jätkan..
kõigepealt väike vigade parandus! mitte kaks roodu ei läinud õppustele vaid ainult 2. rood ja seegi komplekteeriti kahe roodu peale kokku. selleks oli kaks põhjust, esiteks olid meil roodud veits alamehitatud kuna mingit aktiivset tegevust ju ei toiminud, mingi 70-80% sõjaaja koosseisust sest olime ju tagalaväeosa, ja teine põhjus oli huvitavam
. vanakesi ka õppustele kaasa ei võetud, pidavat mingi selline käsk olema sest noorematele vaja õppust anda, vanakesed ainult segavad, vana karu enam tantsima ei õpeta ja kolme kuu pärast lähevad nagunii koju!see olevat ametlik poliitika pealiku väitel. aga see ei kehti abiorganisatsioonide kohta nagu näiteks hoz-zvood mille liige ka frantzus oli! kogu väeosas oli ainult 7 vanakest ja nendest ainult kolm roodumehed, kolm oli hoz-zvoodis ja üks (eestlane) VTO-s autojuht. seega peaaegu pooled väeosa vanakesed olid õppustel esindatud, abilistena muidugi
. aga väljasõidu-rood koostati ikkagi teravamatest pliiatsitest, kahe roodu peale saadi ikka elujõuline punt kokku, ja teenistuse aja järgi jagunes ka enam-vähem kolmeks nagu asja algne mõte vist oligi; et duhhid õpivad, noored rabavad ja aastamehed õpetavad
. vigade paranduse lõpp, hetkel..., ja karta on et mitte viimane, mälusoppidest tuleb ikka tasapisi asju välja ja kohati on ka loogikavigu mida takkajärgi selguse hetkel parandada vaja, ikka hulga vett selle ajaga merre voolanud..
ajame siis kokaga juttu, uurisin et miks ta siin passib kui ka õppustele minek, vastas et sa ise passid ju samamoodi
! tema abikokad laevad praegu toidukraami autodele laost, ja kui asjad komplekteeritud siis kaks hoz-zvoodi autot panevad kohe jugama koos ühe abikoka, ühe köögi ja välitelkidega enne põhikolonni liikuma hakkamist, ja teine abikokk tuleb tema asemele ja tema loksub põhikolonnis teise köögiga kaasa ja täna päeval on ta vaba sest oli öises vahetuses tööl. uurisin siis veel et kas hommikusöök läheb raisku? arvas et ei lähe, et sel nädalal olevat käsk et hommikusöök paar tundi varem valmis oleks serveerimiseks, igaks juhuks, ja tema on kuulnud et ilma hommikusöögita pole kolonn kunagi liikuma hakanud! küsisin siis et kas kohvi on ka valmis juba, larbin siin teed ju? aga muidugi on, vaja ainult kondentspiim sisse valada, et kas tahad vä? krt küll, frantzus juba vanake aga ei tea sõjaväe asjandusest mitte sittagi, isegi vanakesest peakokk oli targem, tglt olin ju omas mullis koguaeg, ei sõdur ega ohvitser ja allatuult ma seilasin, nn sõdurielu oli minust ikka väga suure kaarega mööda läinud, ja see maksis muidugi kätte! viipas siis kokk sulasele et too suurest pajast pool kannu kohvi ja ja leivalõikaja käest poolik purk kondentspiima, mõned leivaviilud ja paar võitükki lisaks ja ütle et frantzusile kui too vinguma hakkab! noh enne oli leivalõikaja isiklikult taldrikuga kohal kui duhh kohviga jõudis kohale. leivalõikajale oli see suur au kui sai frantzusiga sama laua taga istuda, ja seda võimalust ta ei jätnud mitte kasutamata, ta ju ise noorteenia alles
. taldrikul ikka mitu leivaviilu ja võiseibe mitusada grammi, ja täis kondenspiima purk! noh lasime siis kolmekesi kraamil hea maitsta, mingil hetkel kamandasin ka duhhist abilise enda kõrvale istuma ja käskisin oma käega võileibu teha ja sööma hakata, oli ju näha et poisil jookseb suu vett, ja frantzus duhhidega söögiteemal nalja ei teinud, omad mälestused samast ajast olid karmid ja nemad on ju ka inimesed. eks seda kergelt pahaks pandi kaasteenijate poolt et frantzus kuidagi liiga dimukraatlikult suhtub duhhidesse aga see ei olnud minu probleem, mainisin vaid et mul raske lapsepõlv olnud ja söömata magama läinud ja ei taha teistele sama! söökla korrapidaja-prapporit polnud ka kuskil näha, kokk arvas et kindlasti toidulaos kraami väljastamise juures, et ehk õnnestub ka endale miskit pihta panna! aga korrapidaja abiline, paar kuud tagasi seerukoolist tulnud nooremseeru oli ikka valmisolekus, tääk ka vööl ja hoidis omaarust olukorda sööklas kontrolli all, ta ei julenud isegi istuda vanakeste juuresolekul
