Alles nüüd märkasin ja sain sellest lausest aru. Kiire kommentaar on see, et soomlased asendasid oma Leo 2A4 tankid Hollandist ostetutega. Seega kui pikk oli Leo 2A4 tankide kasutusiga Soomes?Neil olid tankid enne olemas aga lisapersonali on ikka tarvis ju ?
Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
-
Veiko Palm
- Liige
- Postitusi: 1050
- Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Annan ka oma paar kopikat kogu sellesse teemasse.
Esiteks, hanked versus ajateenijate-reservväelaste toetused. Sven Mikser ei öelnud, et nende toetuste tõstmise pärast lükkub iseliikuvate hankimine edasi. Esiteks käib jutt võrreldamatutest summadest, sest nende toetuste suurendamise aastane hinnalipik on tõenäoliselt suurusjärgus paari-kolm miljonit eurot, iseliikuvate hankimise ja ülalpidamise puhul räägime seevastu igal juhul vähemalt paarikümnest miljonist. St. üks ei välista teist. Teiseks on meil (vähemalt seni) õnnestunud kaitse-eelarve sees hoida sellist tasakaalu, et personalikulud (sh toetused) ei tohi ületada 33% kaitse-eelarvest. St. kui nende personalikulude sees leitakse tegevväelaste ja tsiviilametnike palga kõrvalt leida raha toetuste suurendamiseks, siis seda ka tehakse. Kui ei õnnestu, siis väga suure tõenäosusega ei tule see kõik hangete arvelt.
Seejuures võiks hangete puhul meeles pidada seda, et need kolm suuremat hanget – jalaväe lahingumasinad ja nendega kaasnev killavoor, tankitõrjevõime uuendamine ning iseliikuvad suurtükid – jaotuvadki paratamatult ära aastate 2013-2022 peale. On isegi hästi, et oleme suutnud korraga alustada nii CV90 ja Javelinide hankimist (ja viimaste puhul ei saa vist välistada, et lisanduvad veel mingid brigaadi-tasandi pikema laskekaugusega süsteemid) ja seetõttu järgmise paari aasta raha lähebki eelkõige lahingumasinate ja TT-süsteemide peale. Alternatiiv oleks olnud siis kas lahingumasinate või Javelinide hanke edasilükkamine iseliikuvate arvelt, ainult et ma ei usu, et see oleks eriliselt mõistlikum olnud olukorras, kus jalaväe lahingumasinat suurendavat kahetlemata KV võimekust, olemasolevad TT-süsteemid aga olid n-ö viimase piiri peal.
Teiseks, legendaarne 2%. Absurdne on kuulata kurtmist selle üle, et miks me lollid oleme ainsad, kes nüüd muutunud julgeolekuolukorras kaitsekulusid ei suurenda, samal ajal kui leedukad ja lätlased seda tegema on hakanud. Seda, et meie „lollid“ hoidsid ja suurendasid kaitsekulusid ka kõige suurema masu ajal ja suurendasid 2-le %-ile veel ammu enne Ukrainat, ei mäleta justkui enam keegi, kuigi tänu sellele on meil täna tunduvalt parem seis ja „stardipositsioon“ kui lätlastel-leedukatel. Kes samal ajal meie tõstmisega oma kaitsekulud hoopis absurdse 0,7-0,8% SKT-st langetasid.
Kolmandaks, kas kaitsekulud võiksid meil olla suuremad, kui 2%? Jah, muidugi võiksid olla suuremad, aga siis tuleks ära näidata ka katteallikad ja saada nendele muudatustele valimistel rahva mandaat. Reaalne elu ja valimistulemus oli aga selline, et enamus inimesi on 2% nõus ja väga palju rohkem raha ei taha – seda näitasid väidetavalt ka erakondade poolt enne valimisi läbi viidud uuringud. IRL rääkis jah veel sügisel sellest, et võiks ajutiselt tõsta kulud nt 2,5% peale, aga enne valimisi kadus see jutt kuskile ära, enamgi veel, ainsa erakonnana ei rääkinud nemad oma valimisplatvormis enam isegi 2% (suuresti põhjusel, et see on neile iseenesestmõistetav). Suuremates kaitsekuludest rääkisid vaid Vabaerakond ja EKRE, aga esiteks ei saanud nad väga suurt mandaati, teiseks olid katteallikad sellised, millele rahvas taas punast tuld näitas (maksutõusud Vabaerakonna puhul) või on mis lihtsalt utoopilised (kaitsekulude suurendamine ja samaaegne maksude langetamine).
