Lemet kirjutas:Sa, Trumm, võta vahelduseks väita, et hambaravi on tänapäeval kallis ja teostatav vaid spetsiaalsetes kabinettides.
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Trumm võiks vahelduseks Lemetile vastu tulla. Või pole Trumm Lemeti pakutud seisukohtadega nõus ning ei saa neid toetada?
Võtke teed ja tulge homme jälle..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44078
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Võiks vahelduseks hoopis rääkida sel teemal, et miks täiskasvanute hambaravi EV-s peab olema patsiendile 100% tasuline.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sest raha ei ole.Kapten Trumm kirjutas:Võiks vahelduseks hoopis rääkida sel teemal, et miks täiskasvanute hambaravi EV-s peab olema patsiendile 100% tasuline.
Ma toetaks kahe käega süsteemi, et 13% haigekassa maksust läheks 100% ainult meditsiini ja haiguspäevade raha tuleks töötuskindlustuskassast ja ma olen selleks nõus mingi 1-2% juurde töötukindlustusmaksele maksma.
Kusjuures süsteem võiks olla selline, et näiteks 60% töötasust oleks kohustuslik miinimum, aga rohkem makstes võib see olla ka 100%.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kas just meeletu iibekasv ja ainult sellega, aga kindlasti julgustaks riiklikult laste ja nende vanemate prioriteetseks seadmine paljusid oma teist ja kolmandat last saama. Sest peale emapalga lõppu jääb ju ainult see 19 euri, kui ma nüüd õieti mäletan. Või siis omavalitsuses lisa santimas käimine. Selmet aga taotakse lühinägelikult raha pensionitõusudesse. Prioriteedid on lihtsalt totaalselt sassis.Siin teemas on ta selle autode remondi pärast nii leili läinud lihtsalt sellepärast, et ta on endale pähe võtnud teesi, et meeletu iibekasv tuleb vaid riigi poolt laste kasvatamiseks raha juurde andes
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10276
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Veelkord. Raha on laste saamise juures hügieenifaktor. See tähendab, et raha lisandumisel selle mõju väheneb kuni teatud piirist ülespoole kaob täiesti. Selle tõestuseks võib kümnete kaupa teadusuuringuid leida kui on viitsimist otsida. Eesti puhul võib oletada, et ollakse sellele piirile üsna lähedal kuigi ma ei tea, et keegi oleks Eestis sellel teemal teadust väga teinud.Lemet kirjutas:Kas just meeletu iibekasv ja ainult sellega, aga kindlasti julgustaks riiklikult laste ja nende vanemate prioriteetseks seadmine paljusid oma teist ja kolmandat last saama. Sest peale emapalga lõppu jääb ju ainult see 19 euri, kui ma nüüd õieti mäletan. Või siis omavalitsuses lisa santimas käimine. Selmet aga taotakse lühinägelikult raha pensionitõusudesse. Prioriteedid on lihtsalt totaalselt sassis.Siin teemas on ta selle autode remondi pärast nii leili läinud lihtsalt sellepärast, et ta on endale pähe võtnud teesi, et meeletu iibekasv tuleb vaid riigi poolt laste kasvatamiseks raha juurde andes
Viimati muutis Kilo Tango, 03 Okt, 2013 15:41, muudetud 2 korda kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44078
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Küsimus on süsteemis - nagu elus ikka.
10 aastastega pole enam erilisi probleeme- käivad ise koolis, ise õpivad ja saavad pannil muna ka praetud kodus.
Täna on sotsiaalpakett selline
1. nn dekreedirahad - raseduse ajaks - olemas
2. vanemahüvitis - poolteist aastat - olemas ja väga positiivne nähe (ilma oleks sündivus veelgi pisem)
3. reaalselt arvestatav päevahoiusüsteem ehk lasteaed algab aga 3-aastaselt. Enne ei ole laps ei piisavalt terve minuarust ja teiseks on neid sõimekohti suht vähe. 1.5 aastat on omal vastutusel.
