www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: Seega on rahalisel olukorral vägagi otsene mõju, kuid möönan, et raha pumpamine on kiiresti langeva efektiga (kahaneva piirtootlikkuse seaduse moodi). Siin on sul õigus.
Mina nt ei usu, et 1989 olid mingid teistsugused hoiakud kui 1988.

Suurepärane. Usu või ära usu aga olid. Ja oluliselt. Tollal muutusid hoiakud väga kiiresti. 1989 räägiti hoopis teistest asjadest kui 1988. Loe kasvõi tollaseid lehti ja võrdle.

Mis puutub rahasse, siis seleta palun, miks langes Soomes sündimuskordaja 1997 aasta 2,0 pealt äkki 1,5 peale ja püsis seal kuni 2003 aastani?

Mida mina üritan juba pikemat aega sulle seletada on see, et sündivust ei saa taandada ühe või kahe parameetri peale. See on keerulisem teema, mis väljendub justnimelt nende hoiakute kaudu. Ja kui me oleme selle järelduseni jõudnud ja oleme pettunud, et meie sotsiaalkampaaniad koosnevad peamiselt üksikutest hüüatustest stiilis "ära saa suguhaigusi", siis me oleme üsna ühte meelt.

Aga see, et 70-date lõpus, 80-date alguses migrandid sünnitasid palju ja eestlased vähe on statistika, mitte mingi minu arvamus. Selle kohta peaks kusagilt ka mingi teadustöö leidma, kus seletatakse, miks see nii oli ja miks nende migrantide järeltulijad enam ei sünnita. Majanduslik põhjus on nende hulgas olemas. Samas peamine põhjus oli ikkagi selles, et need immigrandid, kes olid suht-koht samast vanuserühmast jõudsid selleks ajaks lihtsalt sünnitamiseast välja ning sellele lisanduv majanduslik kitsikus viiski migrantide osakaalu langemise sündimusest 72%-lt (sic!) 1983 aastal 36,11%-ni 1993 aastal. Või tahad sa öelda, et majanduslik kitsikus mõjutas 90-date alguses ainult venelasi? Pigem tuli vahe eestlaste ja venelaste sünnituskäitumises peamiselt sellest, et (tähtsuse järjekorras):
1. Migrantide põlvkond jõudis sünnituseast välja
2. Ebakindlus tuleviku ees - ei teatud, mis neist siin saab. Lisaks toitis seda stress impeeriumi lagunemise pärast (tahame või ei taha, see ON venelaste jaoks oluline faktor)
3. Majanduslik ebakindlus

Kapten Trumm kirjutas:Taaskord, kõige rohkem väärt on siin laia silmaringiga tegelaste soovitused, kes ise pole selliseid autosid hinges hoidnud ega tea teemast sellest halligi. Nagu ka laste kasvatamise ja transpordi soovitused ühtegi last reaalselt kasvatamata.

Ma loodan, et me rakendame sellist printsipaalsust ka muudel teemadel.
Kui ikka sõjalist/erialalist haridust pole, kogemust veel vähem, siis võiks vähem seletada, millised peaksid kaitse-ja julgeolekupoliitikas olema otsused ja valikud.
Või õigemini, mida on väärt selliste "laia silmaringiga" tegelaste soovitused.
Või kuidas...

Seda näidet saab võtta ka teistpidi, vanade autode kaitseks- kui aastas korra, eeldatavalt u 15 000 jooksul TÜVis käia siis sellist jama Golfi või Audi 80nega ei juhtu. Väga palju tõenäolisemalt juhtub see aga ntks liisingu C3ga.

Sellise vana Golfi või A80 põhjaalune on kõik selline....poolkõva.
Mingid vanad ja väsinud puksid, roostekärakaid meenutavad pidurijupid - lihtsalt enamik ülevaatajaid pigistab silma kinni.
Praegusel 4a vanal tööautol palusin viimati ekstra otsida, kas leiate midagi. Kaks ülevaatajat lendasid põnevil näoga peale ja poole tunni pärast tulid pettunud nägudega-MITTE PISIMATKI VIGA.
Autol ei tehtud mingeid kontrolle ega hooldusi enne, lihtsalt käis suvel õlivahetuses ja piduri hoolduses (aastahooldus), sest läbisõit pole suur, hooldusväliselt pole isegi lambipirni pidanud vahetama.
Vahetad ainult 2 korda aastas rattaid ja külastad korra hooldust.

tommy kirjutas:Ma loodan, et me rakendame sellist printsipaalsust ka muudel teemadel.
Kui ikka sõjalist/erialalist haridust pole, kogemust veel vähem, siis võiks vähem seletada, millised peaksid kaitse-ja julgeolekupoliitikas olema otsused ja valikud.
Või õigemini, mida on väärt selliste "laia silmaringiga" tegelaste soovitused.
Või kuidas...

Viimati kui oli tõsisem vaidlus, oli selleks Eesti loodava soomusbrigaadi struktuur.
Minuarust jäid sa seal kuidagi jänni mingist hetkest alates, kui vaja läks teadmisi, kuidas teistel asjaga on.
Mina olen nt antud teemal arvestuse andnud tulemusega "väga hea".
Kas see ka pädeb või annab vaid pildil olek pädevuse?
Rääkides printsipiaalsusest....

Imho võiks selle autoplära siin ära lõpetada.

Uus auto on peaaegu igal juhul kallim pidada kui vana (pole olnud suuremaid avariisid, normaalsuse piiridesse jääv läbisõit) sõltumata remondikuludest (võlusõna amortisatsioon või kui soovite siis deprekatsioon). Välja arvatud case, kus inimene ostab lolli peaga mingi Leedust toodud macroflexiauto. Kui inimene sellest aru ei saa, siis pole temaga üleüldse mõtet diskuteerida sellistel teemadel kui raha mõju demograafiale.

niikuinii oleme sügaval offtopicus ja see autoplära on siin veel eraldi offtopicu offtopic.

Vana auto puhul on küsimus korrashoiustandardis, see lohiseb tegelikult äärmusest äärmusse ja kulud erinevad kordades.
Mul on isiklik auto kesksuur universaal ja selle korrashoiustandard on mul sama, mis liisingu tööautol, mis 4a vana.
Võib muidugi viriseda, et kas vaja on üle 200 hobujõulist mootorit näiteks, kuigi tsekikausta sirvides pole seal ainsati tööd, mis oleks sellest näidust tingitud.
Antud auto 140 hobujõulise baasmudeli samada pulgad on sama hinnaga, sest jupid on samad ja töö kah.
Auto vanus on 12 aastat ja läbisõit ca 300 000 km, täis teenindusajalugu ja kaustatäis arveid. Ostes väga korralik asi.
Selle auto remondi, hooldus- ja varuosakulud on 2 a jooksul olnud ca 2500 eurot, mis teebgi selle 100 eur kuus, millega ma alguses seal mudelis välja tulin. Läbisõit minu käes 40 000 km.
Sinna hulka kuulub teenustöö kulusid 400 euro ringis, mida ise teha ei saa või pole mõttekas, kõik muu rattalaagrite vahetuse või jupsiva elektroonikaploki üle tinutamiseni olen teinud oma kätega.
Varuosadest on kallimad soetused 2 jooksu rehve (500 eur) ja summuti (450 eur). Ilmselt võib tehtud tööde väärtus tehtud tunde arvestades keskmise 30 eur/tund teeninduse hinnas olla ca 2000 eurot. 4600 eurot on lähedane auto enda soetushinnaga (5800 eurot). Ilmselt see kuu maksumus tulevikus langeb, sest 2 a ei plaani rehve osta - kuigi iial ei tea.
Vot sedasi, 4600 eurot 24 kuu peale on 192 eurot kuus. Maksan ma 4 a vana umbes 16 000 eur soetushinnaga auto liisingut+kaskot natuke alla 200.
Arvestades, et uue ja täiesti sõitva auto võib Eesti salongist täna saada umbes 8000 euroga, võin enda kogemuse põhjal väita, et uus liisinguauto võib olla 10-15a vanast, suuremast keskklassi autost umbes poole odavam ülal pidada, seda enam, et tänapäeva väikeautod sõidavad keskmiselt 6 liitrit 100 km peale, minu autol on keskmine kulu 11 liitri ringis.

Olen sellist arvestust pidanud ka eelmise, ostuhetkel samavana, kuid põlvkond vanema kesksuure universaali kohta. Ei tulnud need kulud odavamad märkimisväärselt, kuigi antud mark on tüüpiline "kommihindadega", sest neid kommihinnaga juppe kulus tihedamini ja sama standardiga (hinne 4+) oli auto pidamiskulu umbes analoogse kasutuse juures keskmiselt kuus umbes samasuur.
Kumbki auto polnud ei BMW, Mercedes ega ükski teine luksusmark.

Küsimus on lihtsalt korrashoiu standardis, 10a vana kasutatud autot on raha eest töid tellides võimalik odavalt pidada ainult nii, et see ongi poolkõvas korras. Kui rääkida korrashoiustandardist, mis vastab 4a vanale jaapani väikeautole, pole mingit juttugi, et teeme midagi 30 euro eest. See pole võimalik ei taolise klassi volkari ega opeli puhul. Taolise klassi autosid on mul kokku olnud 5 tükki, seega valim on üsna representatiivne isikliku arvamuse tarbeks. Ja võrdleme ikka võrreldavaid asju, mitte uut mugavuslisadega väikeautot mingi vana Golfiga, kus pole isegi elektriaknaid.

Seega, KT - ülaltoodud kategooriline väide on lihtsalt mu silmis ehe jama. Liisingu autol on depressioon liisingu makse sees ja veel kuhjaga.
Ma ei propageeri liisinguauto kasutamist kõigile ja ma ka ise ei kasuta enda tarbeks, kuid annan aru, et antud tingimuste korral on minu odavamad kulud tulenevad ainult iseeenda töö arvelt.
Mõistagi - kui auto seisab mingil põhjusel, on vana auto eelisseisus, sest puuduvad tõsised püsikulud. Aga ei soovita kellelegi oma transpordivajadust (eeldusel, et tuleb igapäev sõita) hakata rahuldama autoturul vene ruletti mängides, kui teemat ei valda.

Ahjaa - unustasin öelda, et 5800 eurosest hinnast on tänaseks kuulutusi vaadates ca 4000 saanud, seega lisame nende 2 aasta kuludele veel 1800.

Lihtsalt näide turult, kes põlgab ära, on vaba ostma endale 2-3 aastat vana liisingust tulnud jaapani autot sama rahaga.
http://www.citymotors.ee/logan%20mcv/hinnakiri
10 000 euroga peaks juba mugavusvidinad ka saama, kuumakse (10% sisse, 60 kuud jms) on kalkulaatoris kasutusrendis 117 eurot kuus, kuhu lisandub siis kasko ilmselt mingi 30 euro tuuris kuus.

Miks mitte võrrelda sama klassi uut ja vana autot? Samahästi võiks vaagida 93 aasta 90 hj Corolla ja sealt Citymotorsist mingi 200 hj se konna plusse ja miinuseid.

Kapten Trumm kirjutas:
Viimati kui oli tõsisem vaidlus, oli selleks Eesti loodava soomusbrigaadi struktuur.
Minuarust jäid sa seal kuidagi jänni mingist hetkest alates, kui vaja läks teadmisi, kuidas teistel asjaga on.

No oleme ikka ausad....
Sa küsisid, "nimeta mulle....."
Ja lisasid, "et arvesse ei lähe....."ja seadsid tingimused, mille järgi võiks korraga nimetada kõiki ja samas mitte kedagi.
Siin jäigi üle vaid õlgu kehitada...

Sõjalist haridust sul ju pole.
Ega ka kogemust teemal, mida kujutab endast kaitse/julgeolekualaste otsuste langetamine, struktuuride juhtimine,mis on sellega kaasnevad nähtused/tulemid, mis see kõik maksab jne.jne.
Mis ei takista sul neid, kes seda omavad, tembeldada "kastides mõtlevateks".
Ja ülimalt lihtsustatud lahendusi pakkudes.
Okey, ma saan aru.
See pole ebatavaline.

Mis on imestust tekitav, kuidas siis ikka sellelt samalt positsioonilt seletada, "sul lapsi pole, mida sa asjast tead."
"Rooliotsi vahetada ei oska, ei peaks sõna võtma autode, nende remondi ja ekspluatsioonikulude temaatikal"

Võiksime teistele esitatavaid nõudeid kohaldada ka iseenda suhtes.
Muud midagi...

Manstein, kas lugupeetav endale pisut "kergena" ei tundu. Tänitada liisinguveduki hooldusvälba tööde hinna kallal on üpris asjatundmatu. Võiks jätkata, aga on sel isiksustetasemel kemplemisel mõtet, eriti kui lähtekohad niivõrd erinevad on. Nagu öeldud, võtke endale veduk liisingusse ja tehke sellega tööd, seejärel arutage targa näoga kirvestest ja nende vartest. Vastasel juhul...lugege Hašekit.

No ei tundu ju..

Sest usu, mina palgalise rekkajuhina tunnen vaat et sama vastutust , mis sina omanikuna. Töökoha möttes..

Aga noh, mis siin ikka iriseda..

Tegelikult tahavad kõik teenida. Ka teenindused..

Peaasi et ise rahul ja õnnelik oled..

Huvitav on lugeda, kuidas keskealised vaidlevad, miks noored lapsi ei tee.. Omades mõningaid kokkupuuteid noortega, julgen öelda, et lihtsalt ei taheta. Kool, karjäär, maailmaavastamine, DINKI. Majanduslik pool kindlasti mõjutab ka aga ei ole peamine.

Autodest:

Mul on igapäevavuramisteks 1999 aasta auto- el. akende, kliimaautomaadiga, korraliku makiga. Turuväärtus ~1k€
Kuna mul garaazi pole, käib kord aastas hoolduses ja sellega ongi enamvähem kõik - vahetatakse samu juppe, mis uutelgi autodel - filtrid/õlid/puksid/liigendid. Füüsika vastu ei saa, kõik mis liigub, see kulub. Küll aga ei mõista ma, miks arvatakse auto pelgalt aastaarvu järgi prügiks? Korralikult hooldatud vana auto ei lagune rohkem ega nõua rohkem resurssi kui uus.

Tschy kirjutas:Huvitav on lugeda, kuidas keskealised vaidlevad, miks noored lapsi ei tee.. Omades mõningaid kokkupuuteid noortega, julgen öelda, et lihtsalt ei taheta. Kool, karjäär, maailmaavastamine, DINKI. Majanduslik pool kindlasti mõjutab ka aga ei ole peamine.

Autodest:

Mul on igapäevavuramisteks 1999 aasta auto- el. akende, kliimaautomaadiga, korraliku makiga. Turuväärtus ~1k€
Kuna mul garaazi pole, käib kord aastas hoolduses ja sellega ongi enamvähem kõik - vahetatakse samu juppe, mis uutelgi autodel - filtrid/õlid/puksid/liigendid. Füüsika vastu ei saa, kõik mis liigub, see kulub. Küll aga ei mõista ma, miks arvatakse auto pelgalt aastaarvu järgi prügiks? Korralikult hooldatud vana auto ei lagune rohkem ega nõua rohkem resurssi kui uus.

Täpselt. Ainult odavneb aeglasemalt.

Kes 90ndate autot prügiks nimetas? Korras isegi 80ndate saksa auto on "good value for money" ja oskuslikult putitades sõidab pensionini. Arvan ka, et kes hoiab taolise auto väga heas korras, on oma oskuste ja suhtumisega igal juhul lugupidamist väärt. Aga lihtsalt elu oma mitmepalgalisuses lähemalt vaadata (mul on paralleelse uue liisingu ja "vana" oma pidamise praktika ca 10 a pikk), siis vähemalt minuarust pole võimalik laduda siia taolisi absoluutseid väiteid, et uus on igal juhul kallim, kuna depressioon või asi suur on. Enda kogemus seda kahjuks ei kinnita ja see kogemus ei piirdu ühe autoga.

Näiteid on erinevaid, autosid on erinevaid, juhtumeid on erinevaid, korrasoleku standardeid on erinevaid, tõenäoliselt "uue vana" väikeauto puhul, mis reeglina on väikese läbisõiduga ja teatud vanusest alates (hinnalangus ei sõltu enam aastast, vaid seisukorrast) võib see nii ollagi, et ongi odavam. Samas kui on see 200 eurot kuus, on meie ühiskonnas nagu tavaks võtta uus või vähemalt peetud "korralik". Meie pere puhul paraku jääb väikeauto, uus või vana kahjuks nädalavahetusel seisma ja tuleb võtta parklast "piisavalt suur vana", sest meil on vanavanemate "maa" suht kaugel ja Civikusse või Astrasse neid reisijaid saab panna ainult suure toppimisega. Mis seda korrashoiustandardit puudutab, siis natuke seda ülevaatusvärki teades näiteks amortisaatorite jäikus 45% peaks olema ülevaatusel igati OK, kuid taoliste pehmete amortidega auto juba koliseb aukudes ja on järsu manöövri tegemiseks suisa ohtlik kah. Suhteline värk.

