aastatel ei kavatsetudki kallaletungi korral vastupanu osutada?

See on IMHO ka huvitavam küsimus.

Äkki puudusid varasematel aastatel need sajad miljonid, millega nüüd muuhulgas ka raskemat moona hangitakse..??

Perioodil 2018-2021 on Eesti kaitse-eelarve üle kahe miljardi euro, mille kasutamises on erilises fookuses lahinguvalmidust suurendavad kaitsealased hanked ja nende seas ka suurekaliibrilise laskemoona soetamine, milleks on kokku plaanitud üle 230 miljoni euro, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi 60 miljonit

Ametlike terminitega nimetatakse neid meediasse jõundud jutukesi ziguli pagasnikutäiest 120 moonast laos - "võeti kaalutletud risk".

2korda2 kirjutas:Niipalju peab siiski märkima, et EL eelarveperiood hõlmab päris mitu aastat, 200MEUR on aga meie käesoleva aasta kaitse-eelarvest 40%. Kokkuvõttes on kadu oluliselt väiksem kui 40%.

Ei, see 200M on vaja leida igal aastal. Või jätta midagi tegemata.
Vaadates, milliste meeleheitlike meetoditega Ratase valitsus on iga eelarve eel puuduvat mõndakümmend miljonit kokku kraapinud, siis saab see olema päris karm ülesanne - krokodillide komisjonidel on tööd.

Selles valguses on eile meediasse paisatud uudis riigiametnike palkade indekseerimisest (loe palgatõusu tsementeerimisest nagu pensionitel) lausa kuritegelik simlus. Eesti riigieelarve häda nii RK kui Brüsseli arust on ka see et kolmveerand kuludest on tsementeeritud - st nende kandmine ja pidev tõus on kantud seadusesse ning neid ära võtta ei saa (õigustatud ootuse põhimõte). Nii näiteks ei saaks riik mingit moodi pensionite kallale minna.

Näiteks kuna Iisraeli 120mm miinipildujamiinide ja USA Javelini hanked on juba tehtud siis vähemalt nende artiklite puhul saab tegemist olla tarnete, mitte hangetega ning kuna K9 Kõud saabuvad järgmisel kümnendil siis on hangete seis pigem ikka rohkem lebo.

Kriku kirjutas:Kui see 60 M ära kulutatakse 3 aasta jooksul, siis pole tõesti vahet. Kui ei kulutata, siis tuleb see välja. RK valimised muidugi on enne.

See ongi point. Ja mina tahaks RK valimiste eel teada, kas see vasakjõududega koalitsiooni minek mulle, kui IRLi potentsiaalsele valijale, tõi 40-miljonilise kaitseeelarve lisaraha või 10-miljonilise. Viimasel juhul ikka oli IRL väga odav ja minu ja minu perekonna hääli ei saa. Ja IRLile parem, kui ta suudaks seda 60 miljonit usutavalt kommunikeerida, praegu ei suutnud. 20 miljonit peab niigi minema järgmise koalitsiooni koostatavast eelarvest ja siin on variant alati see, et see võetakse selle 2% SKT seest, kui siduvad lepingud on tõesti sõlmitud (alla 2% vaevalt ükski valitsus läheb). Seega mingil määral on see kaitseinvesteeringute programm õhu müük kindlasti ja mulle säärane asi ei meeldi.
Aga ajalisel faktoril on vahe: kui meenutagem Gruusia ja Ukraina konflikte, siis parimad analüütikud suutsid relvakonflikti Guusia puhul ette näha max pool aastat, Ukraina puhul isegi mitte seda.

2019. aasta valimiste ajaks peaks investeerimisprogrammi esimese 2 aasta eelarve selge olema, kas siis 10+30 või midagi muud. Oleks tore küll, kui siis ei räägitaks mingit 10+20+30 või isegi 10+10+40 juttu.

Martin Peeter kirjutas:Ma ütleksin, et Seeder keerutab..

Martin Herem kirjutas:Mina arvan, et on nii nagu Luik ütles.
Ja pole üldse oluline, milleks see 10 milli 2018 aastal kasutatakse.