4. nõrgaks jääb ka toetuse süsteem siis, kui laps hakkab kulusid nõudma. On mõned KOV-ide ühekordsed hüvitised - siiski enamik seotud sünniga. Näiteks Tallinna sünnitoetus - 160 eur sünni järel ja 160 euri aasta pärast. See spordi-ringivärk on maitse asi, aga minuarust nõrk ja alafinantseeritud.
5. sama hea kui puudub suvel töö tegemise süsteem, käivitatud malevavärk on piisk meres võrreldes nt omaegse pioneerilaagrite-tööjapuhkelaagrite jne süsteemiga. Ajad on teised muidugi, aga kas peaks midagi asemele leidma.
Tööl käival inimesel pole just palju aega ja väljaspool kooliperioodi on linnalapsed omapäi, sellest algavad paljud jamad.
Selline protsess juhtus näiteks alates 1989 ja seda ei saa seostada otseselt NSVL lagunemisega, vaid majandusliku toimetulekuga ja ebakindlusega.
Ja langes see suure-suure kolinaga sinnamaani (ok, langus ka aeglustus) kuniks.....kehtestati vanemahüvitis.
Täpselt samamoodi langes sündivus viimase masu ajal.
Kui see pole majanduslik/turvatundeline mõju, mis see on?
Olen ka endiselt sellel arvamusel, et noorelt perelt ei saa eeldada muru närimist iibe nimel, selleks peab ikka ühiskond ka toetama.
Soomes näiteks on päris arvestatav munitsipaalelamispindade süsteem, kui noorel perel pole raha, leitakse neile minimaalne eluase.
Eestis aga on noore pere makseraskustesse sattumisel vägagi reaalne nö kuuse alla minna - kui nt eluase laenu tagatiseks on.
10 aastastega pole enam erilisi probleeme- käivad ise koolis, ise õpivad ja saavad pannil muna ka praetud kodus.
Täna on sotsiaalpakett selline
1. nn dekreedirahad - raseduse ajaks - olemas
2. vanemahüvitis - poolteist aastat - olemas ja väga positiivne nähe (ilma oleks sündivus veelgi pisem)
3. reaalselt arvestatav päevahoiusüsteem ehk lasteaed algab aga 3-aastaselt. Enne ei ole laps ei piisavalt terve minuarust ja teiseks on neid sõimekohti suht vähe. 1.5 aastat on omal vastutusel.
4. nõrgaks jääb ka toetuse süsteem siis, kui laps hakkab kulusid nõudma. On mõned KOV-ide ühekordsed hüvitised - siiski enamik seotud sünniga. Näiteks Tallinna sünnitoetus - 160 eur sünni järel ja 160 euri aasta pärast. See spordi-ringivärk on maitse asi, aga minuarust nõrk ja alafinantseeritud.
5. sama hea kui puudub suvel töö tegemise süsteem, käivitatud malevavärk on piisk meres võrreldes nt omaegse pioneerilaagrite-tööjapuhkelaagrite jne süsteemiga. Ajad on teised muidugi, aga kas peaks midagi asemele leidma.
Tööl käival inimesel pole just palju aega ja väljaspool kooliperioodi on linnalapsed omapäi, sellest algavad paljud jamad.
Ok, sõnastame siis nii, et raha lisandumisel sündivus ei pruugi kasvada, kuid raha äravõtmisel langeb kindlasti.See tähendab, et raha lisandumisel selle mõju väheneb kuni teatud piirist ülespoole kaob täiesti. Selle tõestuseks võib kümnete kaupa teadusuuringuid leida kui on viitsimist otsida
Selline protsess juhtus näiteks alates 1989 ja seda ei saa seostada otseselt NSVL lagunemisega, vaid majandusliku toimetulekuga ja ebakindlusega.
Ja langes see suure-suure kolinaga sinnamaani (ok, langus ka aeglustus) kuniks.....kehtestati vanemahüvitis.
Täpselt samamoodi langes sündivus viimase masu ajal.
