Kliimamuutustest
-
- Liige
- Postitusi: 4623
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
The yield of methanol from wood is about 38 percent, or about 100 gallons per ODT of wood. This yield is based on all process energy required coming from the wood waste.
Ehk siis 1:3 suhe
Sul on miskipärast 1:6
Aga noh, rääkida pidevalt "jääkide kasutamisest" on muidugi bullcrap, kuskohast neid jääke niipalju tuleb ? Mitu protsenti massist on "jäägid", äkki mõni metsamees oskab öelda ? Ma pakuks et tüve massist maks 50% on oksad jms. Aga võin eksida.
Ehk siis 1:3 suhe
Sul on miskipärast 1:6
Aga noh, rääkida pidevalt "jääkide kasutamisest" on muidugi bullcrap, kuskohast neid jääke niipalju tuleb ? Mitu protsenti massist on "jäägid", äkki mõni metsamees oskab öelda ? Ma pakuks et tüve massist maks 50% on oksad jms. Aga võin eksida.
Re: Kliimamuutustest
Kasvava puu tüvemahust ca 10-15 % on n.ö jäätmed ehk põhiliselt känd ja ladvaosa, oksad peale selle. Tüvest saadud palkidest omakorda ca 50% on saematerjal ja 50% 'jäägid'. Paberipuust sisuliselt kogu puit läheb massiks.
Re: Kliimamuutustest
Oleneb ikkagi puust ka - kuusel on rohkem oksi kui männil ja juurestikud on samuti erinevad. Need kes kännud ka välja tõmbavad on vahel arvutanud et suurel kuusel on kolmandik puust maa sees.
Küll aga on kändudega majandamisel erinevad praktikad. Kunagi, vähemalt 15 aastat tagasi kui ma natuke huvi tundsin, siis Soomes juuriti kännud ka välja. Need olid siis mõned aastad metsaservas virnas et vihm puhtamaks peseks. Päris puhtaks nad ei saanudki, mulda ja killustikku jäi ikka peente juurte vahele. Hakkepuiduks kõlbas kui hakkuri terad loetud polnud.
Vähemalt sel ajal olid EL riigid Austria ja Eesti kus ei tohtinud kände juurida. Austrias veel arusaadav sest kui kännud ka välja tirida tekib erosioon ja terve mäekülge tuleb alla .
Eesti kohta päris selget põhjust polnudki. Ametnikud rääkisid sellist pehme- juttu et see känd on koduks tuhandetele putukatele jms. Sellegipoolest, kui mitte gulagi vaid inimese moodi lõigata - rinnakõrgused kännud ära unustada ja mitte jätta oksi sinna kuhu kukuvad saab energeetilist väärtust oma 20% juurde.
Küll aga on kändudega majandamisel erinevad praktikad. Kunagi, vähemalt 15 aastat tagasi kui ma natuke huvi tundsin, siis Soomes juuriti kännud ka välja. Need olid siis mõned aastad metsaservas virnas et vihm puhtamaks peseks. Päris puhtaks nad ei saanudki, mulda ja killustikku jäi ikka peente juurte vahele. Hakkepuiduks kõlbas kui hakkuri terad loetud polnud.
Vähemalt sel ajal olid EL riigid Austria ja Eesti kus ei tohtinud kände juurida. Austrias veel arusaadav sest kui kännud ka välja tirida tekib erosioon ja terve mäekülge tuleb alla .
Eesti kohta päris selget põhjust polnudki. Ametnikud rääkisid sellist pehme- juttu et see känd on koduks tuhandetele putukatele jms. Sellegipoolest, kui mitte gulagi vaid inimese moodi lõigata - rinnakõrgused kännud ära unustada ja mitte jätta oksi sinna kuhu kukuvad saab energeetilist väärtust oma 20% juurde.
Re: Kliimamuutustest
Igaks juhuks teen siia ääremärkuse, et selle Hollandi investori jutu aluseks on Liivi lahte ehitatud suured meretuulepargid, mis on ühendatud Pärnuga ja sealt tuleva odava energiaga siis toidetakse seda tööstust. Need meretuulepargid peaksid olema Eesti maksumaksja toetusega ehitatud ja enne 2027 aastat siis ka valmis saanud.Kilo Tango kirjutas: ↑29 Mär, 2024 14:19Lasin robotil rehkendada:olevtoom kirjutas: ↑28 Mär, 2024 20:57 https://www.err.ee/1609295514/valisinve ... oolitehastMa olen muidugi vana ja tagurlik, aga niisugune tekst ei pane mind küll tulevasse vabrikusse uskuma. Nigu NLKP programmi loe..."... Tootmine põhineb kohapealt hangitud kestliku metsandustoodangu jääkidel ja paindlikul rohelisel vesinikul, ...
