187. leht 500-st
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:23
Postitas mx77
Tubli, vähemalt Googeldada oskad. Aga need on asjad, millega sa võid insuldiriski pisut vähendada, aga nulli ei õnnestu sul neid sellega ajada.
Nagu ma sulle varem ütlesin, juhtub insulti ka noorte, laste, ja ka sportlike ja tervete eluviisidega inimestel. Ja ilma ette hoiatamata.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:29
Postitas mx77
Igatahes selle uurimuse järgi on insuldi sagenemus vähenenud ja juhtumite raskuspunkt liikunud vanematesse vanuserühmadesse, seega on asi tegelikult paremaks läinud
http://www.eestiarst.ee/static/files/03 ... ogemus.pdf
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:33
Postitas Illike
Äh, rabelge mis te rabelete, maa peale pole veel keegi jäänud.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:39
Postitas andrus
Illike kirjutas:Äh, rabelge mis te rabelete, maa peale pole veel keegi jäänud.

Militaarse juurde tagasi tulles, siis NLiidus jäeti ikkagi suhteliselt palju oma langenud sõdureid maa peale vedelema, kui lahingute koht jäi üldkäidavast kõrvale (näiteks Volhovi all toimunu). See-eest oldi kanged vastaspoole surnuaedadega võtlema.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:47
Postitas Kapten Trumm
Igatahes selle uurimuse järgi on insuldi sagenemus vähenenud ja juhtumite raskuspunkt liikunud vanematesse vanuserühmadesse, seega on asi tegelikult paremaks läinud
Huvitav, kuidas seda kõhutuult kinnitaks nüüd viidatud materjali tabel 1?
Kuna ma pole eliitkoolist käinud, siis ma ei saa küll sellest suurest paranemisest hästi aru.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 10:59
Postitas mutionu
mx77 kirjutas:
Tubli, vähemalt Googeldada oskad. Aga need on asjad, millega sa võid insuldiriski pisut vähendada, aga nulli ei õnnestu sul neid sellega ajada.
Nagu ma sulle varem ütlesin, juhtub insulti ka noorte, laste, ja ka sportlike ja tervete eluviisidega inimestel. Ja ilma ette hoiatamata.
"Pisut vähendada"? Ülikõva.
Ma julgeks küll arvata, et noorte, laste ja sportlike inimeste osakaal insuldi/infarki üleelanute hulgas ei ole see, mida võiks väljendada sõnaga "enamus". Arvan, kõhutunde järgi, et see on koguarvust ca 10%(tõenäoliselt isegi alla selle). Argumendi "juhtub ka tervetega" võiks, seda tervele Eestile laiendades, ära unustada.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 11:02
Postitas mutionu
andrus kirjutas:Noh, täna on jälle hullaris Napoleonidel lubatud internetti kasutada? Või peaksin ma ütlema värskete arengute põhjal dr. Napoleonidel?
Räägi, Kapten Trumm, mis teil seal eile juhtus, et foorumil praalimine vahele jäi? Pidid jälle tänaval jalgrattaga mõõdukalt 50 km/h sõitma, kuna kuu aega ei olnud midagi teinud?
Teemaga on see möla seotud täpsemalt kuidas? Tee siia samale kõrvale teema "Andrus ja Kapten Trumm" ning, ma usun, kõigil läheb elu ilusamaks. Teab vähemalt, mida ei pea lugema.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 11:24
Postitas andrus
mutionu kirjutas:Teemaga on see möla seotud täpsemalt kuidas? Tee siia samale kõrvale teema "Andrus ja Kapten Trumm" ning, ma usun, kõigil läheb elu ilusamaks. Teab vähemalt, mida ei pea lugema.
Ja seda teemat pead lugema? Ema lööb maha, kui ei loe teemat "Kas N Liidus oli ka midagi head?" ?
Sulle teadmiseks, issanda päike läheb enne looja, kui ma need teemad üles loeksin, millistes ma olen Kapten Trummi üles kutsunud argumenteeritult vestlema. Millegipärast antud kodanik kardab selliseld teemasid nagu vanapagan välku. Seega ei jää mul muud üle, kui tema väitlustehnikat kasutada. Ja eesmärk paistab meil ju ühine olema, möla vähendamine