Kui see pole majanduslik/turvatundeline mõju, mis see on?
Olen ka endiselt sellel arvamusel, et noorelt perelt ei saa eeldada muru närimist iibe nimel, selleks peab ikka ühiskond ka toetama.
Soomes näiteks on päris arvestatav munitsipaalelamispindade süsteem, kui noorel perel pole raha, leitakse neile minimaalne eluase.
Eestis aga on noore pere makseraskustesse sattumisel vägagi reaalne nö kuuse alla minna - kui nt eluase laenu tagatiseks on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Eestis tehtud uuringud- üht tsiteerisin eespool- tahetakse peresse keskmiselt 2,...last, on aga vaid üks 1. Keskmiselt. Mille taha need 1,... jäävad? Kahtlustan, et suuresti siiski ka majandusolude taha. Osas ilmselt ka ühiskonna suhtumise taha, kus madalalaubalised paljulapselistesse suht-koht põlgliku halvakspanuga suhtuvad. Vaat see seltskond tulekski maksma panna. Sest nagu tähendas asevalitseja Russowile- "...ja nende respekt käiks muidugi nende rahaga kaasas..."
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44078
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Omast elust võin öelda, et 2 ja rohkem väikest last, kui juhtuvad olema põdurad või ei saada lasteaeda panna - on sisult täiskohaga töö ja kui naine jõuabki selle kõrvalt midagi teha, on see suht pisku. Teatud ameteid aga ei õnnestugi kodus või osalise ajaga teha ning kõik ei saa olla raamatupidajad või projektijuhid. Keegi peab Maximas kassas olema ja keegi peab haiglas patsientidega tegelema.
Mul abikaasa klassiõde elab Saksamaal, 3 last, 1 lasteaias, 2 algklassides. Nende laste teenindamine, kooli viimine jne toob kaasa selle, et naine ongi kodune, mees teenib piisavalt ning naine saab miskit toetust kah. Harju keskmise korral pole see rahaliselt võimalik, sest toetusmeetmeid pole ja taoline asi saab toimuda ainult toimetuleku arvelt. Nagu me eespool veendusime, siis 2 mediaaniga tuleb nibin nabin aga antud juhtumil läheks 1 mediaan juba puhtalt püsikuludele (eluasemelaen või üür, kõrvalkulud, transport, toit). Seega kui räägime 3-st või enamast lapsest, siis on tõenäoline mudel, kus üks abikaasadest on osalise tööajaga või täiesti kodune. Viimane juba eeldab siis ühelt abikaasalt 2 mediaani ja selle saajaid on juba vähem.
Seega jõuame sinna välja, et 3 või enam last pole "normaalse" elustandardi kohaselt 2 mediaaniga saavutatav.
Kui me räägime iga asjaga "kas on tasuv" ja "mis on kulud", siis miks eeldatakse noortelt vanematelt lastega toimetulekut "muru närimise hinnaga" (utreeritult)?
Mul abikaasa klassiõde elab Saksamaal, 3 last, 1 lasteaias, 2 algklassides. Nende laste teenindamine, kooli viimine jne toob kaasa selle, et naine ongi kodune, mees teenib piisavalt ning naine saab miskit toetust kah. Harju keskmise korral pole see rahaliselt võimalik, sest toetusmeetmeid pole ja taoline asi saab toimuda ainult toimetuleku arvelt. Nagu me eespool veendusime, siis 2 mediaaniga tuleb nibin nabin aga antud juhtumil läheks 1 mediaan juba puhtalt püsikuludele (eluasemelaen või üür, kõrvalkulud, transport, toit). Seega kui räägime 3-st või enamast lapsest, siis on tõenäoline mudel, kus üks abikaasadest on osalise tööajaga või täiesti kodune. Viimane juba eeldab siis ühelt abikaasalt 2 mediaani ja selle saajaid on juba vähem.
Seega jõuame sinna välja, et 3 või enam last pole "normaalse" elustandardi kohaselt 2 mediaaniga saavutatav.