Kokkuvõttes – meeldib see meile või mitte – hääletas rahvas viimastel valimistel pigem maksude alandamise kui suurendamise poolt (Keski ja sotside astmeline tulumaks oleks väga vähe lisatulu eelarvesse toonud), igasuguste laste- ja sotsiaaltoetuste suurendamise ning kaitsekulude säilitamise poolt senisel tasemel. Kui valitsus siiski sellises olukorras tahaks riigikaitsesse märkimisväärset lisaraha leida, siis peaks see tulema olemasoleva riigieelarves oleva raha seest. Mida seal ilma suuremate maksutõusudeta (mida rahvas ei taha) lihtsalt ei ole. Kui vaadata praegu valitsuses toimuvat, siis on valitsus hädas selle paarisaja miljoni lisaraha leidmisega nelja aasta peale, mis on vajalikud nende n-ö suurte ja valija poolt mandaadi saanud lubaduste täitmiseks – lastetoetuse tõus, maksuvaba miinimumi suurendamine, tulumaksutagastus madalapalgalistele, tööandja sotsiaalmaksu naeruväärne 1%ine alandamine. Kui me peame neid otsuseid ja valikuid rumalateks ja vastutustundetuteks, siis peamegi kokkuvõttes iseendale otsa vaatama, sest ise me oleme valimistel sellised valikud heaks kiitnud.
Ülalpool kirjeldatud dilemma selgitab üldiselt ära ka selle, miks kaasfoorumlasel Palmil või Heremil (või ka Riho Terrasel) ei ole mõistlik minna avalikult kurtma suurte lünkade üle riigikaitses ja nõudma suuremat rahastust. Esiteks, rahahulga määrab demokraatlikus riigis paratamatult ära valimistel valitud poliitikud. Teiseks, rahva poolt tehtud valikute valguses seda lisaraha kuskil väga ei ole ja kui selles olukorras läheksid kaitseväelased ja ametnikud kurtma rahapuuduse üle, siis tulemuseks oleks see, et lisaraha me ilmselt niikuinii ei saaks, küll aga oleks rahvale antud signaal, et meil on seetõttu riigikaitses asjad väga halvasti. Kes sellest ja mida võidaks kokkuvõttes? Ja lisaks tuletataks sellise kurtmise peale meelde seda, et keegi teine Euroopas nii palju ei kuluta, aga pole ka nendega midagi juhtunud, ja et kaitse-eelarve on üks väheseid viimastel aastatel pidevalt suurenenud kuluridasid; ja et Soome saab hakkama justkui vaid 1,3% jne jne.
Neljandaks, laenu võtmine riigikaitsesse lisaraha leidmiseks. Mina isiklikult ei pea laenu võtmist riigi poolt mõistlikuks. Iga laen tuleb kunagi kellegi poolt (maksumaksja taskust) tagasi maksta ja mis vahet seal on, kas jõhkrad kärped või maksutõusud selleks tulevad täna või 10-20 aasta pärast. Mina olen optimist ja usun, et paarikümne aasta pärast oleme me kokkuvõttes võrreldes teiste Euroopa riikidega veel väga õnnelikud, et meil pole suurt riigivõlga kaelas – elame selle võrra veel ehk natukene kasinamalt ja vaesemalt, aga me ei ole vähemalt sidunud oma järeltulijate käsi ja rahakotte. Paradoskaalsel kombel võib tänane laenuvõtmine riigikaitsele tulevikus isegi halvemini mõjuda, sest teiste riikide praktika on paraku näidanud, et eelarvedifitsiidi ja kärbete korral (mis tavaliselt tekivad liiga suurest laenukoormast) on riigikaitse esimene koht, kuhu kärpekirvega kallale minnakse. Lisaks ei pruugi riigikaitse rahastamine ühekordsete laenudega olla ka eriti jätkusuutlik lahendus – teatavasti moodustab hankekulu vaid umbes kolmandiku vähegi keerukama relvasüsteemi elutsüklikuludest, millega tuleb paratamatult arvestada. Laenu võtmise läbi saame ehk hankekulu ühekordselt kaetud, aga seejärel söövad edasised ülalpidamiskulud ära kogu kaitse-eelarve vaba raha ning tulevikus võime olla olukorras, kus me ei saa enam oma tehnikat uuendada, kuna kogu eelarve on jooksvate kuludega kaetud ja uut laenu enam keegi anda ei taha.
Seetõttu on küll ehk pisut kasinam, kuid kindlam variant fikseerida kaitsekulud teatud stabiilse protsendina SKT-st (või vajadusel ka riigieelarvest), mis tagab selle, et normaalselt suudetakse tagada nii elutsüklikulusid kui ka hilisemat ülalpidamist (kui me just ise oma arvutustes väga ei eksi).