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 11:28
Postitas Kapten Trumm
Riskitegurite olulisuse kohta on selges Eesti keeles kirjas:
Andmed insuldi riskitegurite ja kaasuvate
haiguste esinemise kohta registreeriti kõigi kolme
uuringuperioodi kohta. Aastatel 1970–73 esines
46%-l insuldiga patsientidest hüpertoonia tõbi, 22%-l
südame isheemiatõbi ning 4%-l diabeet. Aastatel
1991–93 esines 48%-l südame isheemiatõbe,
50%-l hüpertooniatõbe, 25%-l kodade virvendusarütmiat,
12% suhkur tõbe ning 5%-l oli varem esinenud
transitoorse ajuisheemia episood(e). Vastavad
näitajad aastatel 2001–03 olid 37%, 30%, 14%
ning 6%. Hüpertensiooni esinemissagedust ei ole
võimalik võrrelda, sest diagnostilised kriteeriumid
on olnud erinevad.
Seega lühike kokkuvõte - enamus insuldi juhtumitest on tingitud muudest ja lihtsasti diagnoositavatest terviseprobleemidest.
Hüpertoonia (kõrgvererõhutõbi) ja diabeet (suhkrutõbi) on tänapäeval tegelikult isegi koduste vahenditega iseendal diagnoositavad.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 11:39
Postitas mx77
Kapten Trumm kirjutas:Igatahes selle uurimuse järgi on insuldi sagenemus vähenenud ja juhtumite raskuspunkt liikunud vanematesse vanuserühmadesse, seega on asi tegelikult paremaks läinud
Huvitav, kuidas seda kõhutuult kinnitaks nüüd viidatud materjali tabel 1?
Kuna ma pole eliitkoolist käinud, siis ma ei saa küll sellest suurest paranemisest hästi aru.
Trumm, sa oled ikka tõega kretiin või? See on nagu tõsine küsimus.
Kui sa vaatad tabelit 1 siis sa peaks sela leidma, et juhtumite arv on vähenenud ligi kaks korda, keskmine vanus on tõusnud 2 aastat (meeste puhul lausa 4).
Kui sa aga vaatad tabelit 2, siis sa leiad et kui 91-93 oli juhtumite peak vanuserühmas 55-64 (meeste puhul), siis 2001-03 on tipp kolinud vanuserühma 65-74, kusjuures 55-64 on juhtumite arv oluliselt vähenenud.
Naiste puhul on juhtumite arv üldse nii drastiliselt vähenenud, et sellest pole mõtet rääkidagi.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 11:50
Postitas Kapten Trumm
Seda ikka jõudsid suures vihatuhinas märgata, et juhtumite arvude juures on ka erinevad võrdlusperioodi pikkused ning kuigi EV algusaegadest on juhtumite arv tõesti langenud (90ndate alguses juhtus ikka igasugu asju elus), siis 1970ndate tase (166,8 juhtumit aastas) on endiselt saavutamata.
Paneme siia siis ka keskmised juhtumite arvud aastas (mis taaskord kinnitavad ENSV aegset inimeste paremat tervist kui EV ajal).
70-73 - 166,8
91-93 - 276,3
01-03 - 225,5
Umbes sama paistab vastu ka haigestumuskordajates (100 000 elaniku kohta).
Umbes analoogsed tulemused on võimalik saada enamiku haiguste kohta.
Ma ei alustaks juttu "sa oled kretiin", kui nii lihtsate asjadega eksitakse ise.

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 12:05
Postitas mutionu
andrus kirjutas:Ja seda teemat pead lugema? Ema lööb maha, kui ei loe teemat "Kas N Liidus oli ka midagi head?" ?
Sulle teadmiseks, issanda päike läheb enne looja, kui ma need teemad üles loeksin, millistes ma olen Kapten Trummi üles kutsunud argumenteeritult vestlema. Millegipärast antud kodanik kardab selliseld teemasid nagu vanapagan välku. Seega ei jää mul muud üle, kui tema väitlustehnikat kasutada. Ja eesmärk paistab meil ju ühine olema, möla vähendamine

