185. leht 500-st

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 14:46
Postitas Larry
V..tu, kas teid ennast juba ära ei tüüta see jama.
+1
P...s nüüd kindlasti mitte, aga ega ei saa pattu salata- paljusid asju saanuks vast teisiti ja ehk paremini teha. Pikaajaline programm ja eesmärk puuduvad, selle asemel kustutatakse tulekahjusid.
Jah, aga kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 15:13
Postitas Lemet
Eks lugupeetav võib need paarsada poognat läbi lasta, üht-teist ikka vast leiab. Mulle sümpatiseeris vana Muti tähelepanek, kes elas mõlema riigikorra ajal- kui EV oli 2/3 normaalset ja 1/3 jampsi, siis nõukogude võimu ajal olla suhe olnud 1/3 normaalset ja 2/3 jampsi. Eks see arvamine ole suuresti konkreetses persoonis kah kinni, silmaklapistatuid oli toona ja on ka tänasel päeval, inimeste loomus on laiades piirides muutumatuks jäänud. Kui ikka kõik on pe...s, siis nii ongi, sõltumata sellest, kas uulitsal valitseb kommunism, kapitalism, totalitarism või türannia...

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 15:22
Postitas Sho
metssiga kirjutas:Klassikaline juhtum. Selliseid, nagu isand sho, on juba 19. sajandi lõpupoolest psühhiaatriaraamatutes kirjeldatud. Üks ja ühine näitaja - mina olen tark, kõik teised lollid.
ja
metssiga kirjutas: no ma ei tea, olen mina idioot või on teised? .. võiksin öelda - te üldse ei tea mitte millestki midagi.
Tõepoolest klassikaline juhtum.. :lol:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 17:03
Postitas Kapten Trumm
Pikaajaline programm ja eesmärk puuduvad, selle asemel kustutatakse tulekahjusid.
See ongi täna kokkuvõtlikult mede riigi probleemide üks suuremaid alustalasid.
Peale EL, NATO ja euro kättesaamist on nähtavalt asi läinud mugavusreziimi, puuduvad taolised innustavad eesmärgid.
Peaministripartei on vist ise ka saanud aru selle viie rikkama riigi hulka pääsemise idee saavutamatusest, sestap enam jutuks ei võeta.
Pluss muidugi peamiselt EL abirahade perioodil tuure võtnud tehnokraatlik arusaam, et "betoon" on meie edu alus.
Tuli selline ketserlik mõte pähe täna Keila veekeskust külastades, väikelinna kohta üks ütlemata pompöösne ehitis.
Ka hulk käratsevaid ja vett pritsivaid lapsi, aga ei ühtki pidevalt kohal olevat inimest, kes õpetaks ja juhendaks, nii ju mööduks see aeg kasulikumalt ja elekter kuluks asja ette. Kas on tõesti nii suur raketiteadus ette näha, et paljas veekeskuste ehitamine või jalgrattateede rajamine pole lahenduseks, ikka see organiseeritud tegevus asjatundliku juhendamisega on (ja oli ja ENSV ajal) edu võti.

Tulekahjude kustutamine ehk reaktiivne käitumine ehk maakeeli hiljaksjäänud rabelemine on tõepoolt kena kokkuvõte meid viimasel kümnendil tabanud suurematele probleemidele. Olgu selleks valitsuse reaktsioon buumile-masule, Pärnu üleujutus või Pronksiöö. Ometi on meil maksumaksja palgal kogu riigiaparaadi peale ilmselt kümneid inimesi, kelle kõige otsesem ülesanne on taoliste asjade ette nägemine ja seks puhuks ettevalmistuste ellu kutsumine.

Jääb vaid loota, et vene tankide mürin piiril ei tule samasuguse üllatusena nagu ülalnimetatud õnnelikult lõppenud õnnetused. Kui vaadata meie vastavate tegelelaste avalikke esinemisi viimase Zapadi teemal, tundub kahjuks küll, et see võimalus meil välistatud pole.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 20:28
Postitas Manurhin
mx77 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Võiks vahelduseks hoopis rääkida sel teemal, et miks täiskasvanute hambaravi EV-s peab olema patsiendile 100% tasuline.
Sest raha ei ole.
Ma toetaks kahe käega süsteemi, et 13% haigekassa maksust läheks 100% ainult meditsiini ja haiguspäevade raha tuleks töötuskindlustuskassast ja ma olen selleks nõus mingi 1-2% juurde töötukindlustusmaksele maksma.
Kusjuures süsteem võiks olla selline, et näiteks 60% töötasust oleks kohustuslik miinimum, aga rohkem makstes võib see olla ka 100%.
Siin kohal see haigekassal-raha-ei-ole on tegelikult kõige kulukam variant. Katkised hambad on ju krooniline põletikukolle organismis. Tulemus - 10-20 aastaga (kui mitte varemgi) kasvab kolossaalselt igasugu südame- ja liigestehädade risk. Põletik võib ühel heal hetkel levida kuhu iganes. Ja vaat' nende tagajärgede ravi võtab haigekassast kümneid kordi rohkem raha kui oleks kulunud õigeaegse hambaravi kompenseerimiseks. Hullemal juhul võib asi lõppeda veremürgituse ja surmaga. Sageli on tagajärjeks osaline või täielik töövõimetus: nüüd peab riik hakkama invaliidsuspensioni maksma. Arvestades, et väiksema augu lappimine maksab kusagil 30...50€, juureravi, röntgenite ja muu bling-blingiga tublisti üle 100€, siis keskmine, 400...500€ kuus teeniv eestlane sellist luksust omale eriti lubada ei saa. Miinimumpalgalistest pole mõtet rääkidagi. Hambutu sahtliga inimene pole pealegi ka just eriti "kaubandusliku" välimusega ja parema töökoha otsinguil ei tule see tööintervjuudel just kasuks. Selles osas vähemalt Nõukogude riigis saadi aru, et inimeste piinarikkal moel sandistamine riigile mitte kuidagi kasulik pole. Algul on raha kokkuhoid, aga hiljem on asi seda hullem. Täpselt nagu külma ilmaga püksipissimisegagi: algul on soe ja hea, varsti aga väga vastik.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 05 Okt, 2013 20:32
Postitas mutionu
Manurhin kirjutas: Siin kohal see haigekassal-raha-ei-ole on tegelikult kõige kulukam variant. Katkised hambad on ju krooniline põletikukolle organismis. Tulemus - 10-20 aastaga (kui mitte varemgi) kasvab kolossaalselt igasugu südame- ja liigestehädade risk. Põletik võib ühel heal hetkel levida kuhu iganes. Ja vaat' nende tagajärgede ravi võtab haigekassast kümneid kordi rohkem raha kui oleks kulunud õigeaegse hambaravi kompenseerimiseks. Hullemal juhul võib asi lõppeda veremürgituse ja surmaga. Sageli on tagajärjeks osaline või täielik töövõimetus: nüüd peab riik hakkama invaliidsuspensioni maksma. Arvestades, et väiksema augu lappimine maksab kusagil 30...50€, juureravi, röntgenite ja muu bling-blingiga tublisti üle 100€, siis keskmine, 400...500€ kuus teeniv eestlane sellist luksust omale eriti lubada ei saa. Miinimumpalgalistest pole mõtet rääkidagi. Hambutu sahtliga inimene pole pealegi ka just eriti "kaubandusliku" välimusega ja parema töökoha otsinguil ei tule see tööintervjuudel just kasuks. Selles osas vähemalt Nõukogude riigis saadi aru, et inimeste piinarikkal moel sandistamine riigile mitte kuidagi kasulik pole. Algul on raha kokkuhoid, aga hiljem on asi seda hullem. Täpselt nagu külma ilmaga püksipissimisegagi: algul on soe ja hea, varsti aga väga vastik.
Sa nõuad liigset. Valimised on iga nelja aasta takka, rohkem kaasaegne poliitik väga ette ei mõtle.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 06 Okt, 2013 7:35
Postitas mx77
Manurhin kirjutas:
mx77 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Võiks vahelduseks hoopis rääkida sel teemal, et miks täiskasvanute hambaravi EV-s peab olema patsiendile 100% tasuline.
Sest raha ei ole.
Ma toetaks kahe käega süsteemi, et 13% haigekassa maksust läheks 100% ainult meditsiini ja haiguspäevade raha tuleks töötuskindlustuskassast ja ma olen selleks nõus mingi 1-2% juurde töötukindlustusmaksele maksma.
Kusjuures süsteem võiks olla selline, et näiteks 60% töötasust oleks kohustuslik miinimum, aga rohkem makstes võib see olla ka 100%.
Siin kohal see haigekassal-raha-ei-ole on tegelikult kõige kulukam variant. Katkised hambad on ju krooniline põletikukolle organismis. Tulemus - 10-20 aastaga (kui mitte varemgi) kasvab kolossaalselt igasugu südame- ja liigestehädade risk. Põletik võib ühel heal hetkel levida kuhu iganes. Ja vaat' nende tagajärgede ravi võtab haigekassast kümneid kordi rohkem raha kui oleks kulunud õigeaegse hambaravi kompenseerimiseks. Hullemal juhul võib asi lõppeda veremürgituse ja surmaga. Sageli on tagajärjeks osaline või täielik töövõimetus: nüüd peab riik hakkama invaliidsuspensioni maksma. Arvestades, et väiksema augu lappimine maksab kusagil 30...50€, juureravi, röntgenite ja muu bling-blingiga tublisti üle 100€, siis keskmine, 400...500€ kuus teeniv eestlane sellist luksust omale eriti lubada ei saa. Miinimumpalgalistest pole mõtet rääkidagi. Hambutu sahtliga inimene pole pealegi ka just eriti "kaubandusliku" välimusega ja parema töökoha otsinguil ei tule see tööintervjuudel just kasuks. Selles osas vähemalt Nõukogude riigis saadi aru, et inimeste piinarikkal moel sandistamine riigile mitte kuidagi kasulik pole. Algul on raha kokkuhoid, aga hiljem on asi seda hullem. Täpselt nagu külma ilmaga püksipissimisegagi: algul on soe ja hea, varsti aga väga vastik.
Ei tea. Võib-olla on probleem selles, et hambaravi on raske jälgida. Kas protseduur oli tervise seisukohast vajalik või tehti ilu pärast. Seda ei suuda haigekassa kunagi jälgida, kas sul pandi 3 plommi, nagu hambaarst haigekassale kirjutas või hoopis valgendati hambad ära. Sisuliselt tähendaks see kogu senise hambaravi süsteemi muutmist.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 06 Okt, 2013 11:04
Postitas Manurhin
mx77 kirjutas: Ei tea. Võib-olla on probleem selles, et hambaravi on raske jälgida. Kas protseduur oli tervise seisukohast vajalik või tehti ilu pärast. Seda ei suuda haigekassa kunagi jälgida, kas sul pandi 3 plommi, nagu hambaarst haigekassale kirjutas või hoopis valgendati hambad ära. Sisuliselt tähendaks see kogu senise hambaravi süsteemi muutmist.
Kui on tuttav hambaarst, siis samamoodi saab seda süsteemi petta ka praegu. Mõni alla 19 aastane (kellele hambaravi tasuta) ise ehk ei teagi, et paberite järgi peaks tal igas hambas vähemalt 4-5 plommi olema. Mis aga reaalselt on hambatohtri sõprade-sugulaste suus. Teine variant on, et patsient võtab suures hädas kasvõi laenu ja maksab hambaravi eest omast arust ausalt, teadmata, et arst selle raha omale taskusse pistab (miks muidu nii mõneski hambaravikabinetis kaardimakse võimalus puudub) ja tema suus oleva plommi plekib kinni haigekassa, kellele saadetavate paberite järgi peaks see mõne alaealise suus olema. Selles valguses vaadatuna tundub 3 plommi panemise asemel hammaste valgendamine suht süütu teona (ja pealegi, parema välimusega inimene võib saada parema töökoha, st. tema pealt hakkab rohkem makse saama). Aga jah, süsteemi muutmist on ametnikud iga riigikorra ajal kartnud. Esiteks tuleb siis paberipaki laua ühelt nurgalt teisele tõstmise asemel reaalselt tööle hakata ja teiseks on oht, et kõige selle käigus võib nii mõndagi valgustkartvat päevavalgele tulla. Kui mitte muud, siis mõne toolisoojendaja täielik ebakompetentsus, mida senini oli õnnestunud osavalt varjata.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 14:01
Postitas Kapten Trumm
Sattusin lugema Sõjamuuseumi N.armees teeninute ankeeti ja seal olid valikuvõimalustena ära märgitud päris muljetavaldavad sõjalised erialad, mis mõistagi automudelismi ja kolhoosi motoklubidele lisaks olid:

ALMAVÜ autokool
ALMAVÜ langevarjurite väljaõpe
ALMAVÜ raadiolokatsiooni kursused (ilmselt peetakse siin silmas omal ajal moes olnud raadiopeilingatsiooni kursusi, mitte radarioperaatoreid).
Ülikooli sõjaline kateeder
Võru (Meegomäe) BTR
ALMAVÜ tuukrite väljaõpe

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 14:33
Postitas ants431
Manurhin kirjutas:
mx77 kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Võiks vahelduseks hoopis rääkida sel teemal, et miks täiskasvanute hambaravi EV-s peab olema patsiendile 100% tasuline.
Sest raha ei ole.
Ma toetaks kahe käega süsteemi, et 13% haigekassa maksust läheks 100% ainult meditsiini ja haiguspäevade raha tuleks töötuskindlustuskassast ja ma olen selleks nõus mingi 1-2% juurde töötukindlustusmaksele maksma.
Kusjuures süsteem võiks olla selline, et näiteks 60% töötasust oleks kohustuslik miinimum, aga rohkem makstes võib see olla ka 100%.
Siin kohal see haigekassal-raha-ei-ole on tegelikult kõige kulukam variant. Katkised hambad on ju krooniline põletikukolle organismis. Tulemus - 10-20 aastaga (kui mitte varemgi) kasvab kolossaalselt igasugu südame- ja liigestehädade risk. Põletik võib ühel heal hetkel levida kuhu iganes. Ja vaat' nende tagajärgede ravi võtab haigekassast kümneid kordi rohkem raha kui oleks kulunud õigeaegse hambaravi kompenseerimiseks. Hullemal juhul võib asi lõppeda veremürgituse ja surmaga. Sageli on tagajärjeks osaline või täielik töövõimetus: nüüd peab riik hakkama invaliidsuspensioni maksma. Arvestades, et väiksema augu lappimine maksab kusagil 30...50€, juureravi, röntgenite ja muu bling-blingiga tublisti üle 100€, siis keskmine, 400...500€ kuus teeniv eestlane sellist luksust omale eriti lubada ei saa. Miinimumpalgalistest pole mõtet rääkidagi. Hambutu sahtliga inimene pole pealegi ka just eriti "kaubandusliku" välimusega ja parema töökoha otsinguil ei tule see tööintervjuudel just kasuks. Selles osas vähemalt Nõukogude riigis saadi aru, et inimeste piinarikkal moel sandistamine riigile mitte kuidagi kasulik pole. Algul on raha kokkuhoid, aga hiljem on asi seda hullem. Täpselt nagu külma ilmaga püksipissimisegagi: algul on soe ja hea, varsti aga väga vastik.
Mina olen kõigist oma katkistest hammastest esmaabi korras tasuta lahti saanud! Parandamisel mingit nõtet ju polnud, kuu või paar pidasid vastu, siis tuli ikka välja tõmmata.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 17:49
Postitas Jalutu
Üsna mõned lehed on see arutelu kestnud ja kestab kindlasti edasi. Vahemärkusena tsitaat ühest kirjutisest;
Conclusion

The future of the Russification policy can be clearly discerned from the fate of the former Karelian Soviet Socialistic Republic, which exists no more, because it has been liquidated: local nationals make up less than half of the total population of the republic. Now Karelia is a part of the Russian Federal Soviet Socialist Republic. A similar fate awaits...
http://www.lituanus.org/1980_4/80_4_10.htm

Kes muud lapsepõlvest ei mäletagi kui lapsepõlve - millega nad seda võrrelda saaksidki?

Aga jõudu surematutele ja teema on igavene!

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 18:10
Postitas Sho
Mina olen kõigist oma katkistest hammastest esmaabi korras tasuta lahti saanud!
Käisid "Kopli liinidel" jalutamas ning N.Liitu meenutamas? :wink:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 18:19
Postitas ants431
Sho kirjutas:Mina olen kõigist oma katkistest hammastest esmaabi korras tasuta lahti saanud!
Käisid "Kopli liinidel" jalutamas ning N.Liitu meenutamas? :wink:
Selle võimaluse peale ma ei tulnud. 8)
Hambaarst tõmbas välja. Esmaabi pidi tasuta olema. Meelsamini nad tahtsid tasu eest parandama hakata aga ma ei lasknud ennast mõjutada.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 19:23
Postitas Enkus
ants431 kirjutas:
Sho kirjutas:Mina olen kõigist oma katkistest hammastest esmaabi korras tasuta lahti saanud!
Käisid "Kopli liinidel" jalutamas ning N.Liitu meenutamas? :wink:
Selle võimaluse peale ma ei tulnud. 8)
Hambaarst tõmbas välja. Esmaabi pidi tasuta olema. Meelsamini nad tahtsid tasu eest parandama hakata aga ma ei lasknud ennast mõjutada.
Hea lihtne muidugi. Niimoodi pidevalt hambaarsti juures käies on mõne aja pärast küll liha ebamugav süüa, aga pole lugu...

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitatud: 08 Okt, 2013 21:51
Postitas Manurhin
Kui varvas hakkab valutama ja ravikindlustust pole, siis ilmselt samuti esmaabi korras saetakse jalg maha. Kui plommid sees ei püsi, siis on kehv hambaarst. Ma olen ka päris mitmete hambatohtrite käe alt läbi käinud, mõni '90 aastate alguses pandud hõbeplomm püsib siiamaani, samas mõni uus ja ultrakallis plomm pole aastatki vastu pidanud. Kadunud vanaema rääkis, kuidas ta kord noore neiuna läinud hirmsa hambavaluga arsti juurde. Aasta oli ilmselt 1936 või '37. Tohter olnud pehmelt öeldes väga lõbusas meeleolus (e. otse välja öeldes maani täis)... Ja seesama hammas sellesama plommiga läks 3 aastat tagasi koos memmega hauda... Nõukaajalgi oli osade arstide juurde pikk järjekord, mõne pottsepp-lihuniku vastuvõtule võis aga kohe saada.