500 000 tonni metanooli tootmiseks igal aastal läheb u. ~3 mil tihumeetrit puitu. See on ca. 1/5 - 1/4 Eesti aastasest raiemahust.
Kui investor teab, kust puit tuleb, lasku käia. Klaasipesuvedelikku läheb ikka vaja.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Igaks juhuks teen teise ääremärkuse - see ei muuda grammigi vajadust puidu järele.Peeter kirjutas: ↑31 Mär, 2024 11:29 ...Igaks juhuks teen siia ääremärkuse, et selle Hollandi investori jutu aluseks on Liivi lahte ehitatud suured meretuulepargid, mis on ühendatud Pärnuga ja sealt tuleva odava energiaga siis toidetakse seda tööstust. Need meretuulepargid peaksid olema Eesti maksumaksja toetusega ehitatud ja enne 2027 aastat siis ka valmis saanud.
Re: Kliimamuutustest
Ääremärkusena(
), siis tõenäoliselt mõistliku hinnaga puitu saab/saaks tarnida "kasahstanist", ehk valgevene kaudu / venest transiidina.
EU lisab "perifeeria toetused" ja tehtud. Võib olla puitu, elektrit ei olegi vaja - eeldusel, et toetused on jätkusuutlikud või umbes nii.

EU lisab "perifeeria toetused" ja tehtud. Võib olla puitu, elektrit ei olegi vaja - eeldusel, et toetused on jätkusuutlikud või umbes nii.
Re: Kliimamuutustest
Ja loomulikult, ja mõlevad peavad olema.Kilo Tango kirjutas: ↑31 Mär, 2024 11:48Igaks juhuks teen teise ääremärkuse - see ei muuda grammigi vajadust puidu järele.Peeter kirjutas: ↑31 Mär, 2024 11:29 ...Igaks juhuks teen siia ääremärkuse, et selle Hollandi investori jutu aluseks on Liivi lahte ehitatud suured meretuulepargid, mis on ühendatud Pärnuga ja sealt tuleva odava energiaga siis toidetakse seda tööstust. Need meretuulepargid peaksid olema Eesti maksumaksja toetusega ehitatud ja enne 2027 aastat siis ka valmis saanud.
Ääremärkuses rõhutasin energiajutus sõna "odav". Et kui see aspekt jäetakse tähelepanuta, siis nii mõnigi puidukäitleja on meil siin just kulude tõusule viidates pillid kotti pannud... Mõned lihtsalt ise kolivad või kolitakse omaniku poolt nad mujale. Nii, et energiajutul on rõhk sõnal odav, mitte pelgalt sõnal meretuulepark.
Re: Kliimamuutustest
Kliimamuutustes siis on süüdi valge mees-seda räägib siis ÜRO kliimaekspert. Ja sellised inimesed siis planeerivad ja nõustavad maailma kliimapoliitikat. Suunised rohepöördeks ja muudeks arenguteks ongi sellistelt ekspertidelt. Et ärge imestage, kui uusi lollusi välja mõeldakse.


https://twitter.com/EndWokeness/status/ ... 4041675156
UN climate advisor Ayisha Siddiqa blames natural disasters on White men
https://twitter.com/EndWokeness/status/ ... 4041675156
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
- Liige
- Postitusi: 2322
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Kliimamuutustest
Postimees siis täna uue kliimaseaduse ette võtnud. Ikka uskumatuid ettepanekuid on sinna tehtud 

Re: Kliimamuutustest
Ega termin "uus-juunikommunistid" teisiti ei tekkigi. Kõik tuleb segamini pöörata ja siis saabuda asju "korda ajama". Groteskne oli vaadata eile ERR-i, kus räägiti spordiklubide raskustesse sattumisest ja arutleti teemadel, et riik võiks appi tulla nagu varemgi olevat midagi tehtud. Põhiprobleemiks on kulude tõus, mis seotud energiahindadega mängima hakkamisest. Kamaluga võetakse ja nüüd siis tuleb riik midagi sõrmeotsast tagasi puistama. Ja vaat, et olete tänulikud toetuse pärast. Meil siin "üks peaminister" väljendas ju avalikult oma seisukohta, et mida kiiremini energiahinnad tõusevad Eestis, seda parem olevat. Kui selle peale öeldi, et te pöörate niimoodi kõik kaosesse, siis ainult naerdi. Et see olevat hoopis Eesti suur võimalus.maksipoiss kirjutas: ↑03 Apr, 2024 6:19 Postimees siis täna uue kliimaseaduse ette võtnud. Ikka uskumatuid ettepanekuid on sinna tehtud![]()
Ja nüüd jälle loeme siis uutest võimalikest sigadustest ja riugastest oma rahva kallal.
