Veel üks nüanss mis paneb kulmu kergitama ja mille teemal tahaks arvamust avaldada.
Riskigrupi defineerimise ja selle ajas muutumise teema ning informatsiooniga manipuleerimine vastavalt vajadusele.
Veel 17.märtsil
Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitab terviseamet vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida kokkupuuteid haigustunnustega inimestega. Lisaks tuleks vähendada lävimist lastega, kuna viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele. Lapsed ise põevad haigust enamasti kergelt.
Eesti Perearstide Seltsi juhend.
Avaldatud algselt EPS kodulehel ja nüüdseks maha võetud. Minnes lehele saab vastuseks
404 - Komponenti ei leitud
Aga toonane ametlik inf läks päästmatult juba jalutama. Näiteks
Türi Vallavalitsus on selle omal ajal üles korjanud ja veebilehel avaldanud.
Siin juhendis räägime 60-aastastest ja vanematest inimestest, kusjuures eriti suured on riskid üle 80-aastaste inimeste hulgas. Kui me ei reageeri kohe ja väga jõuliselt, siis kõige rängema löögi alla satuvad meie eakad. Seetõttu palume alltoodud soovituste rakendamisse suhtuda äärmise tõsidusega,”.... Raskest ja eluohtlikust haiguse kulust on enam ohustatud üle 60-aastased inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid (südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, hingamisteede kroonilisi haigusi põdevad patsiendid, samuti kasvajavastast ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavad patsiendid).
See oli aeg kui testiti ka ilma perearsti suunamiseta ja otsuse kas või keda testida võis langetada ka 112 või kiirabitöötaja.
Edasi tekkis probleem kiirabi ressursiga, kes-mis ei jõudnud enam kõiki järjekorras olijaid testimisega teenindada.
Saaremaa haigla mõtles välja "drive-in" lahenduse, mis leevebdas kohe seda "kiirabi ressursi" probleemi.
Lahenduse keeras kinni ja lõpetas ära Terviseamet.
Siis oli väike peataoleku hetk kus sooviga testi teha 112 , 1220 (ja 1247 - see oli/on veidi teise spetsiifikaga liin kui testidele regamine) helistades hakati suunama perearsti poole. Perearstid samal ajal suunasid 112 , 1220 (ja ka 1247) poole.
Edasi saadi oma lollusest ka TA-s aru ja hakati uuesti "drive in" kasutama.
Aga siis saime teada, et testide tegemisega ("testidega" - midaiganes see siis ei tähenda ja mida oli vaja juurde tellida) on kitsas käes. Edasi saime teada, et põhiliselt on kitsas käes hoopis testijate isikukaitsevahenditega.
Ehk, et vaja oli vähendada kohe testitavate isikute hulka.
Et vähendada testitavate isikute hulka oli vaja neid teistmoodi välja selekteerida.
Tekkis ka vastutuse küsimus. Et kes vastutab pädevate otsuste eest, keda testida keda mitte.
Tekkis küsimus, kes seda otsustab ja vastutab.
Kuna perearstidel peaks olema kõige parem ülevaade oma nimekirja inimeste üldisest terviseseisundist siis oli loogiliseks saamuks anda see otsustamine üle prerearstidele.
Perearstid ilmselt (spekulatsioon, aga tundub õige) ütlesid kohe, et kuna testida saab üha vähem inimesi nendest, kes testimist vajaks, siis nemad ei saa vastutada pärast ebapädeva selektsiooni eest. Terviseamet ilmselt (spekulatsioon) muutis seepeale oma varasemaid seisukohti ja juhiseid, ning pani suunistesse sisse selle "80 aastased või vanemad". Kõik materjalid kusoli enne juttu "60 ja vanemad" roogiti kiirelt oma võimuses olevast avalikust ruumist ära.
Siis 19.märts
Testitakse ainult sümptomitega (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) patsiente, kes kuuluvad ühte viiest järgnevast rühmast:
1.Tõsiste krooniliste haigustega (südameveresoonkonna haigused (eriti hüpertensioon), diabeet, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, kasvajavastast ravi saavad) patsiendid olenemata vanusest.
2.kõik üle ≥80aastased patsiendid.
3.Tervishoiuasutuste töötajad (sh apteegi personal) ning kõik kiirabitöötajad, haiglate nakkushaiguste laboritöötajad ja hoolduspersonal. Samuti teised elutähtsate teenuste osutajad (Politsei-ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitseliit, Kaitsevägi, Maksu-ja Tolliamet, kes otseselt tegelevad kliendi teenindamisega).
4.Hooldekodude elanikud ja personal.
5.Hospitaliseeritud või hospitaliseerimist vajavad teadmata etioloogiaga respiratoorsete haigustega patsiendid olenemata vanusest.