Viiendaks, kaitsekulude suurus võrreldes külma sõja aegsete kaitsekuludega toonaste NATO riikide seas. Võrrelda tänaseid alla 2% kulusid toonaste kuni 8% kuludega ju võib, aga siis võiks kõrvale panna ka toonased andmed selle kohta, kui palju NATO potentsiaalne vastane sõjalise kaitsele kulutas. Nõukogude Liidu toonaseid kogukulusid ei tea vist täpselt isegi toonane Gosplan ise, kuid kindlasti ei olnud need mitte 8% nagu NATO-l, vaid hinnanguliselt 25-50% toonasest Nõukoguse Liidu SKT-st. Millele lisandusid ka toonaste Varssavi Pakti riikide üsna kõrged kaitsekulud, kes tänaseks on hoopis NATO-ga ühes paadis, seevastu kui Vene Föderatsioon on oma 4% kaitsekuludega üsna üksi jäänud. Selles võrdluses ei saa välistada, kui võrrelda külma sõja ja tänapäevaseid NATO ja vastase kaitsekulusid, siis ei pruugi võrdlus (8 versus miinimum 25% võrreldes tänase keskmiselt 1,5 versus 4%) olla üldse tänase päeva kahjuks. Pigem vastupidi, kui arvestada veel seda, et NATO riikide arv ja rikkus on pidevalt suurenenud.
Ja lõpetuseks veel mõni sõna Reformierakonnast, millele ülal viidati. Ma ei ole kunagi olnud nende valija, mulle ei ole kunagi meeldinud nende omaaegne palgaarmee idee, kuid kindlasti ei saa seda erakonda pidada 2% või suure kaitseeelarve vastaseks. Ühena vähestest erakondadest on neil see protsent pidevalt oma programmis sees olnud ja nemad on reaalselt valitsuses selle eest ka seisnud. See, et Ligi kaitseministriks-olemise ajast on mõnedele meelde jäänud vaid palgaarmee jutt (millega Ligi endale ise valusasti kahju tegi), tülid Kaitseväega (kes ise patust tollal kaugeltki puhas polnud) ja miinilaevad, on paratamatu. Kui aga fakte vaadata, siis jäi Jürgen Ligi ametiaega ka kõigi aegade suurim kaitseeelarve suurendamine, Mistralide hange ning ajateenijate toetuste tõstmine normaalsele tasemele, mida saab pidada ükskõik milleks, aga mitte palgaarmee ehitamiseks – vastasel korral oleks võinud kahjurlikult jätkata 150-kroonise naljatoetusega, mis oleks ajateenija igapäevasele toimetulekule (ja seeläbi ka ajateenistuse kui sellise institutsioonile) väga valusa paugu pannud.
Esiteks, hanked versus ajateenijate-reservväelaste toetused. Sven Mikser ei öelnud, et nende toetuste tõstmise pärast lükkub iseliikuvate hankimine edasi. Esiteks käib jutt võrreldamatutest summadest, sest nende toetuste suurendamise aastane hinnalipik on tõenäoliselt suurusjärgus paari-kolm miljonit eurot, iseliikuvate hankimise ja ülalpidamise puhul räägime seevastu igal juhul vähemalt paarikümnest miljonist. St. üks ei välista teist. Teiseks on meil (vähemalt seni) õnnestunud kaitse-eelarve sees hoida sellist tasakaalu, et personalikulud (sh toetused) ei tohi ületada 33% kaitse-eelarvest. St. kui nende personalikulude sees leitakse tegevväelaste ja tsiviilametnike palga kõrvalt leida raha toetuste suurendamiseks, siis seda ka tehakse. Kui ei õnnestu, siis väga suure tõenäosusega ei tule see kõik hangete arvelt.
Seejuures võiks hangete puhul meeles pidada seda, et need kolm suuremat hanget – jalaväe lahingumasinad ja nendega kaasnev killavoor, tankitõrjevõime uuendamine ning iseliikuvad suurtükid – jaotuvadki paratamatult ära aastate 2013-2022 peale. On isegi hästi, et oleme suutnud korraga alustada nii CV90 ja Javelinide hankimist (ja viimaste puhul ei saa vist välistada, et lisanduvad veel mingid brigaadi-tasandi pikema laskekaugusega süsteemid) ja seetõttu järgmise paari aasta raha lähebki eelkõige lahingumasinate ja TT-süsteemide peale. Alternatiiv oleks olnud siis kas lahingumasinate või Javelinide hanke edasilükkamine iseliikuvate arvelt, ainult et ma ei usu, et see oleks eriliselt mõistlikum olnud olukorras, kus jalaväe lahingumasinat suurendavat kahetlemata KV võimekust, olemasolevad TT-süsteemid aga olid n-ö viimase piiri peal.