Kui me räägime iga asjaga "kas on tasuv" ja "mis on kulud", siis miks eeldatakse noortelt vanematelt lastega toimetulekut "muru närimise hinnaga" (utreeritult)?
Viimati muutis Kapten Trumm, 03 Okt, 2013 15:42, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10276
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kogu Saksa süsteem ongi üles ehitatud selliselt, et pärast laste saamist naine praktiliselt enam tööl ei käi. Mehe sissetulekust peab piisama pere kulude katmiseks.Kapten Trumm kirjutas:Omast elust võin öelda, et 2 ja rohkem väikest last, kui juhtuvad olema põdurad või ei saada lasteaeda panna - on sisult täiskohaga töö ja kui naine jõuabki selle kõrvalt midagi teha, on see suht pisku. Mul abikaasa klassiõde elab Saksamaal, 3 last, 1 lasteaias, 2 algklassides. Nende laste teenindamine, kooli viimine jne toob kaasa selle, et naine ongi kodune, mees teenib piisavalt ning naine saab miskit toetust kah. Harju keskmise korral pole see rahaliselt võimalik, sest toetusmeetmeid pole ja taoline asi saab toimuda ainult toimetuleku arvelt. Nagu me eespool veendusime, siis 2 mediaaniga tuleb nibin nabin aga antud juhtumil läheks 1 mediaan juba puhtalt püsikuludele (eluasemelaen või üür, kõrvalkulud, transport, toit). Seega kui räägime 3-st või enamast lapsest, siis on tõenäoline mudel, kus üks abikaasadest on osalise tööajaga või täiesti kodune. Viimane juba eeldab siis ühelt abikaasalt 2 mediaani ja selle saajaid on juba vähem.
Seega jõuame sinna välja, et 3 või enam last pole "normaalse" elustandardi kohaselt 2 mediaaniga saavutatav.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44078
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Meil ilmselt taolise sissetulekuga mehi on suht vähe, võibolla veerand?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10276
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Inimkäitumise puhul on ootused tulevikule ehk "suhtumised" ja "hoiakud" määrava tähtsusega. Trumm arvab küll teisiti, tema jaoks taandub kõik selgelt mammonale. Tegelikkus seda siiski ei kinnita. Näiteks ei saa mammonaga seletada seda, miks 2010 aasta enesetappude arv oli üks väiksemaid läbi aegade. Kusjuures ka keset masu 2009 oli enesetappe praktiliselt sama palju kui 2011? Või miks oli liiklussurmasid JA liiklusõnnetusi 2012 aastal kõvasti vähem kui keset masu 2009 aastal? Või miks on täna meil tuberkuloosi surnuid pea kaks korda vähem kui 2007 aastal?Lemet kirjutas:Eestis tehtud uuringud- üht tsiteerisin eespool- tahetakse peresse keskmiselt 2,...last, on aga vaid üks 1. Keskmiselt. Mille taha need 1,... jäävad? Kahtlustan, et suuresti siiski ka majandusolude taha. Osas ilmselt ka ühiskonna suhtumise taha, kus madalalaubalised paljulapselistesse suht-koht põlgliku halvakspanuga suhtuvad. Vaat see seltskond tulekski maksma panna. Sest nagu tähendas asevalitseja Russowile- "...ja nende respekt käiks muidugi nende rahaga kaasas..."
Mis puutub rahasse, siis täna on lühiajalises perspektiivis lasteta parem olla ning mugavustsoonis olemine tihti ruulib. Kuna laste saamine järgneb lühiajalisele DINKI perioodile, siis on kontrast eriti suur. Sestap olen ka mina pikalt pooldanud seda "rahvastiku taastootmise maksu" või kuidas iganes seda nimetatakse, mida rakendataks teatud vanusest alates lasteta kodanikele ja mida kasutataks lastele paremate tingimuste loomiseks ning vbl. ka sellesama 1,5-3 aasta vahele jääva augu lappimiseks (mis on küll pigem imaginaarne kui tegelik auk).