Kriku kirjutas:2019. aasta valimiste ajaks peaks investeerimisprogrammi esimese 2 aasta eelarve selge olema, kas siis 10+30 või midagi muud. Oleks tore küll, kui siis ei räägitaks mingit 10+20+30 või isegi 10+10+40 juttu.

Vaatasin eile ETV Foorumit ning sellest "kümnemiljonikeissist" räägiti seal umbes saate 45.-55. minutil. Mõned muljed
- nii või teisiti on klaar, et need 10 milj VÕETIGI ÄRA meie 2018.a riigikaitseeelarvest..
- ja need 10 milj võeti ära vasakvalitsuse kohati jabura aktsiiisipoliitika AUKUDE LAPPIMISEKS..
- kas // kuidas need 10 milj tagasi saab, kirjeldab Kriku siin üleval - elame-näeme..
- samas näikse kogu see vaielus olema nn win-win situatsioon, kus õigus on nii neil, kes süüdistavad ja õigus tundub (vähemalt praegu) ka neil, kes väidavad, et see raha tuleb nagunii riigikaitsesse tagasi..
- aga faktiks jääb ka see, et poliitilise viigilehe varjus TEHTI PRETSEDENT ja võetigi konkreetselt järgm. aasta riigikitaseeelarvest teatud summa ära..

Last but not least - läbikõlanud versioon, et kümmet miljonit ei olnud võimalik kohe "huugama" panna, sest miski laskemoonatootja "ei tule järele", on muidugi hülge möla (isegi mina ei peaks meie hankijate ühendkontoorat nii viletsaks).. selline jutt on samas kategoorias taavirõivasliku lapselalinaga sellest, kuda Tapa "märgala" on kohekohe Euroopa viie parima polügooni seas

P.S.
ning akf Herem oma positsioonil midagi muud kui "istuv kaitseminister" arvata ei saagi

Noh, last but not least - ei tea ühtegi erafirmat (moonatootjad seda enamasti on), kes keelduks 10 miljoni üle kandmisest nende pangaarvele, kasvõi ettemaksu vormis, et moon tarnitakse hiljem.
Ka mulle tundub, et see laskemoonatootjate üleöö tekkinud ülekoormus on selline mugav põhjus, millega koalitsioon saab võtta 10 milli "nägu säilitades".

Arvestates praegust lärmi aktsiisitõusu ümber (ja aktsiisitõusu juba praegu avalduvat negatiivset efekti) pole sugugi võimalik variant, et seda tõusu ei tule - st saamata jääv (hüpoteetiline) raha tuleb saada mujalt. Mis tähendab, et igasugu "hangete venimised" ja "ülekoormused" saavad olema teretulnud põhjus "liigutamaks raha järgnevatesse aastatesse".

Jääb vaid loota, et eksin.

Minu arust ei ole ettemaksu tegemine parem kui raha järgmise aasta eelarvesse kantimine.

Borja kirjutas:Last but not least - läbikõlanud versioon, et kümmet miljonit ei olnud võimalik kohe "huugama" panna, sest miski laskemoonatootja "ei tule järele", on muidugi hülge möla (isegi mina ei peaks meie hankijate ühendkontoorat nii viletsaks).. selline jutt on samas kategoorias taavirõivasliku lapselalinaga sellest, kuda Tapa "märgala" on kohekohe Euroopa viie parima polügooni seas

Borjat usun juba rohkem kui EPL juhtkirja

Hannes Hanso pole kaitseinvesteeringute edasilükkamisega rahul: seda sammu on riigikaitsekomisjoni esimehena võimatu ausa näoga kaitsta
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=80174890

Mul endal tekkis küsimus, kui tehased ei suuda moona toota ja üldse kohe pole midagi saada, siis miks kärbiti ainult 10 miljonit aga mitte terve 20 miljonit?

Esiteks hoidutakse meil ettemaksust. Miks peaks see mingile firmale pangas raha teenima, kui võib teenida hoopis riigile.
Teiseks - hülge möla ... mida mina toetan ainult ametikoha pärast! Eks need kellele EKRE sümpaatne on, ründavad pimesi kõike, mida tänase VVga seostada saab ... ma ei väida nii. Ma kopeerin Borja loogikat.
Ja see oli liist, mitte laast.