NB! Testimisvajaduse üle otsustab perearst/pereõde.
Edasi läks meedias (nii sotsiaal kui tava) suureks kisaks, et mis mõttes ainult 80+ ?
TA ütles seepeale, et see 80+ ei ole näitaja. Et kui inimene kuulub riskigruppi, siis testitakse teda olenemata vanusest. Et perearst otsustab olenemata vanusest.
80+ -iga on tegelikult asi enam-vähem selge.
Vastavalt juhendile (kas see on kohustuslik või valikuline täita?) KÕIK 80+ isikud, kellel on korraga kolm sümptomit, milleks on palavik, kuiv köha, hingamisraskused, lähevad testimisele. Idee järgi. Midagi kindlat selles pole, sest tegemist on JUHISEGA (Juhis tervishoiuteenuse osutajale esmatasandil). Ühe või kahe sümptomiga siis ei lähe nagu võib aru saada?
Minu küsimus, et milleks üldse oli vaja seal hakata siis sahmerdama (vanu juhendeid veebist eemaldama) ja ümberdefineerima mingeid vanuseid, kui
a) nagunii perearst otsustab selle, kes testimisele pääseb olenemata patsiendi vanusest ja arvestades hoopis muid riskitegureid, ning
b) tegemist on juhise mitte korraldusega (langeb ära kui see juhis on kohustuslik)
Ilmselt selleks (minu meelevaldne järeldus), et kui perearst nüüd ei saada mingitel põhjustel 60+ kuni 80 vanust patsienti testimisele, COVID-19 jääb tuvastamata aga hiljem selgub, et oleks pidanud testima ja tagajärjed on "ootamatult" fataalsed, siis on nüüd olemas uus parandatud ametlik dokument, millele saab perearst tugineda endalt vastutuse hajutamiseks ja otsuste põhjendamiseks. Terviseamet on pesnud oma käed puhtaks ja suunanud vastutuse perearstidele.... kes omakorda on kaubelnud TA-lt välja "leevendused" juhuks, kui hakatakse "viimast otsima" ja kedagi milleski süüdistama. Perearstid ei taha jääda vastutavaks asjade eest, mille eest peaks vastutama Tervisemaet. Kasvõi nende samade testide puudumise või isikukaitsevahendite vähesuse tõttu, mille äralahendamiseks ei saa perearstid ise midagi teha.
Ma kujutan ette, et kui testimisvõimekus suhtarvus testimist vajavatesse kodanikesse väheneb veelgi ja tekib selline rumal olukord, et perearstid on kõigele vaatamata suunanud testimisele rohkem inimesi kui neid testida saab, siis kirjutatakse sinna juhendisse nt 90+ .... või testimise eeldusena mõni neljas-viies sümptom lisaks... või kaotatakse juhendist ära "Hooldekodude elanikud ja personal" jne. Ehk, et juhiseid ja eeskirju kohendatakse vastavalt olukorrale nii, et juhendid ja eeskirjad oleks alati enam-vähem täidetud. Ja kui kõik juhendid või kohendatud eeskirjad on täidetud, siis ongi probleem ju lahendatud ning elu "nagu lill", kõik on tehtud õigesti ja keegi "ootamatute" jamade eest ei vastuta, sest need on ju "ootamatud"... lihtsalt juhtus ja miks nii küll juhtus, tuleb hakata nüüd tõsiselt analüüsima... ümarlauad, infopäevad, koolitused, doktoritööd.... küll paari aasta pärast pannakse kokku uued juhised ja eeskirjad, mis on samasugused nagu olid enne nende kohendamist....
Teine küsimus puudutab seda, et kui inimene ei pöördu perearsti poole, vaid kutsub ise välja kiirabi, siis kas kiirabitöötajal, kui patsient ei kuulu hospitaliseerimisele on ka õigus otsustada selle üle, kas võtta kohe ka viirusproov või mitte? Või istub kiirabi nii kaua patsiendi juures (aga öösel?), kuniks patsient saab perearstilt saatekirja? Ainus selge asi on, et kui hospitaliseerimist vajav isik lastakse viia haiglasse, siis proovide võtmise vajaduse otsustab seal juba juhendi järgi haigla. Ja kuidas peaks kiirabitöötaja ja/või haiglatöötaja lähenema sellisele patsiendile, kas kaitseriietuses või tavameetodil ja valmisolekus? Ilmselt reageeritakse vastavalt sümptomitele kohe vajadusel kaitseriietuses... aga siis on küsimus, et kui juba meditsiinitöötaja on haige juures kaitseriietuses kuid haiget ei hospitaliseerita, et kas siis pole mitte mõistlik ka kohe proovid testimiseks võtta ilma perearsti saatekirjata? Vbl on see võimalus olemas, mina ei tea ja välja sellest dokumendist (juhendist) ma seda ei loe.