Teiseks, legendaarne 2%. Absurdne on kuulata kurtmist selle üle, et miks me lollid oleme ainsad, kes nüüd muutunud julgeolekuolukorras kaitsekulusid ei suurenda, samal ajal kui leedukad ja lätlased seda tegema on hakanud. Seda, et meie „lollid“ hoidsid ja suurendasid kaitsekulusid ka kõige suurema masu ajal ja suurendasid 2-le %-ile veel ammu enne Ukrainat, ei mäleta justkui enam keegi, kuigi tänu sellele on meil täna tunduvalt parem seis ja „stardipositsioon“ kui lätlastel-leedukatel. Kes samal ajal meie tõstmisega oma kaitsekulud hoopis absurdse 0,7-0,8% SKT-st langetasid.
Kolmandaks, kas kaitsekulud võiksid meil olla suuremad, kui 2%? Jah, muidugi võiksid olla suuremad, aga siis tuleks ära näidata ka katteallikad ja saada nendele muudatustele valimistel rahva mandaat. Reaalne elu ja valimistulemus oli aga selline, et enamus inimesi on 2% nõus ja väga palju rohkem raha ei taha – seda näitasid väidetavalt ka erakondade poolt enne valimisi läbi viidud uuringud. IRL rääkis jah veel sügisel sellest, et võiks ajutiselt tõsta kulud nt 2,5% peale, aga enne valimisi kadus see jutt kuskile ära, enamgi veel, ainsa erakonnana ei rääkinud nemad oma valimisplatvormis enam isegi 2% (suuresti põhjusel, et see on neile iseenesestmõistetav). Suuremates kaitsekuludest rääkisid vaid Vabaerakond ja EKRE, aga esiteks ei saanud nad väga suurt mandaati, teiseks olid katteallikad sellised, millele rahvas taas punast tuld näitas (maksutõusud Vabaerakonna puhul) või on mis lihtsalt utoopilised (kaitsekulude suurendamine ja samaaegne maksude langetamine).
Kokkuvõttes – meeldib see meile või mitte – hääletas rahvas viimastel valimistel pigem maksude alandamise kui suurendamise poolt (Keski ja sotside astmeline tulumaks oleks väga vähe lisatulu eelarvesse toonud), igasuguste laste- ja sotsiaaltoetuste suurendamise ning kaitsekulude säilitamise poolt senisel tasemel. Kui valitsus siiski sellises olukorras tahaks riigikaitsesse märkimisväärset lisaraha leida, siis peaks see tulema olemasoleva riigieelarves oleva raha seest. Mida seal ilma suuremate maksutõusudeta (mida rahvas ei taha) lihtsalt ei ole. Kui vaadata praegu valitsuses toimuvat, siis on valitsus hädas selle paarisaja miljoni lisaraha leidmisega nelja aasta peale, mis on vajalikud nende n-ö suurte ja valija poolt mandaadi saanud lubaduste täitmiseks – lastetoetuse tõus, maksuvaba miinimumi suurendamine, tulumaksutagastus madalapalgalistele, tööandja sotsiaalmaksu naeruväärne 1%ine alandamine. Kui me peame neid otsuseid ja valikuid rumalateks ja vastutustundetuteks, siis peamegi kokkuvõttes iseendale otsa vaatama, sest ise me oleme valimistel sellised valikud heaks kiitnud.
Ülalpool kirjeldatud dilemma selgitab üldiselt ära ka selle, miks kaasfoorumlasel Palmil või Heremil (või ka Riho Terrasel) ei ole mõistlik minna avalikult kurtma suurte lünkade üle riigikaitses ja nõudma suuremat rahastust. Esiteks, rahahulga määrab demokraatlikus riigis paratamatult ära valimistel valitud poliitikud. Teiseks, rahva poolt tehtud valikute valguses seda lisaraha kuskil väga ei ole ja kui selles olukorras läheksid kaitseväelased ja ametnikud kurtma rahapuuduse üle, siis tulemuseks oleks see, et lisaraha me ilmselt niikuinii ei saaks, küll aga oleks rahvale antud signaal, et meil on seetõttu riigikaitses asjad väga halvasti. Kes sellest ja mida võidaks kokkuvõttes? Ja lisaks tuletataks sellise kurtmise peale meelde seda, et keegi teine Euroopas nii palju ei kuluta, aga pole ka nendega midagi juhtunud, ja et kaitse-eelarve on üks väheseid viimastel aastatel pidevalt suurenenud kuluridasid; ja et Soome saab hakkama justkui vaid 1,3% jne jne.
