"Tankidest ja ratsionaalsusest" ...
No ikka õudne hala. Jumal tänatud, et neid halajaid ei leidunud, kui 155mm haubitsaid ostma hakati ja häda langegu nende peale, kes kunagi Poola T-55-test keeldusid.
Kui seda kirjutist takseerida, siis nii võttes ei peaks meil täna ka FH-70 haubitsaid olema. Kui need osteti, polnud ka praktiliselt
mitte mingeid tingimusi, polügoone ega midagi. Tõtt-öelda ei ole osa sarnaseid muresid kahjuks tänaseni lahendust leidnud, kuid me saame rahuldavalt hakkama ja Kaitsevägi ei näi nagu ka kuidagi pankrotile lähenevat? Siiski ma arvan, et praeguste puuduste lahendamine on pigem aja ja persoonide, kui raha küsimus. Kui aga oleksime ka 2000+ a. hakanud halama siin, et oi ei ole angaare, nii-niimitut tugiteenindajat 1 relva kohta, uhket remondibaasi, õhutõrjet (ilma ei tohiks sõna 'haubits' üldse suhu võttagi !), uhket polügooni jne jne, istuksime siiani oma kingiks saadud 9-10 km laskekaugusega 105mm torude juures ja "oleksime õnnelikud"! Võimalik, et käiksime isegi Soomes laskmas veel.
No mis hull teema nüüd selle võrdlusega, et peab olema teenindavat personali ikke 6 inimest ühe meeskonna kohta. Mis padujalaväelase jutt? Suurtükiväepataljonis on suhe natuke suurem, kui 1 meeskonna kohta 3 isikut tugipersonali. Oleks 1 suurtükimeeskond 8 asemel ka 4 meest (oleks meil näiteks Dana-d vms), siis ülla-ülla - suhe tuleks KA 1:6. Mis nüüd saab siis?
Ei ole treilasid? Ostame äkki? Ei maksa miljardeid! Kasutatud taktikalise treila (mitte logistilised, mis meil juba praegu) Faun Elefant/Franziska hind oli minumeelest u 500 000 EEK/tk. Treilapataljon oleks 15 milli, ehk vast ühe-kahe tanki hind. Oleks 30 milli, poleks kah väga hull põnts! Puhtalt tankipataljonile piisaks muidu treilakompaniistki.
Remondihalli ehitus maksab imselt ka 30 milli ja viilhall tehnika toiustamiseks imselt kõvasti vähem. AGA neid ei hakka mitte keegi meie süsteemis naljalt planeerima ka mitte enne, kui esimene tank kindlalt kohal on. Ehitustega oodates ja heietades jäämegi ootama.
Recovery ja teenindustehnika. No jah - eks see käi sinna juurde, kuid ei tohiks ka midagi uskumatut olla. Vaevalt maksab üks evakueerimistank, millel keeruka raskerelvastuse sektsiooni (torn) asemel teleskoopkraana ja vints, märgatavalt rohkem, kui tavaline tank... Ja neid ei ole vaja muretseda pataljoniga kaasa ka rohkem, kui rühmajagu.
Ei ole tankodroomi. No jõuame selle offroadiplatsi ka otsida. Teeme aga väeosa esialgu näiteks Tapale, kus maja taga on vana lennuväli 3 x 1 km. Rallita, palju vaja. Ma arvan, et rühma lahinglaskmise koht on ka leitav.
Ja õhutõrjed, liikursuurtükid, pioneerisoomukid. Jõuame aastate jooksul ka nendeni, aga esialgu saab muide õpet alustada ka ilma!
Kui palju maju ehitatakse nii, et esmalt kogutakse objekti kõrvale kokku tohutu ehitusmaterjalimägi viimse katusekivini ja vot siis lüüakse kopp maasse?
Kokkuvõtteks kõlbab selline
tarkusetera, et Kaitseväes (kuuldavasti ka Kaitseliidus) on väga palju ohvitsere ja ametnikke, kelle moto on, et mida vähem pean millegi pärast muretsema (või veel tööd ka tegema - hoidku selle eest!), seda parem. Lihtsam leida põhjuseid, et mitte teha, kui lahendusi, kuidas teha. Palka saab ju samamoodi!
