www.militaar.net

klemmikas kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:1993 aasta S-klassi mersul leiduvale vabalt hingavale 6-liitrisele V12 mootorile (408 hj) ilmselt pole kiirenduses mingit vahet, kas tal on 4 või 8 käiku.
Käiguvahemik peab kiirendusel lihtsalt mootori efektiivse pööretevahemikuga kokku klappima.

Kuidas sa saad sellises füüsikas nii mööda panna?
.......................
See kõik on üks suur teadus, millega sa ei paista kursis olema.

Küsiks et missugune insener-tehniline teaduskraad lugupeetaval endal ka on - vahest peaksime üldse siin teemas edaspidi vait olema? :roll:

Hiljem pole niimoodi enam õnnestunud aga mul pole nii ägedat autot enam olnud ka. Üldiselt ei jää tagaveoline BMW läbivuse poolest BTR-st eriti maha ja lõppkiiruses isegi ületab teda.

Ära rohkem peale võta.

ROC Sweden 2022 - Stig Blomqvist in the Audi S1 Quattro vs FC1-X

Nitro rallikrossiseeria uus täiselektriline võistlusauto FC1-X näol on tegu läbi aegade võimsaima rallikrossimasinaga, mille targa veojõu jagamisega nelikvedu paneb maha nelja elektriajami poolt toodetud 1070 hj. Kiirendus “sajani” vältab vaid 1,5 sekundit ning surub juhi 3G suuruse jõuga istmesse.

Eilsel debüüdil läks FC1-X vastamisi legendaarse, 37 aastat vana B-grupi Audi S1 Quattroga, mille roolis 75-aastane rallilegend Stig Blomqvist.

Päris huvitav sõit, näitab kui palju võidusõiduautode tase on 40 aastaga edasi jõudnud

Soovitan soojalt vaadata:
https://youtu.be/7IrCuER8KDk

klemmikas kirjutas:Täpsustaks, et M+S on iga naastrehvi külje peale tavaliselt kirjutatud, ma ei tea, miks rahvas lamellrehve või üldse ilma naelata rehve M+S-ks kutsub.

M+S tähendab Mud+Snow, naastudega pole neil mingit pistmist. Kui M+S-del pole lumehelbemärki, siis meil nendega talvel sõita ei tohi, olgu nad naelutatud või mitte.

klemmikas kirjutas:Ei päde ka arusaam, kui sattud enda arvates jää peale harva, piisab 100m mustast jääst ja valest rehvist ning enda valearvestusest, et avarii juhtuks.

Mustal jääl lamell parem, naast lihtsalt ei tööta nii õhukese jää peal.

klemmikas kirjutas:Lamellrehvidest käin kauge kaarega ringi.

Ehk pole Sa lihtsalt korralikke lamelle proovinud? Mul viimase 16 aasta jooksul kolms Isuzu kastikas (just läbivuse pärast, et maakodudes hätta ei jääks) ja pole kordagi naastrehve kasutanud. Novembris panin uued Bridgestone Duelerid alla ja lasen praegu enamuse ajast tagaveolisena.

Welber kirjutas:
klemmikas kirjutas:Ei päde ka arusaam, kui sattud enda arvates jää peale harva, piisab 100m mustast jääst ja valest rehvist ning enda valearvestusest, et avarii juhtuks.

Mustal jääl lamell parem, naast lihtsalt ei tööta nii õhukese jää peal.
klemmikas kirjutas:Lamellrehvidest käin kauge kaarega ringi.

Ehk pole Sa lihtsalt korralikke lamelle proovinud? Mul viimase 16 aasta jooksul kolms Isuzu kastikas (just läbivuse pärast, et maakodudes hätta ei jääks) ja pole kordagi naastrehve kasutanud. Novembris panin uued Bridgestone Duelerid alla ja lasen praegu enamuse ajast tagaveolisena.

Kuidas saab lamell parem olla? Ise ka aru saad, mida räägid?
Naastrehv omab pehmet kummisegu ja lamelle, nagu ka lamellrehv, grammike kehvem, aga väga sarnane lisaks naastud abiks, mis jääs haakuvad ja parema pidamise annavad.
Jutt, et õhukese jääga naastud ei toimi on väljamõeldud, ilmselgelt toimivad.
Läbi õhukese jää ulatuvad nad ka asfaltini.

Kuid, kui sa arvad, et lamell on mustal jääl parem, siis ilmselgelt ei ole sa asjadega eriti kursis ja pole sinuga mõtet rohkem sel teemal vaielda, oled ilmselgelt lamellikummardaja, kes reaalsust eirab.

Welber kirjutas:
klemmikas kirjutas:Täpsustaks, et M+S on iga naastrehvi külje peale tavaliselt kirjutatud, ma ei tea, miks rahvas lamellrehve või üldse ilma naelata rehve M+S-ks kutsub.

M+S tähendab Mud+Snow, naastudega pole neil mingit pistmist. Kui M+S-del pole lumehelbemärki, siis meil nendega talvel sõita ei tohi, olgu nad naelutatud või mitte.

Sa ei saanud aru?

M+S on pea iga talverehvi külje peal, ka naastrehvide, tee silmad lahti ja vaata.
Minu postituse mõte oli see, et M+S ei näita, kas tegu on naastrehvidega või lamellidega, kuna paljud räägivad lamellide puhul, et mul on M+S-d all, aga tegelikult on see tähis ka naastrehvide peal, ehk siis sedasi rääkida on vale.
See põhjamaade naastrehvi mäetipp või kolm lumehelbekest märk on veel teine teema ja see on meil lihtsalt uus nõue, et nüüd peab olema, kuid naastrehvidel see vist üldjuhul on nagunii peal, päris kõigi kohta ei tea.

Ei imesta, miks sa nii lamelliusku oled, kui rehvidest nii vähe tead.

Walter2 kirjutas:
klemmikas kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:1993 aasta S-klassi mersul leiduvale vabalt hingavale 6-liitrisele V12 mootorile (408 hj) ilmselt pole kiirenduses mingit vahet, kas tal on 4 või 8 käiku.
Käiguvahemik peab kiirendusel lihtsalt mootori efektiivse pööretevahemikuga kokku klappima.

Kuidas sa saad sellises füüsikas nii mööda panna?
.......................
See kõik on üks suur teadus, millega sa ei paista kursis olema.

Küsiks et missugune insener-tehniline teaduskraad lugupeetaval endal ka on - vahest peaksime üldse siin teemas edaspidi vait olema?

Teil kellegi pole siin ju autonduses sellist kraadi? Seega milleks selline postitus?
Ma lihtsalt jagan piisavalt autodest ja oskan loogiliselt mõelda, sina ei paista loogiliselt eriti mõtlevat, kui arvad, et 4 käiku on piisav.

Kirs kirjutas:
klemmikas kirjutas:Mina sõidan naastrehvidega edasi, eks ongi palju oodatud, et sa minu mõttekäiku mõistaksid, sest muidu sa ei kasutaks lamelle.
Kusjuures olen märganud, et mitmed lamellrehvidega sõitjad on liikluses riskialtimad, seda mainiti ka ühes Soome artiklis, mitte küll kindla faktina.

Olen mitme inimese käest kuulnud, et meil pole enam talve, aga tegelikult ju on, kui kasvõi praegust talve vaadata.

Siiski paljud ei mõista sinu mõttekäiku https://autoblogi.ee/naastrehvid-vs-lamellrehvid/
https://www.delfi.ee/artikkel/84156547/ ... amellrehvi
https://mobire.ee/turundus/lamellrehv-v ... -valikuni/ jne.
Mine ja vaata Saaremaa talve, lund paar cm maas Uue nädala alguseks ilusti must maa jälle.

Ma tean, et paljud ei mõista ja mida ma sinna teha saan?
Eks mitmed teevad avarii kah oma rehvidega.

Mis see Saaremaa talv siia puutub? Vaata, milline talv on praegu ja millised on ka enne olnud, lisaks piisab 10 aasta jooksul korra 100m mustast jääst, et ennast valearvestuse ja vale rehviga kabelisse sõita.

vanahalb kirjutas:
klemmikas kirjutas:
Kuidas sa saad sellises füüsikas nii mööda panna?
Kui autol on kõigest 4 käiku, siis ta kohe kindlasti ei kasuta ära seda kiirenduse jaoks sobilikku pööretevahemikku, vaid raiskab seda.

See jutt ei ole päris õige. Igal mootoril on võimsuse ja pöördemomendi graafikud ja mida lamedamad nad on seda vähem võib käike olla. Kui rääkida ainult kiirendamisest. Auruautol võib ka üldse üks käik olla ja sõidab väga edukalt.
Teine asi on maksimaalne kiirus ja siis kui autod sõitsidki 150-180 km/t (1980-ndad) kõlbas 4-5 käiku küll. 250 on nüüd vaikimisi kokkulepitud piir ja mingi 6-7 võiks olla et viimases lõpus motori ulgumine kõrvakuulmist ära ei võtaks.
Kolmas asi on mootori pöörete madalaks ajamine et heitmeid vähendada. Mu ühel autol on 7 käiku ja automaatkast ning 80 km/t sõidab ta siledal asfaltteel juba 7 käiguga ja 1200 pöördega. Kui gaasi lisada siis ega käike enam juurde ei tule, sõidab ikka selle seitsmenda käiguga niikaua kuni 250km/t juures piiraja tuleb.
80-90, maksimum 120 ongi enamuse Euroopa tippkiirus ja nende käikude tõttu sõidetakse põhimõtteliselt ainult tühikäigupööretega ja see teeb Kliima Greta meele rõõmsaks.

Sa ei mõista asjaolu, et rohkem käike võimaldab kasutada kergemast ülekannet, mootori jõukõver ei muuda siin selles osas asjaolu väga.
Saame kasutada väiksemate vahedega käike, ehk siis rohkem kerget ülekannet, mis võimaldab konkreetsest mootorist rohkem kiirenduse jaoks ära kasutada.
Tippkiirus on hoopis teine asi, autod ei olegi orienteeritud 200 km/h sõitma ja lõpuks muutub käik liiga raskeks, suurema kiiruse jaoks peabki olema kergem käik, et mootor jõuaks vedada.
Liiga raske käiguga auto tippkiirus hoopis langeb.
Näiteks mitmete vanade autode puhul oli tavaline, et nad saavutasid tippkiiruse 4nda käiguga, mitte 5ndaga, sest mootor ei jõudnud minna 5ndaga.

Auruauto jätame antud olukorras välja, sest neid meil ei kasutata ja nendega pole ma nii täpselt kursis.
Ilmselgelt pole ka nende puhul mõtet rääkida erilisest kiirendusest, sest need pole erksad mootorid.

Mitte keegi mitte midagi ei jaga peale sinu. Ok, saime aru.
Misasi see VALE rehv on? Ahjaa, lamellid

Kirs kirjutas:Mitte keegi mitte midagi ei jaga peale sinu. Ok, saime aru.

Ma ei ole seda öelnud, aga vaidlen vaid neile vastu, kellega ma ei nõustu.
Kui inimene esitab ilmselgelt valesid fakte, ei saa ta asjaga kursis olla.

See, kui keegi arvab, et temale piisab 3-st või 4-st käigust, ei tähenda, et see mootorit maksimaalselt ära kasutab.
Samal ajal eirates fakti, et Vormel 1 kasutab vastavalt ajastule 6 7 ja 8 käiku.
Ei tea, kas peaks neile kirjutama, et 2 käiku on kiirem?

Milliseid valesid fakte ma esitasin?

Kirs kirjutas:Milliseid valesid fakte ma esitasin?

Teised esitasid, sa hakkasid mind ju üldiselt kritiseerima siin.

Jää peal on lamell vale rehv jah.

Rääkides mootoritest ja ülekannetest, siis olen ma seda teemat ikka natuke uurinud, kuidas käib mootori jõu ära kasutamine ja milleks ülekanne vajalik on ja milline ülekanne on sobivam.
Samuti oskan ma loogiliselt mõelda.

Issand küll. Tao oma peakolusse, meil EI ole ju jää igal pool. Rehv valitakse vastavalt oludele, kus peamiselt sõidetakse.

www.militaar.net

Autotehnikateema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema

Re: Autoteema