Neljandaks, laenu võtmine riigikaitsesse lisaraha leidmiseks. Mina isiklikult ei pea laenu võtmist riigi poolt mõistlikuks. Iga laen tuleb kunagi kellegi poolt (maksumaksja taskust) tagasi maksta ja mis vahet seal on, kas jõhkrad kärped või maksutõusud selleks tulevad täna või 10-20 aasta pärast. Mina olen optimist ja usun, et paarikümne aasta pärast oleme me kokkuvõttes võrreldes teiste Euroopa riikidega veel väga õnnelikud, et meil pole suurt riigivõlga kaelas – elame selle võrra veel ehk natukene kasinamalt ja vaesemalt, aga me ei ole vähemalt sidunud oma järeltulijate käsi ja rahakotte. Paradoskaalsel kombel võib tänane laenuvõtmine riigikaitsele tulevikus isegi halvemini mõjuda, sest teiste riikide praktika on paraku näidanud, et eelarvedifitsiidi ja kärbete korral (mis tavaliselt tekivad liiga suurest laenukoormast) on riigikaitse esimene koht, kuhu kärpekirvega kallale minnakse. Lisaks ei pruugi riigikaitse rahastamine ühekordsete laenudega olla ka eriti jätkusuutlik lahendus – teatavasti moodustab hankekulu vaid umbes kolmandiku vähegi keerukama relvasüsteemi elutsüklikuludest, millega tuleb paratamatult arvestada. Laenu võtmise läbi saame ehk hankekulu ühekordselt kaetud, aga seejärel söövad edasised ülalpidamiskulud ära kogu kaitse-eelarve vaba raha ning tulevikus võime olla olukorras, kus me ei saa enam oma tehnikat uuendada, kuna kogu eelarve on jooksvate kuludega kaetud ja uut laenu enam keegi anda ei taha.
Seetõttu on küll ehk pisut kasinam, kuid kindlam variant fikseerida kaitsekulud teatud stabiilse protsendina SKT-st (või vajadusel ka riigieelarvest), mis tagab selle, et normaalselt suudetakse tagada nii elutsüklikulusid kui ka hilisemat ülalpidamist (kui me just ise oma arvutustes väga ei eksi).
Viiendaks, kaitsekulude suurus võrreldes külma sõja aegsete kaitsekuludega toonaste NATO riikide seas. Võrrelda tänaseid alla 2% kulusid toonaste kuni 8% kuludega ju võib, aga siis võiks kõrvale panna ka toonased andmed selle kohta, kui palju NATO potentsiaalne vastane sõjalise kaitsele kulutas. Nõukogude Liidu toonaseid kogukulusid ei tea vist täpselt isegi toonane Gosplan ise, kuid kindlasti ei olnud need mitte 8% nagu NATO-l, vaid hinnanguliselt 25-50% toonasest Nõukoguse Liidu SKT-st. Millele lisandusid ka toonaste Varssavi Pakti riikide üsna kõrged kaitsekulud, kes tänaseks on hoopis NATO-ga ühes paadis, seevastu kui Vene Föderatsioon on oma 4% kaitsekuludega üsna üksi jäänud. Selles võrdluses ei saa välistada, kui võrrelda külma sõja ja tänapäevaseid NATO ja vastase kaitsekulusid, siis ei pruugi võrdlus (8 versus miinimum 25% võrreldes tänase keskmiselt 1,5 versus 4%) olla üldse tänase päeva kahjuks. Pigem vastupidi, kui arvestada veel seda, et NATO riikide arv ja rikkus on pidevalt suurenenud.
Ja lõpetuseks veel mõni sõna Reformierakonnast, millele ülal viidati. Ma ei ole kunagi olnud nende valija, mulle ei ole kunagi meeldinud nende omaaegne palgaarmee idee, kuid kindlasti ei saa seda erakonda pidada 2% või suure kaitseeelarve vastaseks. Ühena vähestest erakondadest on neil see protsent pidevalt oma programmis sees olnud ja nemad on reaalselt valitsuses selle eest ka seisnud. See, et Ligi kaitseministriks-olemise ajast on mõnedele meelde jäänud vaid palgaarmee jutt (millega Ligi endale ise valusasti kahju tegi), tülid Kaitseväega (kes ise patust tollal kaugeltki puhas polnud) ja miinilaevad, on paratamatu. Kui aga fakte vaadata, siis jäi Jürgen Ligi ametiaega ka kõigi aegade suurim kaitseeelarve suurendamine, Mistralide hange ning ajateenijate toetuste tõstmine normaalsele tasemele, mida saab pidada ükskõik milleks, aga mitte palgaarmee ehitamiseks – vastasel korral oleks võinud kahjurlikult jätkata 150-kroonise naljatoetusega, mis oleks ajateenija igapäevasele toimetulekule (ja seeläbi ka ajateenistuse kui sellise institutsioonile) väga valusa paugu pannud.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70561053Veiko Palm kirjutas:Kaks küsimust ja üks märkus:2011 pandi müüki, 2014 ostis Soome (kolmandat aastat järjest majanduslanguses,
langetatakse isegi lasterahasid) 200 miljoniga ära, 7-aastase järelmaksu peale.
