www.militaar.net

chipy kirjutas:et granaadiheitja Galili all teeb selle relva ikka kuradi ebamugavaks.

Eitamata kõigi nende vidinate vajalikkust, näeb see minu pilgule ikka jube välja.

Kapten Trumm kirjutas:Oot mis sellel USP-l siis viga on? Et mõnele mehele meedib Clock 17 rohkem, siis kohe USP on saast? Ja kohe ei valda "tegelased" teemat kui rubla ütleb?

Mitte, et USP saast oleks vaid enamik väljatoodud USP eeliseid oli ju puhtalt kellegi soovmõtlemine. Seda ütlevad ikka need kes teemat valdavad, Kapten Trumm nähtavasti nende hulka veel ei kuulu.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... t&start=30

Mis mõtet neid granaadiheitjaid sinna relvaraua alla vaja toppida on GL-06 on ju eraldi süsteemina täiesti olemas?

Ei tea kas nende vingete relvade või relvalisade hankehinnale on otsa pandud ka uute relvakappide hind? Sest selline galil, nagu viimasel pildil näha, võtab ikka kohe möötmatult palju rohkem ruumi.

Eitamata kõigi nende vidinate vajalikkust, näeb see minu pilgule ikka jube välja.

M.O.T.T. Ja vastasele näeb see sama kohutav ning hirmutav välja.
Meie esmane eesmärk on ju heidutus, mitte reaalne sõjategevus.

Nende vidinate lisamisega tõuseb selle Galili kaal ilmselt 5.56 kergekuulipilduja kaaluklassi (6-7 kg)?

Norra otsus oma 103 MKI generatsiooni CV90 kerede ümbervahetamiseks uute ning suuremate MKIII-de vastu ja 43 uue CV90 ostmine tähendab, et BAE systemsil tuleb oma suletud CV-de tehas uuesti käivitada ning tootmise käivitamise kulud lähevad Norra kaela. See on Eesti suurepärane võimalus rehepappi teha ja õigel hetkel oma tellimus sisse anda. Teine võimalus oleks need Norra MKI kered ära osta ja üritada need ise lõpuni ehitada

See oleks kyll vägev, kui eestlased viikingite kiiluvees saaksid endale moistliku hinnaga IFVd rehepappida.

Norrakad pika testimise ja naftavarude abiga lahendasid olukorra sama tootja H&K relvadega. Tagalale MP7, lahingyksustele 416 ja tellidele 417. Mis otsustavaks sai? Ilmselt nyansid, sest koik konkureerinud on head relvad. Sellepärast said eestlased ka suurema koguse norrakate vanu täpsusrelvi, mis on muidu toredad ja töökorras, kuid ikka väga vanad mudelid

Ma olen mitme riigi jalaväelaste arvamusi kuulanud, ja eranditult koik on seda meelt, et nende standardrelv on suurte puudustega voi suisa rämps ja turul on paremaid lahendusi. Jänkid ei salli M16 ja eriti M4, sest need torguvad palju vorreldes AKdega. Vietnamis pani SOF uued imepyssid kappi remfidele näitamiseks ja sodis edasi vanade M14 ning saagiks saadud AKdega. Järgmine rotatsioon pidi juba M16 leppima, kuid pigem eelistati AK 47 ja Colti pystolit. Norrakad räägivad, et 416 plastikosad lähevad käreda pakasega hapraks. Soomlaste RK rauad on kroomimata ja kulub valanguga lastes kiiresti. Venelased kiruvad AK74, et sellel pole vidinaid kuhugi riputada ja relv on ebatäpne vorreldes läänekatega jne. Eestlaste arvates on AK4 ajateenistuse karistamiseks välja jagatud ja Galili kuul läheb rikoshetti igast rohuliblest. Sellest käginast voiks eraldi raamatu kirjutada. Reeglina mida kaugemal eesliinist, seda rohkem kägisetakse ja igatsetakse igasugu vidinaid relvade peale, sest ise ei pea sellega rännakut sooritama siit ja kuni laupäevani ning koiki neid vidinaid käe otsas kaasa tassima, siis oleks paljudel

Tegelikult neid, kes on erinevaid relvasysteeme testinud eri oludes ja saavad aru nende nyanssidest, on väga vähe. Eestis kymmekond inimest koikide relvakandjate peale kokku. Nemad siis kirjutavad raporti, mis on otsustamise yheks aluseks. Teiseks aluseks on teenistuslik vajadus ja kolmandaks relvasysteemi hind. KVJ ei saa valikut välja öelda, enne kui on otsusele alla kirjutatud ja ministeerium lepingu teinud. Siis on selge pilt, seni on variandid.

Selge on see, et 20 a pidevalt teenistuses olnud Galilide kasutusaeg hakkab otsa saama. Mina ei ostaks täna ja lähitulevikus juurde mingeid suuremaid partiisid automaatrelvi, vaid komplekteeriks soomukitel liikuvad yksused norrakatelt saadud AG3 kokkukäivate päradega. Pikkuse ja kaalu voit vorreldes 5,56 kaliibriga on marginaalne. IFVga soites ei ole ka laskemoona kaal väga oluline. Esimesel pooljaol 2 tavalist AG3, 1 MG3 ja 1 AG3 40mm rauaalusega. Teisel pooljaol 1 AG 4x optikaga 1 AG3 40 mm ja 2 tavalist AG3. Tavalistele automaatidele maksimaalselt punatäpp ja taskulamp ning alla käepide, mugavam hoida ja lasta. Lisakaalu minimaalselt.

40 mm on kahes konfis, rauaalusena voi eraldi relvana. Enamasti kasutatakse rauaalusena, sest siis on jalaväelasel 1 näpuliigutusega voimalik ka 40 mm granaat välja paisata. Automaat on kyll 1,5 kg raskem, kuid see on ok, kuna sisuliselt on sama platvormi peal 2 relva. Eraldi olevat 40 mm on vaja häda korral eraldi rabada ja need on elu pikimad sekundid, kui näiteks tule all ollakse. Eraldi 40 mm peaks olema mitmelasuline, näiteks Milkori MGL vms. Siis saab kohe himuga pommitada 6 lasku järjest, kuid see relv kaalub peale 5 kilo. Sisuliselt peaks ryhma juures olema eraldi grenadöör, kes RY käsul vajalikku kohta pommitab.

Muide, mis riigi mees see mereväelane on, kes koikide lisadega SARiga oma vasakut biitsepsit treenib? Selliselt ylepuistatud relv läheb ikka mystiliselt raskeks, sisuliselt topeltkaal. 40 mm kaalub 1,5 kg, muud jupid lisaks paar kilo ja enamik raskusest istub vasaku käe peal. Summuti saaks veel otsa panna, siis saaks kuni 1 kilo veel juurde toru otsa.

Relva tasakaalustus muutub ja heitlasud tulevad aeglasemalt, sest ei jaksa raskemat relva kiiresti liigutada, kuid meediaseksikus paraneb

Ma olen väga vastu jalaväelase automaadi lisadega ylepuistamisele. Ma saan aru, et sofikatele voi teatud mööndustega missioonikutele, kuid miks on ajateenijatele ja reservile vaja neid vidinaid osta, mida enamik tegelikult kasutada ei suuda ja relv läheb oluliselt raskemaks? Vaadake, mis on keskmise jalaväelase laskeoskus automaadiga ja kui vähe see paraneb punatäpi lisamisega. On ikka vaja voi peaks hoopis laskeoskust treenima? Need vähesed kaitseliitlased, kes suudavad täpsemalt lasta, koolitatakse esimesel voimalusel tellideks ja teised tegelevad peamiselt KP moona järelevedamisega. Miks on vaja Aimpointi ja 3x suurendust sellisele jalaväelasele?

Ma olen väga vastu jalaväelase automaadi lisadega ylepuistamisele. Ma saan aru, et sofikatele voi teatud mööndustega missioonikutele, kuid miks on ajateenijatele ja reservile vaja neid vidinaid osta, mida enamik tegelikult kasutada ei suuda ja relv läheb oluliselt raskemaks? Vaadake, mis on keskmise jalaväelase laskeoskus automaadiga ja kui vähe see paraneb punatäpi lisamisega. On ikka vaja voi peaks hoopis laskeoskust treenima? Need vähesed kaitseliitlased, kes suudavad täpsemalt lasta, koolitatakse esimesel voimalusel tellideks ja teised tegelevad peamiselt KP moona järelevedamisega. Miks on vaja Aimpointi ja 3x suurendust sellisele jalaväelasele?
See oleks kyll vägev, kui eestlased viikingite kiiluvees saaksid endale moistliku hinnaga IFVd rehepappida.

Lihtne on tegelikult kaua taga pabereid lugedes jõuda järeldustele - parandab lasketäpsust, suurendab efektiivsust jne.
Laua taga tunduvad probleemid elementaarsed - no mis on see tühine kilokene, mille võrra AK4 on raskem Galilist.
Kui seda asja peab päev läbi käe otsas vedama, siis muutub see kilo puuda raskuseks.

Mul kiire küsimus, kust see inf et ajateenijate relvad nii üle puistatakse?

Leo kirjutas:Ma olen mitme riigi jalaväelaste arvamusi kuulanud, ja eranditult koik on seda meelt, et nende standardrelv on suurte puudustega voi suisa rämps ja turul on paremaid lahendusi.

Et HK-416 on rämps või hoopis NM149?

Leo kirjutas:Muide, mis riigi mees see mereväelane on, kes koikide lisadega SARiga oma vasakut biitsepsit treenib?

Kui peetakse silmas pildil olevat isikut, siis Leedu KV Peastaabi ülem Vilmantas Tamosaitis

Summuti saaks veel otsa panna, siis saaks kuni 1 kilo veel juurde toru otsa.

Summuti ostmine oleks üks asi mida on vaja läbi mõelda enne uute automaatide hanget. Praegu kasutab summutit EKV väga väike seltskond. Arenguhüppena võiks summitid tulla veel nt KL VG ,Brigaadi luureüksustele ja kõikidele snaipridele ka KLis. Ning kui me räägime Scoutspataljoni arendamist maailma tasemel eliitjalaväeüksuseks ,siis ka neile.

Ei oska küll automaatide summutite hinnaklassist rääkida ,kuid praegu EKV kasutusel olevad summutid on arvel hinnaga 500 eurot ,ehk sisuliselt kallim kui Galil ise.

Varsti saab summuti endale 3D printeriga välja printida tõmmates netist vajaliku CAD faili.

Stiilinäide on siin:
http://defcad.org/vz-58-silencer/
(kahtlaselt eestipärane nimi )

Need Galili viled ja tuled on änksad ja kindlasti aitavad ühte teist teha.....
Aga olen ise tähele pannud, et sellise keskmise või allakeskmise laskuri lasketäpsust suurendab vägeva optika asemel selline asi nagu relva toetamine nt liivakotile - tabamistäpsus tõuseb tunduvalt. Tuleb see sellest, et vilumatu laskur üritab tabada vasaku (tugi) käega relvarauda suunates, tekib suur hajuvus ja ei saadagi pihta. Mida raskemaks muuta relva esiosa, seda hullemaks muutub probleem.

Et miks ei paista sellel igakülgselt tuunitud Galilil sellist lihtsat asjakest nagu ARM-i stiilis kokkupandav kaksjalg?
See ei kaalu palju, loogiliselt ka ei maksa eriti (võimalik, et annaks Eestiski toota), kuid nt kaitsepositsioonidel suurendab tabamistäpsust.
Vilumatu laskuri käes mitte vähem kui punatäpid-asjad.
Täpsuspüssidel ja kuulipildujatel on sellline asi täiesti asendamatu (ja see tuunitud Galil kaalub kerge KP-ga samapalju - miinium 7 kilo).

AK-4 tuuningus oli jalg ette nähtud.
Tundub, et see AK-4 projekt on hääbunud kuskile.
Näha on ainult ainult laesääri, sinna kinnitatavat kola ning kogu lugu.

Ma ei jaksa ära imestada, kuidas meie vägedes tuima järjekindlusega drillitakse tiirulaskmist lamades käe pealt. See on täiesti ebareaalne, sisuliselt sportlaskmisest maha ahvitud laskeasend, millel ka tugeva inimese käsi hakkab kiiresti tudisema. Asendi oppimiseks kulub palju aega ja padruneid. Sportlased kasutavad tiirus igasugu abivahendeid, näiteks jäiga käisega jakki ja mähivad relvarihma ymber käe, kuid reaalselt jalaväelasena patrullis kontakti korral nii ei tehta, sest seal selliseid voimalusi ei ole. Kontakti korral lased esimesed paugud pysti voi polvelt. Kiireks heitlasuks peab relv olema voimalikult kerge ja tasakaalus. Ei sihita vaid lastakse ohu arvatavas suunas, et vastast maha suruda. Siis juba hyppega varju ja relv toetatakse millele iganes parasjagu seal ees juhtub olema. Peab ainult meeles pidama, et vastu kova pinda ei suruks relva, siis hakkab hyppama. Kui vasak käsi toetub mingile fikseeritud esemene, olgu see siis kivisein, mätas voi känd, siis on see juba palju tummisem laskeasend, kuid sellist laskmist tiirus harjutada ei lubada, sest salved lähevad tagasilöögi pärast lömmi, kui neid maha toetada. Ma siis täpsustasin sellelt pagunitega idioodilt, kas on tähtsam salvesid hoida voi mehi hästi laskma oppida?

Paljud kogenud laskurid lasevad polvelt isegi paremini kui lamades, sest see on kindlam asend. Snaipril on kindlasti liivakott voi riidekraami täis seljakott voi vihmakeebi rakmetasku kindlam positsioon kui bipodi pealt lastes. Sellepärast kantaksegi kaasas liiva täis vana sokki vms, et sellest vajadusel relva laadi voi pära alla pehme ja kindel tugi sättida. Bipodi korgust on väga mugav mone millimeetri astmegega paika sättida, kuid koti pealt on kindlam lasta.