Teeks äkki nii, et lähisugulased jätaks mängust välja?
"Jedem den Seinen", kui planeedi elanikkonna mõttemaailm ja maailmavaade(ning nendest tulenev objektide tõlgendamine) oleks ühesugune siis tuleks kaaluda enesetappu. Ise kaldun ma õlgu kehitama ning jutuajamist lõpetama kui ei jõua kellegagi ühele lainele. Ma ei viitsi ja, sellises internetikeskkonnas, ei näe ka mõtet. Ehk siis kui peale kahte seletust aru ei saada siis ei saada kunagi.
Isiklikult loen ma nii herr Trummi, sinu ning paljude teiste postitusi suure huviga ning siit ka nördimus, et järjekordne postitus(kelle iganes oma see siis on) on täidetud mingisuguse jamaga.
Miks sina nüüd ette jäid? No antud postitusel polnud mitte mingisugust seost teemaga.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 12:09
Postitas Illike
andrus kirjutas:Illike kirjutas:Äh, rabelge mis te rabelete, maa peale pole veel keegi jäänud.

Militaarse juurde tagasi tulles, siis NLiidus jäeti ikkagi suhteliselt palju oma langenud sõdureid maa peale vedelema, kui lahingute koht jäi üldkäidavast kõrvale (näiteks Volhovi all toimunu). See-eest oldi kanged vastaspoole surnuaedadega võtlema.
Sellel teemal täitsa nõus. Inimesed olid ressurss võimu hoidmiseks. Pidasin silmas, et siia ilma pole veel keegi jäänud. Elu on ju üks raskematest haigustest ja lõpeb igal juhul surmaga.
Mis puutub insulti või infarkti, siis me kõik võime (rõhk sõnal võime), kuid ei pea, sellesse surra. Kõik sõltub juhustest, kuidas mingi valk reageerib teisega ja mis kombinatsioonis. Me saame riske vähendada, kuid me ei saa seda viia nullini. Samuti on igal indiviidil teatud omadused, millest ta ei saa üle ega ümber.
Ma arvan, et minul on suur võimalus surra insuldi tagajärjel. Minu emal oli insult, isa ja vanaema surid insuldi tagajärjel. Tõenäoliselt, suren ka mina sellesse. Samas ei saa ma mitte midagi teha selle konkreetse faktori vähendamiseks. Ma ei muretseks selle üle, kuna saabub lõpp. See on ebameeldiv, kuid paratamatu.
Kui minna nüüd teemasse, "Kas N Liidus oli ka midagi head?" siis minu arust õitses N. korra viljastavates tingimustes eriti hästi satiiriline följeton. Lugedes vanu asju uuesti üle, tundub mulle, et seal ei olegi peamine kommunaalhuumor vaid natuke teistsugused väärtused. Samas võib see tuleneda ealistest iseärasustest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 12:23
Postitas andrus
mutionu kirjutas:Teeks äkki nii, et lähisugulased jätaks mängust välja?
See oli parafraseering ühest vanast reklaamist. Muidugi, ei saa välistada, et mõni loeb seda ka NLiidu positiivseks omaduseks, et tal õnnelik lapsepõlv oli.
Isiklikult loen ma nii herr Trummi, sinu ning paljude teiste postitusi suure huviga ning siit ka nördimus, et järjekordne postitus(kelle iganes oma see siis on) on täidetud mingisuguse jamaga.
Tänahommikune pärl, mis
mind nördima pani, oli see:
aga võiks nagu arvata, et paariariigis Põhja-Korea, kus puudub võimalus endale lademes liigset toitu ja keemiat sisse ajada ning onu Kim korraldab rahvalikke võimlemispidusid, võib see rahvatervis olla natuke teisel tasemel kui täna meil.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 18 Okt, 2013 12:43
Postitas aest
Mu südamearst Tartu erakorralises kardioloogias kõneles umbes nii: 5o protsenti on infarktitekkimise süü geneetikal. Ülejäänud 50 protsenti jaotub erinevate asjade vahel: ülekaal, istuv eluviis, suitsetamine, stressiseisund, kõrge vererõhk, vale toitumine, jne. Nii arvame meie, see tähendab arstid, praegu. Ning peale pikka vaikust: aga kui tõene see arvamus ka tegelikult on, teab vaid jumal taevas.