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10276
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Kuuludes selliste meeste hulka pean siiski tõdema, et meie süsteem ongi teistsugune. Mitte parem ega halvem aga teistsugune.Kapten Trumm kirjutas:Meil ilmselt taolise sissetulekuga mehi on suht vähe, võibolla veerand?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Immaginaarne...osalt võib-olla(kahe mediaanpalga perel aga kindlasti mitte), aga siiski annaks selle kaotamine juurde seda laste saamiseks hädavajalikku turvatunnet.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44078
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ei taandu ainult mammonale, vaid mammona on tähtis koostisosa. Ära pane sõnu suhu!Inimkäitumise puhul on ootused tulevikule ehk "suhtumised" ja "hoiakud" määrava tähtsusega. Trumm arvab küll teisiti, tema jaoks taandub kõik selgelt mammonale
Kas selle üle on meil vaidlust, et teatud uue ajaloo perioodidel Eesti langes sündivus majandusliku olukorra ning ebakindluse tõttu?
Kui sa tood 80ndate tõusu põhjuseks immigrantide sündivuse, siis miks needsamad immigrandid, kellest 90% jäi siia, enam 1991 väga ei sünnitanud?
Minuarust alluvad nad samasugustele reeglitele kindlustunde ja majandusseisu tõttu.
Miks venelaste sündivust peetakse täna väikeseks - millised on venelaste edu-ja teenimise väljavaated võrreldes eestlastega?
1984 oli migrant eeliseisus ja majanduslikult toetatud. Meie firmas kandideerivad madalapalgalistele tööliste kohtadele pea eranditult vene mehed, kes ei oska CV-dki eesti keeles teha.
Seega on rahalisel olukorral vägagi otsene mõju, kuid möönan, et raha pumpamine on kiiresti langeva efektiga (kahaneva piirtootlikkuse seaduse moodi). Siin on sul õigus.
Mina nt ei usu, et 1989 olid mingid teistsugused hoiakud kui 1988. Et Soomes (st Läänes) on parem elu, teati siin juba Soome TV sisseseadmise aegadest.
Et mitte lihtsalt raha pumbata, tuleb ilmselt toetada seda kõige haavatavamat aega.
Hoiakute kohta ma eespool kirjutasin, olen üks neid, kes tegeleb iga-aastaselt koolinoorte hoiakutega.
Hoiakud on teatud ulatuses täiesti kujundatavad ja muudetavad, küsimus on vaid ressursside suuruses ja selle kasuteguris.
Kurb aga on tõdeda, et selle kujundamisega tegeletakse meil kõige produktiivsemas eas vaid "kumm on seks" reklaamide tasemel.
Mis on ka vajalik, aga....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Seda näidet saab võtta ka teistpidi, vanade autode kaitseks- kui aastas korra, eeldatavalt u 15 000 jooksul TÜVis käia siis sellist jama Golfi või Audi 80nega ei juhtu. Väga palju tõenäolisemalt juhtub see aga ntks liisingu C3ga.Kapten Trumm kirjutas:
Lahe teema, kangelased sho ja oinas on vahepeal omavahel edasi siin asjatanud.
Käisin kesklinnas asju ajamas ja parklas trehvasin kokku ühe endast mõnevõrra noorema naiskolleegiga. Elu kohe sätib selliseid sobivaid näiteid ette.
Vaatan - preilna autol esiots puhta viltu, niiet koopaserv kummi nüsib. Vaatan koopasse, esivedru nii puruks, et ähvardab lausa autolt lahkuda![]()
Küsin siis, et kas sul mees pole märganud, et naise taolise autoga ringi sõidab. Vastus, ähh, mees ei oska autosse aknapesuvedelikkugi panna![]()
Kusjuures TÜVis ei pruugi too vea põhjustaja välja tulla-vedru murdub kuna amorditugilaager jääb kinni, vedru väntsutatakse iga keeramisega ja nii ta puruks läheb.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist