Kes huvitub taktikakalise olukorra analüüsist ja väljavaadetest - soovitan hoida silma peal Roman Purko säutsudel. Paistab, et hakkab tulema kord päevas kokkuvõtteid. Aga kirjutab ka muust konfliktiga seonduvast. Siiani tundub et siis ca päevase viitega sündmustest. Kõige kiirem ja põhjalikum ilmselt vene keelne, aga viitega tulevad ka tõlked inglise jne. Info on kontsentreeritud ja ilma pildi/videomaterjalita.
Kindlasti Ukraina meelne. Kindlasti ei ole ennustustes eksimatu.
Aga mulle oli meeldiv üllatus.
https://twitter.com/newsburko?original_ ... 2146483200
Kirjutaks siia ka veidi hinnangut:
Nagu juba Fucs mainis, on täheldatud separatistide koondumist Snežnojest ja Toresist Petrovski piirkonda (väikelinna mõõtu asula Altševski ja Krasnõi Lutši vahel). Nagu Purko säutsudeski kirjas, siis ilmselt plaanitakse vastulööki kas: a) Lisitšanski, b) Gorlovka-Debaltsvo, c) Luganski suunal. Siis ühel neist. Alternatiivina pakutakse veel Donetskile taandumistee kindlustamist ja selle tagamiseks löökide andmist vajalikes suundades. Mulle tundub, et ressursse on suudetud vabastada rinde õgvendamisega (Lisitšanski noku) ja strateegia ümberhindamisega (loobumine piirivalveüksuste otsesest ründamisest jalaväe ja soomukitega). Ma ei ole küll kindel, kui adekvaatne mu hinnang on, aga ma arvan, et tegelikult oli kogu selle piirivalveüksuste kotitamise paanika taga ikkagi eesmärk tõmmata ATO tähelepanu põhja-lääne suunalt ära ja sedasi seal rinnet stabiliseerida. Separatistide andmetel ATO –l ilmselt ei olnud piisavalt reserve, piirkonnas, ja seetõttu eeldati et koti avamiseks võetakse üksusi mujalt. Tegelikult aga separatistid kas alahindasid ATO reserve, või ATO vedas lihtsalt täiendavaid „võitluskõlbulike“ üksusi mujalt Ukrainast (sellele oli mõningaid viiteid) ATO piirkonda. Olukord on piiril endiselt raske, aga tõenäoliselt on ukrainlaste teatava passiivsuse taga neid üksusi aidata ka eemärk – mitte lasta dikteerida separatistidel strateegilisi prioriteete. Ehk siis mitte haarata initsiatiivi. ATO jätkas Donetsk - Gorlovka – Lisitšansk rindel pealetungi. Lugansk on hetkel „külmunud“, kuna ATO kiil seal peab tegelema oma tagala ja tiibade kaitsega, on kaotusi elavjõus ja tehnikas, ning ilma täienduseta ilmselt ei suuda suuremat pealetungi arendada. Aga samuti ei suuda kohapeal olevad separatistid ukrainlasi välja suruda. Kui separatistidel selgroog on klõksu teinud, siis ilmselt mõeldakse pigem reservidega taandumisteede turvamisele. Mina siiski arvan, et separatistide võimekus on pigem kasvanud, aga veidi aeglasemalt, kui ATO –l. Separatistid on kandnud märkimisväärseid kaotusi elavjõus ja tehnikas, aga nad on hetkel palju paremini varustatud raskerelvastusega, kui veel näiteks 1 kuu tagasi. Nad on surutud ühest küljest väiksemale alale, ja neil puudub turvaline „strateegiline tagala“, aga teisalt, kuni neid ei ole tükeldatud väiksemateks enklaavideks, on neil palju lihtsam (võrreldes ukrainlastega) oma jõudusid ühest sektorist teise paisata. ATO probleem on see, et nad ei tohi võimaldada sääraste reservide teket, ning kõik separatistide jõud kaitsesse siduma. Kuna nüüd hetkel tõenäoliselt selline reserv on separatistidel tekkinud, siis tõeliselt haiget oleks vasturünnakuga võimalik teha kas piirivalveüksuste hävitamisega, või Luganski all oleva kiilu ümber piiramise või kontrollimatult taganema sundimisega. Igal pool mujal tähendaks isegi edukas rünnak lihtsalt