. no ikka pakkusime talle ka võileiba ja oma käega sai isegi kondenspiima kohvile lisada, ega palju pole vaja ju väikesele inimesele õnnetundeks, omast käest teada! ja siis saabus meile külaline sööklasse! olin seljaga ukse poole, ei näinud midagi, aga ühel hetkel viskasid leivalõikaja ja seeru ennast nagu vibud püsti ja seeru viskab kulpi ja hakkab mingit ettekannet tegema, endal pole isegi mütsi peas
! vaatasin siis üle õla et "kesseee tulii", ja viskasin ennast ka püsti, duhh tahtis üldse laua alla vajuda aga sain talt kaenlaalt kinni ja aitasin püsti, kokk sai iseseisvalt, ikka vanakeste värk, miski enam ei ehmata
! no pealik isiklikult tuli, aga meie söökla reegleid austamata
. sööklasse sisenedes oli reegel et uksevahel eemaldatakse peakate ja võetakse see näpuvahele, aga pealik polnud vist ammu käinud ja selle reegli ära unustanud
. pealik ka suht kannatamatu inime , katkestas seeru mõttetu mulina ja küsis et kus prappor on? no siis hakkas seeru muidugi kokutama ja peakokk võttis asja sujuvalt üle, et prappor valvab toidukraami väljastamist et miskit kroonuvara kaduma ei läheks! no lõpuks sai pealik ka aru et kui vaja asjast rääkida siis peab õigete inimestega rääkima, ja küsis koka käest mis seis hommikusöögiga on, kokk vastas et põhimõtteliselt valmis, vaja ainult kondenspiim lisada kohvile ja pudru lauale kanda, ja leivalõikaja lisas et temal ka kõik juba ette valmistatud; leib lõigatud ja või seibistatud! pealik küsis siis et kaua aega läheb toidu serveerimiseks lauale õppustele minejate jaoks, kokk arvas et ca kolmveerand tundi ja lauad kaetud, aga mitmele inimesele? pealik ütles arvu, oli mingi 100+ inimest, vaatas kella ja ütles et kella seitsmeks olgu lauad kaetud, aega on tund ja kümme minutit! kokk ütles et saab tehtud ja suundus pikema sammuga köögi poole, duhh ja leivalõikaja olid ka sujuvalt kuskile haihtunud ja olingi vaid mina ja seeru sööklas alles. seerule anti kohe karm käsk prappor üles otsida ja sööklasse kamandada, ja siis võeti frantzus ette! et mis sa siin teed, kõik teised valmistuvad õppusteks aga sina siin baldeitad võitaldriku taga? et marss sööklast välja asjaga tegelema, aga mis asjaga seda ei öeldud? ei hakanud mina ka ütlema et mul juba kõik komplekt koos, paagid täis ja poolteist plokki filtriga suitsu varutud, et mida siis veel vaja
, ja lasin sööklast jalga! töllerdasin siis staabi juurde, mis sa seal pimedas ikka kooserdad, võid komistada kuskile ja seda kardab "vanake" ju kõige rohkem! käisin kaks tuuri ümber willise, igaks juhuks, ja siis astusin kaablikuti akna alla, kuna tal aken pärani siis kutt ikka kohal kommutaatori taga, sellisel äreval ajal kohe kindlasti! sain ka veits siseinfot, minuga ta julges seda jagada kuigi poleks tohtinud aga frantzusi käest polnud siiani ükski siseinfo lekkinud ja usaldas mind! ta ju kuulas kommutaatori kõnesid pealt, kui tahtis, ja et viimane info kuskilt kõrgemalt poolt on selline et enne kaheksat kolonn kindlasti liikuma ei hakka, alles peale seda ja siis ka vastavalt kõrgemale käsule, peab olema valmisolek 15 minutiga liikvele minna, vot nii. sain ikka palju targemaks, millegipärast oli neid manöövrite värki minu eest ikka salajas hoitud, ju siis ankeet ei olnud kõige parem
. vedelesin siis willises kuulates "veerevaid kivisid" inglise keeles ja otsustasin et lähen ka koos õppuste satsiga ühisele hommikusöögile, et noh tekiks mingi küünarnukitunne kaasvõitlejatega, ega valdav enamus ju frantzusi isiklikult ei tundnud, nägupidi muidugi teadsid aga arvasid et see mees hoopis teisest dimensioonist, ja legende frantzusi kohta oli ikka igasuguseid liikvel, tõeseid ja väljamõeldisi, ja kõige paremaid jutte kuulsin eesti duhhide käest kes lõpuks ometi saabusid siis kui frantzus juba dembel oli, vahepeal oli ju kaks tühja aastat olnud eesti poistest. seega suund sööklasse, ja ikka rivis, peaukse kaudu
, sain oma kolmanda-neljanda võiportsu ka kätte samal hommikul
.
. teen väikese pausi, vaja poodi jalutada sest kali sai otsa...
