www.militaar.net

Manurhin kirjutas:Tselluloositehasele oleks vastuseis kindlasti palju väiksem või koguni olematu, kui kavandataks kaasaegset, haisu- ja saastevaba tehast, mitte aga ülemöödunud sajandi tehnoloogial põhinevat reostajat ja haisutajat.

Halloo! Kust propasaidilt see jutt pärit on? Algusest peale on juttu olnud ikka kaasaegseil tehnoloogiail põhineva tehase rajamisest.

toomas tyrk kirjutas:

Manurhin kirjutas:Tselluloositehasele oleks vastuseis kindlasti palju väiksem või koguni olematu, kui kavandataks kaasaegset, haisu- ja saastevaba tehast, mitte aga ülemöödunud sajandi tehnoloogial põhinevat reostajat ja haisutajat.

Halloo! Kust propasaidilt see jutt pärit on? Algusest peale on juttu olnud ikka kaasaegseil tehnoloogiail põhineva tehase rajamisest.

Tehnoloogia on ikka vana, saastapuhastamine on tehtud kaasaegsemaks, aga null-saastet ei tagata. Praegu ongi kõige suurem probleem ju reostus, kui tehasest väljuv vesi oleks puhtam kui Emajõgi enne seda, võtaks see kohe vastuolijatelt argumendid. Paraku on hoopis räägitud et reovee koormus oleks võrdne viie Tartu linna omaga.

On ju olnud juttu, et oleks tehniliselt võimalik rajada ka n.ö. suletud tsükliga tehas, kus kogu kasutatud vesi puhastatakse ja taaskasutatakse, ainult et selline tehas läheks maksma oluliselt rohkem.

Kaasaegsemat tehnoloogiat kahjuks hetkel ei eksisteeri. Ja "rääkimine" viiekordsest Tartu linna reoveekoormusest selle ühe tehase puhul ei ole lihtsalt adekvaatne jutt.

Juba ainuüksi selleks oleks uuringuid vaja, et taolistel üleeilsetele viiekordsetele uduajamistele lõpp teha. Praegu köetakse ju täie rauaga lausvalesid.

Dr.Sci kirjutas: ... Paraku on hoopis räägitud et reovee koormus oleks võrdne viie Tartu linna omaga.

Eks uuringuid ongi vaja selleks, et ei kasutataks sellist umbmäärast väidet - "on räägitud".
Naised ka saunas räägivad igasuguseid jutte, kuid kas Eesti elu peab nende juttude põhjal korraldama? Uuring peaks ju andma meile kõigile adekvaatse pildi riskidest!

IMHO - Järjest rohkem tekkib tunne, et vastalised üritavad uuringuid takistada selle pärast, et kardavad, kuidas nende argumendid võidakse ümber lükata.

Edit: Akf Lemet jõudid ette, kuid jätan oma posti viimase rea mõtiskluse pärast.

Lemet kirjutas:Juba ainuüksi selleks oleks uuringuid vaja, et taolistel üleeilsetele viiekordsetele uduajamistele lõpp teha. Praegu köetakse ju täie rauaga lausvalesid.

Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut? Minu arvates oleks pigem vaja tehase tehnoloogilise protsessi kirjeldust mida avalikkuse eest siiani saladuses hoitakse.
ps, see 5-kordne Tartu reostuse maht tuletati analoogsete "kaasaegsete" tehaste näitajate põhjal. Ja seda näitajat pole arendajad kuidagi ümber lükanud.

Dr.Sci kirjutas:5-kordne Tartu reostuse maht tuletati analoogsete "kaasaegsete" tehaste näitajate põhjal

Viide, palun?

See käib mingite konkreetsete elementide kohta, ma usun?

. Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut?

Kas sõnad "uuringud" ja "eriplaneering" on Tartus uuemal ajal sünonüümid? Mina rääkisin uuringust. Mille alusel saaks PÕHJENDATUD arvamuse kujundada. Erinevalt praegusest uduajamisest stiilis "räägitakse"... poleks paha silmas pidada ka seda, et liigne uduajamine võib publikumi kergelt udutajate vastu häälestada. Ja hetkeseisuga kipub näiteks isiklikult minu sümpaatia juba tehase pooldajate poolele. Nimelt selliste "üle-eelmise sajandi" ja "viiekordsete" jpt. argumentide pärast.

Lemet kirjutas:

. Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut?

Kas sõnad "uuringud" ja "eriplaneering" on Tartus uuemal ajal sünonüümid? Mina rääkisin uuringust. Mille alusel saaks PÕHJENDATUD arvamuse kujundada. Erinevalt praegusest uduajamisest stiilis "räägitakse"... poleks paha silmas pidada ka seda, et liigne uduajamine võib publikumi kergelt udutajate vastu häälestada. Ja hetkeseisuga kipub näiteks isiklikult minu sümpaatia juba tehase pooldajate poolele. Nimelt selliste "üle-eelmise sajandi" ja "viiekordsete" jpt. argumentide pärast.

Minu pärast uurigu. Uuringute vastu seisjaid on samamoodi, kuna teemat on varemgi uuritud aga kui uuringu maksab kinni tellija, on see vaid tervitatav. Siiski jääb arusaamatuks eriplaneeringu algatamise mõte.

ps. tegelikult kardetakse ka uuringuid sest üldjuhul järgneb uuringutele ikkagi ettevõtte käivitamine, siin Põhja-Eestis on meil seepärast probleeme paekivi ja kruusavarude uute uuringutega , fosforiidist rääkimata...

ja googeldasin netis ja mälus, see 5x-dne Tartu reostus tulenes siiski ilmselt sellest et tehase reovee norm lubatavat saatset/liitri kohta on 4x suurem kui linnale kehtestatud - ja veevajadus on oluliselt suurem kui Tartu linnal. Aga tegelen andmete täpsustamisega.