ukrainlaste ajutist tagasi surumist, aga mingit murrangut olukorras ei toimuks. Ukrainlaste piirivalveüksusi on juba paar nädalat kotitud, neile on tekitatud tõsiseid kaotusi, aga härra Girkin on ka ise maininud, et neil puudub jõud nende üksuste hävitamiseks ja seetõttu piirduvad kaudtule ja häirivate rünnakutega. See võib olla muidugi ka puhas möla, aga paistab, et ukrainlased on seni suutnud oma garnisone piiril varustada. Garnisonid võitlevad üsna selg vastu seina olukorras (loe taganemine ei ole lihtne lahendus). Nende hävitamine/välja tõrjumine oleks võib-olla separatistidele jõukohane, aga väga suurte kaotustega ja teiste sektorite arvelt. Et mõne päeva eest suudeti „kotist“ ligi 100 haavatut välja viia, siis ei saa ka seda ümberpiiramist väga tõsiselt võtta, ning ilmselt viimases hädas suudaks enamik ukraina üksusi sealt Marinovka alt ikkagi välja murda. Samuti on endiselt löögivõimeline Marinovka alla nö „välisrindele“ koondunud ukrainlaste reserv ja see on ilmselt vaid vähesel määral seotud Donetski suunal (Blagadatnoje küla, Ilovaisk). Ehk siis peavad separatistid alati arvestama ka jõulise rünnakuga sellest suunast. Separatistide hinnangul on välisrindel Marinovka all kuni 1500 meest koos tehnikaga löögivalmis. Kui tõsi, siis sellest piisaks soodsal hetkel Marinovka alla liikunud separatistide ära lõikamiseks ja hävitamiseks, ning koti lõhkumiseks.
Ma ei ole ka väga veendunud selle piirivalvegrupeeringu hävitamise / välja tõrjumise strateegilises vajaduses. Tagaks paremad taandumisvõimalused, kui see eesmärgiks, aga varustatuse poolelt ei pruugiks väga suurt lisaväärtust anda. Izvarinost veidi põhjas on teed kogu aeg lahti olnud ja väidetavalt (!) on kusagil Severski Donetsile ka pontoonsild ehitatud Izvarinost põhja. Möödunud nädalatel oli vähemalt kord info, et mingi kolonn tuli üle piiri Velikije Suhodolis. Piir kulgeb täpselt piki jõge ja kaardil seal sildasid ei paista (ilmselt siis ka tehnikat kandvaid ei ole).
Kui ma planeeriksin separatistide tegevust, siis ma prooviksin reserve kasutada Luganski poolrõngasse haaranud ukrainlaste kiilu purustamiseks. Koos Luganski jõududega oleks see ilmselt teostatav. Aga ma kindlasti ei oma andmeid, kui palju reserve on viimaste päevade jooksul ukrainlased suutnud üle jõe sinna eendile juurde vedada võimaliku vasturünnaku tõrjumiseks.
Kui siiski Ukraina suudaks Debaltsevo hõivata ja sealt edasi Gorlovka selja taha tungida, siis ilmselt kasutataks reserve siin Ukrainlaste tagasi tõrjumiseks.
Ukrainlaste poolelt ma kardan, et tuleb veidi vaiksem periood nagu Slovjanski järel - vaja on puhastada Lisitsansk ja muu noku ots. Seejärel valmistuda Pervomaisk-Altševsk vahelise linnastu haaramiseks – jõudude ja suurtükiväe uutele positsioonidel vedamine. Luganski all vist ei ole piisavat ülekaalu. Donetski all saavutati äsja üks suuremaid eesmärkisid – lennujaama deblokeerimine, kas järgmine konstruktiivne samm oli läbi mõeldud – veidi kahtlen. Ilmselt hetkel piirduvad igast suunast paremate kohaliku tähtsusega positsioonide hõivamisega. Targad on väitnud, et ilma Gorlovka vallutamiseta ei ole Donetski vallutamine „mugav“. Bes istuks oma kindluses ja võiks põhjast alati ukrainlaste seljatagust ohustada. Nii Donetski, kui ka Pervomaisk-Altševsk piirajatel.
Jube pikk jutt tuli. Et jällegi vabandan ette taha – lihtsalt nii sportlikust huvist kirjutasin kokku – asi võib juba homme päris naeruväärne paista
.