Leidsin gripi kohta veel sellise jutu:Kriku kirjutas:Siin võib asi olla ka muus - mida rohkem osakesi, seda rohkem erinevaid sama viiruse genotüüpe: https://www.sciencedaily.com/releases/2 ... 150254.htmblueant kirjutas:Seda me ei tea ja pigem, nagu ma juba kirjutasin, on alust arvata, et sõltub. Klassikaline näide on rõuged. Kui peres oli mitu last, siis esimese lapse, kes viiruse majja tõi, haiguse kulg oli tihti kergem. Järgmistel lastel juba raskem, sest need pidid haigega külg-külje kõrval elama ja said suurema doosi.Kriku kirjutas: Mitte miski ülaltoodust ei ole õige:
...
* juhtumi raskus ei sõltu viiruse hulgast nakatumise ajal.
Üldiselt tundub, et seda on vähe uuritud/raske uurida. Hea märksõna otsimiseks on inoculum. Üks näide, kus ahve nakatati erinevate b-hepatiidi doosidega. Statistika ütleb, et 2020 märtsis on selle 10+ aastat vana artikli vastu hüppeline huvi tekkinud
Ma sõnastan siis ümber - pole tõestatud, et juhtumi raskus sõltuks viiruse hulgast nakatumise ajal. Selle tõestamiseks peaks arvesse võtma ka muid faktoreid, mis haiguse kulgu märkimisväärselt mõjutada võivad, nii keskkonnast kui patsiendist tulenevaid.
https://www.hindawi.com/journals/av/2014/859090/The aerosol fraction that is <4 μm (the “respirable fraction”) is of particular concern because it can remain airborne for an extended time and disperse throughout a room occupied by a patient with influenza. Also, particles containing influenza RNA are small enough to be drawn down into the alveolar region of the lungs. The infectious dose required for inoculation by the aerosol route relative to contact or droplet transmission is unclear, but two reviews of previous studies concluded that the infectious dose by the aerosol route is likely to be considerably lower than the infectious dose by intranasal inoculation [21, 34] and that aerosol inoculation results in more severe symptoms [21], presumably because aerosol particles are able to deposit deeper in the respiratory tract. However, the viability of influenza viruses in particles of different sizes and the persistence of viable airborne viruses in the environment are not yet known.
Et siis aerosooli kaudu nakatumiseks on arvatavasti vähem osakesi vaja, kuid need põhjustavad raskemat haigestumist. Nii et viisi, kuidas viirus organismi jõuab, peab ka arvesse võtma.