Dr.Sci kirjutas:ja googeldasin netis ja mälus, see 5x-dne Tartu reostus tulenes siiski ilmselt sellest et tehase reovee norm lubatavat saatset/liitri kohta on 4x suurem kui linnale kehtestatud - ja veevajadus on oluliselt suurem kui Tartu linnal. Aga tegelen andmete täpsustamisega.

Jah, mul oli täpselt sama mulje, sellepärast küsisin. Fosfori jaoks 2 mg/l 0.05 asemel.

Kusjuures nende praeguste piirnormidega opereerimine ei ole korrektne. EstFori enese väide on, et reaalne saaste saab olema oluliselt väiksem, kui praegused piirnormid lubavad ja nad on valmis tegema vastavaid investeeringuid. Osundan:

Väide. Tehas laseks Suur-Emajõkke 60 tonni fosforit aastas.

Tegelikult. Planeeritaval tehasel pole vajadust kümnete tonnide kaupa fosforiühendeid Suur-Emajõkke ega Peipsi järve lasta, kuna puidus esineb fosforit väga vähesel määral. Tuleb veel rõhutada, et fosfor vooluveekogudesse ei ladestu. Riigi eriplaneeringu käigus tehtavate uuringute käigus selgitatakse välja, millistele parameetritele peab heitvesi vastama, et tehas ei avaldaks Suur-Emajõele ega Peipsi järvele olulist mõju. Lähtuvalt uuringutest peab arendaja leidma tehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks täita uuringute tulemusena seatud norme. Kui arendaja pole valmis vastavasse tehnoloogiasse investeerima, siis tehast ehitada ei saa.

Välja on käidud nüüd siis Tabivere, 21 km Tartust. Kehra oma vana ja haisva puhastustehnoloogiaga on 35 km Tallinnast, aga ma olen kindel, et urmasklaasid võitlevad sama vapralt edasi.

https://www.err.ee/836848/tselluloosite ... -lahistele

Juba oli kuulda, et vahet polevat-Tartumaa on Tartumaa...

Dr.Sci kirjutas:

Lemet kirjutas:Juba ainuüksi selleks oleks uuringuid vaja, et taolistel üleeilsetele viiekordsetele uduajamistele lõpp teha. Praegu köetakse ju täie rauaga lausvalesid.

Kas uuringute tegemiseks on vaja eriplaneeringut? Minu arvates oleks pigem vaja tehase tehnoloogilise protsessi kirjeldust mida avalikkuse eest siiani saladuses hoitakse.
ps, see 5-kordne Tartu reostuse maht tuletati analoogsete "kaasaegsete" tehaste näitajate põhjal. Ja seda näitajat pole arendajad kuidagi ümber lükanud.

Tselluloosi tootmise tehnoloogia kohta on TTÜ keemiateaduskonnal üleval selline materjal: http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_t ... loogia.pdf
Siit saab ka igaüks teada, mis on probleemsed reoained. Kui kasutatakse puidu märgkoorimise tehnoloogiat (on ka kuivkoorimine), siis on kaks põhilist saasteainet fenoolid (leidub puukoores rohkelt) ja väga kõrge BHT7 tase. Mõlemad on tänapäeval suhteliselt lihtsalt lahendatavad. BHT7 lihtsalt näitab, palju on reovees orgaanikat (mille lagunemine hapnikku eeldaks). See pole otseselt mürgine, kuid sellise reovee suures koguses veekogusse sattumine tarvitab ära veekogus sisalduvat hapnikku ja muudab seal vee-elukate elu võimatuks. Karmim keemia tekib pleegitamisest.

Aga nagu ikka, suur hulk sügelevate näppudega tegelasi on püünele roninud ja kahjuks meie kergesti kättesaadav meediakajastus ning riigipoolne kartus selle ees valab õli tulle.

Tegelikult. Planeeritaval tehasel pole vajadust kümnete tonnide kaupa fosforiühendeid Suur-Emajõkke ega Peipsi järve lasta, kuna puidus esineb fosforit väga vähesel määral. Tuleb veel rõhutada, et fosfor vooluveekogudesse ei ladestu. Riigi eriplaneeringu käigus tehtavate uuringute käigus selgitatakse välja, millistele parameetritele peab heitvesi vastama, et tehas ei avaldaks Suur-Emajõele ega Peipsi järvele olulist mõju. Lähtuvalt uuringutest peab arendaja leidma tehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks täita uuringute tulemusena seatud norme. Kui arendaja pole valmis vastavasse tehnoloogiasse investeerima, siis tehast ehitada ei saa.

Fosforit laseb sinna Emajõkke põhiliselt 1. väetiste põllule puistamine (pannakse tükati hullemini kui 80ndatel) 2. inimeste olmereoveest (mida nt salaja kraavi pumbatakse, et ei peaks kallist äravedu maksma). Fosfor on iseenesest keemiliselt üsna lihtsalt eraldatav (raudsulfaadi ehk piksi abil - tegemist on metallurgiatööstuse jäätmega ega maksa palju).

Ma ühinen akf-idega, et uuringud võiks ikka teha. Seda ei tohiks erakondade valimiseelne vedelakslöömine takistada.