Kool, karjäär, maailmaavastamine

Mõtestasin selle enda jaoks lahti nii - miks tänapäeval pole popp olla tööline, vaid peab olema insener, müügijuht ja haldusjuht.
Lihtsalt tööliserialad tüüpilisel juhul tagavadki sulle selle "harju keskmise", suuremate soovidega tuleb üle lahe sõita.
Mitte, et õppimine paha oleks, aga suur press ülikoolidesse ja igasugu pehmetele erialadele (kus on lihtne õppida) tuleb lihtsalt labasest teadmisest, et kutseka tunnistusega Eestis "normaalset" elu elada pole lihtsalt võimalik. Meie ettevõttes on üksikuid tööliskohti, mis mediaani välja venitavad. Üle mediaani on kõik inseneri. või ökonomistidiplomit eeldavad ametid.

See, et meil tuleb tööliserialadele maksta keskmist palka, näitab juba püramiidi vildakust. Seepärast tuleb maksta meie skaalas ebaproportsionaalselt (nt õpetajaga võrreldes) palju, et töölisi lihtsalt ei jagu. Soomes ei saa tööline keskmist palka, näiteks mehhanismide juhid ja ehitustöölised seal suurt üle 2000 euro brutos ei teeni.
Keskmine palk on Soomes üle 3000+ eurot.
Meil tuleb maksta bussijuhile keskmine palk (oli vist mingi palgalepe peale streiki), Soomes võib bussijuht 3000+ eurost unistada.
Töölistele tuleb maksta õpetaja palka ja rohkemgi, sest töölisi pole.
Töölisi pole, sest töölise proportsionaalse palga või isegi keskmise palgaga "normaalselt" ära ei ela.
Surnud ring.

Jälle jõuame ringiga toimetuleku juurde, miks on vaja seda "karjääri" ja "õppimist" - sest mudeli põhikoolist kutsekasse lõpeb täna üsnagi tihti Soomes. On erandeid ja on tublisid -ei vaidlegi.

On kindlasti ka omajagu neid, kelle jaoks on vabaduse kehastus kohustuse puudumine, ringihooramine ja välismaal reisimine.
Kord joostakse sarved maha ja mis siis edasi?

Osas võib selle mittetahtmise taga olla ka lihtsalt teadmatus. Sest ega demograafiateemasid eriti teemaks pole ju võetud nagu ka sotsiaalsüsteemi perspektiive. Kui EUsse ja NATOsse pürgimise päevadel jahvatati teemal söögi alla ja peale, siis järgmisest "suurest väljakutsest" pole meedias suurt midagi kuulda. Ega nooremast peast iseseisvalt selliste asjade peale väga mõte lähe ka.

Osas võib selle mittetahtmise taga olla ka lihtsalt teadmatus. Sest ega demograafiateemasid eriti teemaks pole ju võetud nagu ka sotsiaalsüsteemi perspektiive.

Sellel teemal peidetakse meil päid liiva alla, sest see nõuab visiooni, analüüsi ja strateegiat.
Ja tegelikult tõsiasjadele otsa vaatamist ja asjadest õigete nimedega rääkimist ning vastuollu minekut senise edu kuvandiga (edu pole seejuures vaieldav muide).
Lihtsam on pensionäridele jälle 200 eur käden tekitada, järgmine betoonmonument avada ja öelda "tehtud". Tõesti on tehtud ju.
Noored pered vaadaku ise kuidas saavad ja mida vähem nad hakkama saavad, seda vähem on ka tulevikus hääli, mis võiks senist mugavusseisundit kõigutada.
Et see on lühinägelik, on igale mõtlevale inimesele selge. Aga kedagi ei huvita, sest valimised on 2015, mitte 2050.
Et kogu manna põhineb jätkusuutlikul majandusel, on Ligil 120% õigus.
Ainult see on pool tõde.
Jätkusuutlikkus pole ainult tasakaalus eelarve või koht Forbesi edetabelis.

Kahtlustan (ainult minu võibolla rumal arvamus), et taolisel pooleldi tegemisel ja pooleldi jaanalinnu värgil on 2 põhilist põhjust
1. banaalne fakt, on pensionärid on täna lihtne, truu ja suurearvuline häältesaak (ja järjest kasvab tänu teatud trendidele)
2. otsuste tegijad on täna juba olnud piisavalt kaua pumba juures, et aeg, millal nemad enne palgapäeva viimaseid kopikaid loendasid, on vajunud unustusehõlma.
3000 eurose palga pealt paistavad paljud asjad elementaarsed, 700 eurose pealt aga enam mitte.