Re: Kliimamuutustest
Akf kirjutab:
Õitsevad ettepanekud, mis ei mõju (ei vähenda Eesti CO2 heidet), aga mis samal ajal ajavad inimesi jõhkralt närvi.
Klassikaline näide on automaks. Jah, seda tehakse hoopiski riigieelarve tõttu, aga seda on maha müüdud kliimaeesmärkide abil ja see on ka kliimaseaduse tegemise küljes prominentse ettepanekuna. Kuna seaduseelnõu on nüüd riigikogus, siis on automaksu juurde pandud lõpuks ka mõjuanalüüs. Eesti keskkonnauuringute keskuse koostatud baasstsenaariumi järgi vähendaks automaksu kehtestamine Eesti CO2 heidet 14,6 kilotonni võrra. Võrdluseks, Eesti koguheide on aastas 14,3 miljonit tonni ehk automaks aitaks seda vähendada 0,1 protsendi võrra.
Siin on poliitika, mille mõju on 0,1 protsendi võrra vähenemist, mis läheb aga ühiskonnale samas maksma üle kahesaja miljoni aastas, mis on erakordselt ebapopulaarne ja mis vähendanud tublisti Reformierakonna toetust.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kliimamuutustest
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ehed-mitte
Aktivistid kasutavad üha äärmuslikumaid meetodeid, sest tavalised protestid ja marsid ei näi toimivat – neid on korraldatud viis aastat järjest. Elame ajal, kus teadlased hoiatavad, et oleme kriisi äärel, kust tagasipöördumine on võimatu. Selles valguses on arusaadav, miks noored on valmis oma õpinguid ja eneseteostust ohverdama kliimamuutustega võitlemise nimel.
Noored kliimaaktivistid võiksid esmalt siiski kooli ära lõpetada, loosungite ja Da Vinci maalide rikkumisega minusugust vana kändu ümber ei veena. Numbritega on seda siiski võimalik teha aga seda kunsti ökoterroristid ei tiku valdama.Huvitava asjaoluna tuleb välja tuua ka eristav suhtumine aktivismi. Kui noored streigivad oma tuleviku nimel, kasutades äärmuslikke meetodeid, on see taunitav ja tekitab ühiskonnas viha. Kui põllumehed streigivad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika vastu ning oma töötingimuste parandamiseks, kasutades samuti äärmuslikke meetodeid, siis on tegemist lühiajalise ebamugavusega, mis tuleb lihtsalt välja kannatada. Olin just eelmisel nädalal Brüsselis ja toon mõned näited põllumeeste põhjustatud ebamugavustest – rehvide põletamine, munade loopimine tänavatel ning metroojaama süütamine.