Ülal toodud juhendist loeme ainult, et KUI inimene on pöördunud enne perearsti poole ja seisund on raske, siis kutsub talle kiirabi perearst, ning juba hospitaliseeritud haige testimise otsustab ning vajadusel teostab haigla.
* Hospitaliseeritud patsientide testimist teostab haigla.
* Perearstita patsiendid, kes vastavad punktis 1 ja/või 2 toodud kriteeriumitele pöörduvad esmalt perearsti nõuandeliini 1220 poole, kus patsient saab piirkonna vastutava perearstikeskuse numbri. Piirkondlik vastutav perearstikeskus hindab patsiendi vastavust proovivõtu kriteeriumitele. Patsientidelt, kellel on näidustus proovivõtmiseks, võetakse telefoni nr ja isikukood ning need edastatakse COVID-19 testimiskeskusesse. Testimiskeskus võtab patsiendiga ühendust ja informeerib proovivõtu ajast ja kohast.
PEREARSTI tegevused COVID-19 viirushaiguse kahtlusega patsiendi vastuvõtule või telefoni teel pöördumisel.
1. Kui respiratoorsete sümptomitega ja/või palavikuga patsient helistab:
1.1 Käsitle kõiki respiratoorseid haigeid ja/või palavikuga patsiente kui võimalikke COVID-19 haigeid infektsioonikontrolli meetmete rakendamise mõttes.
1.2 Kui patsiendi seisund on kerge, siis kuulub ta nõustamisele ja kodusele jälgimisele ning teda ei kutsuta vastuvõtule. (Patsient ise helistab kui tema seisund halveneb)
1.3 Kui patsiendi haigusnähud on süvenenud ning teda oleks vaja kutsuda vastuvõtule, tehakse seda nakkuskahtlusega patsientidele eraldatud ajaks. Perearsti vastuvõtule lubatakse ainult ette registreeritud patsiendid. Kui patsiendi seisund on raske ning tekib kahtlus hospitaliseerimisvajadusele, siis kutsub tervishoiuteenuse osutaja patsiendile koju kiirabi.
Lähikontaktne teeb digiloo kaudu teavituse TVL vajaduse osas. Perearst võtab esimesel võimalusel (kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva jooksul) patsiendiga ühendust ja selgitab välja TVL vajaduse. Kui patsient ei vaja TVLi, saab hüvitist töötukassa kaudu. See protsess on hetkel väljatöötamisel. Ka patsient võib teha digiloo kaudu teavituse TVL vajaduse osas.
Kõik on väga hea... aga jällegi alles väljatöötamisel.
Kui protsess on alles välja töötamisel siis see = et protsess ei tööta nagu peab või ei tööta üldse.
Kuressaare Haigla SA
18. märts kell 20:35 ·
OLULINE INFO, MIS PUUDUTAB KOROONAVIIRUSE PROOVIDE VÕTMIST!
Kuressaare Haigla pöörab teie tähelepanu sellele, et Terviseameti otsuse järgi otsustab koroonaviiruse proovi vajaduse üle nüüdsest perearst. "Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus," kirjutab Terviseamet.
Perearst Kairi Rohtla kirjutab: Kahjuks kuulutatakse juba välja, et perearst annab saatekirja, aga meil veel programmis puudub vastav “nupp” ning asi on alles arendamisel. Vastavad juhised selle saatekirja andmise kohta lubati perearstidele saata homse päeva jooksul. “
https://www.facebook.com/saarehaigla/po ... ?__tn__=-R
*
Terviseameti statistikast kah siis....
Kuressaare Haigla SA
13 tundi ·
103 KINNITATUD KOROONAJUHTUMIT SAAREMAAL!
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles Kadi raadiole antud otseintervjuus, et kuna terviseameti väljastatud nakatunute andmetega on olnud segadust ja Saaremaa koroonasse nakatunud inimeste arv on juba mitu päeva püsinud 77, võtsid nad ise haigla andmebaasist välja testitute arvud, et asja selgust tuua.
Selle kohaselt on 417 inimese testi vastused teada ning neist seni on positiivsed olnud 103.
Saaremaalt on praeguseks mandrile haiglaravile viidud 6-7 raskemalt haiget koroonapatsienti. Siinse haigla “koroonaosakonnas” on sees 3-5 patsienti.
https://www.facebook.com/saarehaigla/ph ... =3&theater
) rääkis ka viirusega seotust Prantsusmaal.
) Nizzas ei käi politsei jõud liikumiskeelule vilistavast rahvast üle ja tahetavat sõjaväe abiga komandanditundi sisse viia. Kohati tegutseb politsei ninnu-nännu manitsemise asemel ka jõulisemalt. 
)