See on siis 28 miljonit aastas. Me taome oma miinitraalerite peale samas suurusjärgus eurosid
aastas.
- Kas lugupeetud kaasfoorumlane teab, mida Soome selle 200 mln EUR eest sai?
- Mis hinnaga Soome saab need tankid lahingukorda? St mis on tervikpaketi hind?
- Laevadele ei lähe sama suurusjärgu võrra eurosid. Kus kohas kaasfoorumlane selle arvu võttis? Viide? Ja loomulikult on tegu ikka jahtijate, mitte traaleritega, aga see on vist juba norimine minu poolt.
http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... 19423.html
Miten Venäjän armeijan tilanne vaikuttaa tähän hankintaan?
- Suomen puolustuksen pitää olla vertailukelpoinen lähialueen maiden armeijoihin. Jos esimerkiksi Venäjä modernisoi armeijaansa, Suomen puolustuksen pitää olla vertailukelpoinen. Tässä mielessä Leopard 2A6 -taistelupanssarivaunu on hyvin vertailukelpoinen muiden maiden aseistukseen.
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... 3%2002.pdfSoome meedia väitel ostab riik Hollandist sada kasutatud tanki Leopard 2A6 ning tehingu hind on 199,9 miljonit eurot. Tehing sisaldab väidetavalt ka varuosi kümneks aastaks, simulaatoreid ja hooldussimulaatoreid, spetsiaaltööriistu ja testiseadmeid ning partiid laskemoona.
Siin on nipet-näpet ostud.
Lisaks veel muud kulud laevadele (meeskonna palgad jne)
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Isand A4 jutu juures juhiks vaid tähelepanu asjaolule, et nii seesinane Terrase kui ka siseministeeriumi avaldused tehti enne valimisi. Siis ajal, mil oleks olnud kõige soodsam aeg panni taguda, et raha oleks rohkem vaja.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44191
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Ma tõin selle võrdluse, lükkamaks ümber levivat mütoloogiat, justkui eviks see 2% mingeid külma sõja juuri (ja oleks seeläbi eriti piisav).Viiendaks, kaitsekulude suurus võrreldes külma sõja aegsete kaitsekuludega toonaste NATO riikide seas. Võrrelda tänaseid alla 2% kulusid toonaste kuni 8% kuludega ju võib, aga siis võiks kõrvale panna ka toonased andmed selle kohta, kui palju NATO potentsiaalne vastane sõjalise kaitsele kulutas. Nõukogude Liidu toonaseid kogukulusid ei tea vist täpselt isegi toonane Gosplan ise, kuid kindlasti ei olnud need mitte 8% nagu NATO-l, vaid hinnanguliselt 25-50% toonasest Nõukoguse Liidu SKT-st. Millele lisandusid ka toonaste Varssavi Pakti riikide üsna kõrged kaitsekulud, kes tänaseks on hoopis NATO-ga ühes paadis, seevastu kui Vene Föderatsioon on oma 4% kaitsekuludega üsna üksi jäänud. Selles võrdluses ei saa välistada, kui võrrelda külma sõja ja tänapäevaseid NATO ja vastase kaitsekulusid, siis ei pruugi võrdlus (8 versus miinimum 25% võrreldes tänase keskmiselt 1,5 versus 4%) olla üldse tänase päeva kahjuks. Pigem vastupidi, kui arvestada veel seda, et NATO riikide arv ja rikkus on pidevalt suurenenud.
Mõni võib-olla usubki, et külma sõja ajal NATO seisis 2% najal.
Tegelikult pole tõsistel tegijatel see % sugugi 2,0 ka täna.
Vaid ikka kõrgem.
NSVL ajaloo kohta on kahjuks liikvel palju linnalegende, jutt 25-50% (või suuremast) pole väga kinnitamist leidnud.
NSVL kaitsekulude % SKP-st RANDI andmetel (ma jätan kõrvale post 1985, mis dokumendi aastat vaadates on selge oletamine)
1960 1970 1980
11,1% 12,0% 12,7%
http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... /N2757.pdf
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Poti soldat
- Liige
- Postitusi: 1907
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Nüüd kus koalitsioonileping sai värskelt sõlmitud on tõesti veidi halb ajastus minna meediasse jutuga et tegelt oleks raha juurde vaja. Parim aeg oleks olnud siis kui valimisprogramme koostama hakati, nüüd võime vaid tõdeda et võimalus sai maha magatud...A4 kirjutas:Ülalpool kirjeldatud dilemma selgitab üldiselt ära ka selle, miks kaasfoorumlasel Palmil või Heremil (või ka Riho Terrasel) ei ole mõistlik minna avalikult kurtma suurte lünkade üle riigikaitses ja nõudma suuremat rahastust. Esiteks, rahahulga määrab demokraatlikus riigis paratamatult ära valimistel valitud poliitikud. Teiseks, rahva poolt tehtud valikute valguses seda lisaraha kuskil väga ei ole ja kui selles olukorras läheksid kaitseväelased ja ametnikud kurtma rahapuuduse üle, siis tulemuseks oleks see, et lisaraha me ilmselt niikuinii ei saaks, küll aga oleks rahvale antud signaal, et meil on seetõttu riigikaitses asjad väga halvasti. Kes sellest ja mida võidaks kokkuvõttes? Ja lisaks tuletataks sellise kurtmise peale meelde seda, et keegi teine Euroopas nii palju ei kuluta, aga pole ka nendega midagi juhtunud, ja et kaitse-eelarve on üks väheseid viimastel aastatel pidevalt suurenenud kuluridasid; ja et Soome saab hakkama justkui vaid 1,3% jne jne.
Muidu nii Soomest kui Rootsist on näited võtta kus kaitseväe juhid on avalikult juhtinud tähelepanu oma valdkonna rahalistele vajadustele:
http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1494681
http://maailm.postimees.ee/1092574/soja ... nadal-aega
Demokraatlikus riigis tulebki meedias oma vajadustest rääkida, kui ainult kinnitad kui hea sul kõik on siis ei hakka keegi sulle raha juurde andma, pigem võetakse vähemaks.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Siin kostis vahepeal hüüdeid, et Eesti on ainuke riik, kes oma kaitsekulutusi ei ole tõstnud. Seoses Ukraina kriisiga.
Panen siia ühe visualiseeritud arvmõistatuse. Graafikul on kujutatud kolme Balti riigi kaitsekulutused. Ühel teljel on väärtuseks aasta, teisel miljonid USD 2011 aasta vääringus (andmed on võetud SIPRI baasist, küsige neilt, miks nad just selle 2011. a. USD taandamise aluseks võtsid). Nii et ei mingeid protsente SKPst ega "trikitamisi". Puhas raha.
Ah-jaa. 2010 võtsin ma alguseks seepärast, et enne seda arvestas SIPRI Eesti piirivalve kulud (kui para-military force) kaitsekulude hulka. 2010. a. alates enam mitte. Teisalt - see teeb ka mõistatuse huvitavamaks
Panen siia ühe visualiseeritud arvmõistatuse. Graafikul on kujutatud kolme Balti riigi kaitsekulutused. Ühel teljel on väärtuseks aasta, teisel miljonid USD 2011 aasta vääringus (andmed on võetud SIPRI baasist, küsige neilt, miks nad just selle 2011. a. USD taandamise aluseks võtsid). Nii et ei mingeid protsente SKPst ega "trikitamisi". Puhas raha.
Ah-jaa. 2010 võtsin ma alguseks seepärast, et enne seda arvestas SIPRI Eesti piirivalve kulud (kui para-military force) kaitsekulude hulka. 2010. a. alates enam mitte. Teisalt - see teeb ka mõistatuse huvitavamaks
- Manused
-
- Chart1.JPG (23.7 KiB) Vaadatud 7249 korda
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Pakun sinine Eesti, roheline Leedu, punane Läti.toomas tyrk kirjutas: Panen siia ühe visualiseeritud arvmõistatuse. Graafikul on kujutatud kolme Balti riigi kaitsekulutused. Ühel teljel on väärtuseks aasta, teisel miljonid USD 2011 aasta vääringus (andmed on võetud SIPRI baasist, küsige neilt, miks nad just selle 2011. a. USD taandamise aluseks võtsid). Nii et ei mingeid protsente SKPst ega "trikitamisi". Puhas raha.
See,et naabril asjad väga kehvad ei tee mind õnnelikuks vaid seda enam peame ise panustama kui tahama alles jääda!
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44191
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Võimalik, et tegemist on Moskva mõju all olevate isikutega - enda armeel on kõik raud olemas ja nemad julgevad meedias nutta rahapuudusest.Nüüd kus koalitsioonileping sai värskelt sõlmitud on tõesti veidi halb ajastus minna meediasse jutuga et tegelt oleks raha juurde vaja. Parim aeg oleks olnud siis kui valimisprogramme koostama hakati, nüüd võime vaid tõdeda et võimalus sai maha magatud...
Muidu nii Soomest kui Rootsist on näited võtta kus kaitseväe juhid on avalikult juhtinud tähelepanu oma valdkonna rahalistele vajadustele:
http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1494681
http://maailm.postimees.ee/1092574/soja ... nadal-aega
Demokraatlikus riigis tulebki meedias oma vajadustest rääkida, kui ainult kinnitad kui hea sul kõik on siis ei hakka keegi sulle raha juurde andma, pigem võetakse vähemaks.