Re: Kliimamuutustest
[Eesti Keskkonnateenuste ASi juhatuse esimees Argo] Luudel jagub kriitikat jäätmereformi VTK koostajatele ka muudes küsimustes – nimelt ei ole ta rahul, et kliimaministeeriumil on jäänud tegemata üks oluline mõjude analüüs. „Ma olen seda sorti inimene, et alati, kui selliseid otsuseid tehakse, tiksub mu kuklas küsimus, kas see on loodust säästev tegevus või vastupidi – teeb loodusele liiga. Selles VTKs ei ole analüüsi ja vastust küsimusele: kui kõiki jäätmeliike eraldi koguma hakatakse ja iga jäätmeliigi äraveoks kimab kohale eraldi prügiauto, siis milline on selle tegevuse ökoloogiline jalajälg?“
Luude meenutab, et kui korraldatud jäätmevedu pea 20 aastat tagasi juurutama hakati, oli üks selle kandvaid argumente ja eesmärke vähendada prügiautode arvu, mis vaba turu tingimustes mööda majapidamisi ringi sõitsid. „Aga jäätmereformiga me liigume sellesse olukorda tagasi! Ei ole ju mõtet lükata pendlit sellesse äärmusesse, et regulaarselt iga maja juurest käia eraldi ühte klaaspudelit ära toomas. See on väga kallis ja jalajälg on ka üksjagu suur.“
Luude toob näite Eesti Keskkonnateenuste kogemusest osa maapiirkonna omavalitsustega, kes on teinud pakendite eraldi kogumise iga maja juures kohustuslikuks. „Meie prügiauto sõidab kuu aja jooksul maha 1200 kilomeetrit, et vedada ära viis tonni pakendeid. Kulutatud aega, kilometraaži ja kütusekulu arvestades on see väga väike kogus. Kui hakata sellise tegevuse keskkonnamõju arvutama, jõuavad ka tagasihoidlike matemaatiliste oskustega arvutajad tulemuseni, et sel viisil on pakendite kogumise keskkonnakahju märkimisväärselt suurem kui võit nende pakendite ringlusesse võtmisest. Selliseid arvutusi jäätmereformi VTKs kahjuks tehtud ei ole.“
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12028 ... tulikamaks[Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin] Koppeli sõnul seisneb lahendus senisest paindlikumas vedude graafikus. Kui praegu toimub jäätmete äravedu eramajade juurest tavaliselt iga nelja nädala tagant, siis uus prügi sorteerimise nõue peaks tekitama olukorra, kus olmejäätmete kogus väheneb oluliselt. See omakorda tähendab, et olmejäätmeid ei pea enam ära vedama sama sagedusega nagu praegu. „Võib-olla tekib vajadus olmejäätmeid ära vedada siis kord kahe või kolme kuu jooksul ja teisi jäätmeliike tihedamini,“ pakub Koppel. Ta lisab, et prügivedajal on võimalus hankida juurde mitmekambrilisi prügiautosid, mis saavad ühe veoringiga ära vedada mitu jäätmete liiki korraga. „See kõik on juba logistikaülesanne vedajale, kuidas vedusid korraldada, et pakkuda hankes odavamat hinda.“
Üht konkreetset skeemi, mida sobitada kõikidele omavalitsustele, jäätmereformi kava järgi ei ole ega ka tule – hanke tingimused koostab iga omavalitsus ise. Siiski möönab Koppel, et prügiautod hakkavad tulevikus tõesti tegema rohkem sõite kui praegu, sest eraldi kogutavaid jäätmeliike hakkab olema rohkem. See tähendab ka hinnatõusu, sest jäätmevedajale tekkivad lisakulud peab kinni maksma prügi tekitaja.
Siin ongi nüüd vahe loodus- ja keskkonnakaitsel, millest üks akf hiljuti aru ei saanud. Looduskaitse mõttes on täiesti ükskõik, kas klaaspurk vedeleb metsa all või mitte. Selle minema vedamiseks CO2 õhku paisata oleks õigustatud ainult siis, kui sama kogus CO2 õnnestuks kokku hoida materjali taaskasutuse arvelt. Seda peaks arvutuslikult tõestama.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kliimamuutustest
Minu jaoks müstiline eelkõige see kuidas kõigis muudes valdkondades toimub spetsialiseerumine - see annab kokkuvõttes paremaid tulemusi, kõrgema efektiivsuse. Jäätmemajanduses on aga protsess täpselt vastupidine - kõik on jäätmesortimise eksperdid. Peagi oleme kõik vist ka jäätmetranspordi spetsialistid. Viimast on vaja eelkõige selleks, et seda N-mõõtmelist vedu äratasuvaks arvutada - "igamehe" kulud ju kuluarvestusse ei kuulu. Või olete te näinud kuskil jäätmekäitluse tasuvus/kulu/vms arvutuses "eraisikul peab olema iga jäätmetüübi jaoks vastav mahuti ja selle soetamise/pidamise kuluga peab arvestama"? Täpselt analoogselt saaks ju jäätmeveo kulu nulli kui igaüks hakkaks ise oma kraami eelsorditult jäätmejaama vedama?
Re: Kliimamuutustest
Irw
Mul käis enne sorteerimisjama üks jäätmeveok nädalas, nüüd käib kolm masinat nädalas + üks masin veel lisaks üle nädala...
Mul käis enne sorteerimisjama üks jäätmeveok nädalas, nüüd käib kolm masinat nädalas + üks masin veel lisaks üle nädala...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Kriku ja 1 külaline