Tankid, hävitajad, õhutõrje, soomusvestid ja öövaatlus.
Pole neil ju 2%, seepärast nutavadki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Kes siin ennustas eesootavat käsirelvade soetamist...
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kindrall ... d=71304295Kaitseväe kavas on ka vanade Galil-automaatide väljavahetamine, kui närb majandusprognoos võimaldab.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44191
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Mulle jääb selle Galili vahetamise kampaania idee vähe segaseks, kuna neil on vintraud vahetatav.
Muud osad on seal vähekuluvad või nende vahetus eeldab lihtsalt vastava jupi (nt lukk) vahetamist.
Soome KV näiteks vahetab sisemaiselt kalasside vintraudu, peetud kalass ei maksa suurt üle 100 dollari.
Muud osad on seal vähekuluvad või nende vahetus eeldab lihtsalt vastava jupi (nt lukk) vahetamist.
Soome KV näiteks vahetab sisemaiselt kalasside vintraudu, peetud kalass ei maksa suurt üle 100 dollari.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Loodan sügavalt, et meie hankeeksperdid vähemalt uudiseid loevad ja hiilgavas "Baltimaade Ühtlustamise Kavas" G36't massis hankima ei hakka. Väljavõte tänastest uudistest:
Saksa Kaisteminister on igatahes teatanud, et see relv ei oma tuleviku Bundeswehr'is. Tõsi ta ka on, kergesti ülekuumenevad rauad võivad nad ju välja vahetada, kuid relv on siiski oma ajastu laps ning see integreeritud 90ndate optika on ikka selgelt ajale jalgu jäänud.The German Defense Minister Ursula von der Leyen announced external link on Wednesday that the controversy-riddled external link G36 assault rifle – the standard issue weapon of the German armed forces – has “no future” in the German Army.
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Ei näe samuti asjal mõtet. Galil on kuradi hea relv ja väärib taastamist (rauavahetust) küll.Kapten Trumm kirjutas:Mulle jääb selle Galili vahetamise kampaania idee vähe segaseks, kuna neil on vintraud vahetatav.
Muud osad on seal vähekuluvad või nende vahetus eeldab lihtsalt vastava jupi (nt lukk) vahetamist.
Soome KV näiteks vahetab sisemaiselt kalasside vintraudu, peetud kalass ei maksa suurt üle 100 dollari.
Samuti võiks ju panna AK-4-dele optikat peale.
Kas mina olen ullike või saab sellisel juhul rohkem tulemust ?
Ja uhiuute G36 tükihinnad on olnud minu mäletamist mööda üle 1000 euro tükist.
Ei leia konkreetset viidet enam üles.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Madis Milling arutleb "kaitsepalga" teemal....
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/madis- ... d=71320259
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/madis- ... d=71320259
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44191
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem
Millingu artiklit tuleb ka vaadata koos sellega, milline on keskmine RÕKidele kutsumise tempo ja sagedus tegelikkuses.
Mina väidan endiselt, et kord 5a jooksul 1 nädal metsas ei ole mitte majanduslik, vaid suhtumislik probleem.
Suhtumise küsimus oma riiki, kodanikuks olemissse, kodaniku kohustusesse. Arvan, et kes seda nädalat ei leia, sel on probleeme ka oma maksukohustusega, liikluseeskirjadega ja kindlasti veel mitme asjaga, mis mahuvad mõiste "võime täita kokkulepitud reegleid" alla.
Suhtumise probleemi ei lahendata raha külvamisega, vaid selgitustööga, kasvatustööga propagandaga ja rasketel juhtudel võib-olla sanktsioonidega.
See raha teema muutub teemaks siis, kui meil keskmine mees 2 nädalat igal aastal metsas on.
Seda meil ei ole ja pole kuulda kah, et tuleks.
Mina väidan endiselt, et kord 5a jooksul 1 nädal metsas ei ole mitte majanduslik, vaid suhtumislik probleem.
Suhtumise küsimus oma riiki, kodanikuks olemissse, kodaniku kohustusesse. Arvan, et kes seda nädalat ei leia, sel on probleeme ka oma maksukohustusega, liikluseeskirjadega ja kindlasti veel mitme asjaga, mis mahuvad mõiste "võime täita kokkulepitud reegleid" alla.
Suhtumise probleemi ei lahendata raha külvamisega, vaid selgitustööga, kasvatustööga propagandaga ja rasketel juhtudel võib-olla sanktsioonidega.
See raha teema muutub teemaks siis, kui meil keskmine mees 2 nädalat igal aastal metsas on.
Seda meil ei ole ja pole kuulda kah, et tuleks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline