Nii-nii. Mitte, et ma väga tahaks, kuid eks siis pea midagi ka vastama.
Midagi väga uut ju öelda pole.
Alustuseks võib öelda, et üks asi on lähtuda töös teooriatest ja teine asi teha koostööd praktikutega. Kaitseväe üldine viga seisneb minuarust praktikutest hoidumises ja teooriate ületähtsustamises. Ohvitserid ei ole harjunud arvestama vanemate ja kogenumate allohvitseride nõuannetega ja vanemallohvitseride teenistuskäik on organiseeritud samuti selliselt, et kvaliteetseid nõustajaid kasvaks välja vähe (kohvkeetjaid, rämbosid ja lõugajaid aga küll). Lisaks vaadatakse liialt välismaale, suutmata kohandada piiri tagant kuuldud tarkusi koduõue tegelike olude ja vajadustega.
Ja minu postitused ei ole üles ehitatud riigikaitse strateegiatele ega ei peagi olema, sest see ei ole teemaks. Postitustes on kirjeldatud teenistuslikke, väljaõppelisi ja tehnilisi küsimusi.
Kui räägime strateegiast, siis tankidest ikkagi ei loobuks. Tsiteerides KVJ, siis tanke on üleüldiselt vaja vähemalt kaheks otstarbeks - et õpitaks tegevust koos tankidega ja nende vastu. Tankide (ja soomusväe) omamine on lihtsalt ühe kompetentse armee know-how oluline osa. See ei tähenda muide, et kogu ekv peab koosnema tankidest ja lahingumasinatest, aga näiteks paari pataljoni pidamine reservis (ja paari kompanii jao igapäevateenistuses) ei ole mingi katastroofiline finantsnäitaja. Tõsi - tankipataljoni + soomusjalaväepataljoni me mitmetel põhjustel komplektsena rahuajal pidada ei suuda ja ei ole ka otseselt vaja. Järelikult tuleb panus teha reservväele nagu seda on teinud ka põhjanaabrid.
Platvormile keskendumine on mõnikord ka vajalik. Moraalsed aspektid on võitlusvaimu tekitamises või halvamises samuti olulised, kuid neid ei saa mõõta kroonides, rublades või dollarites. Tänu sellele on ka paljud silmaklapistatud inimesed neid asju riigikaitse planeerimisel sageli ignoreerinud ja kahju põhjustanud. Millist konkreetset kahju - vot seda mõelge nüüd ise!
Tankivõitlus on kunst omaette, ehk siis, selleks et tanki esimese 10 sekundi jooksul ribadeks ei lastaks vastase tanki poolt, peaks meeskond olema proffidest, mitte reservväelastest.
Venelastel oli kombeks lugeda minuteid ja sekundeid mingi relva või isiku elueast lahingus. Rühmaülem pidi olema näiteks 5 min, on meelde jäänud. Üldiselt vajavad ellujäämiseks väljaõpet
kõik lahingurelvaliigid ja isegi lahingutoetuse omad. Selleks on meil olemas uhked õppekavad ja nende koostamise nõuded-formaadid koma-punkti-tab-i täpsusega (olen ise õppekava valmis kirjutanud) ja kõrgelt koolitatud ohvitserid ja vanemallohvitserid.
Mees, kes majaehituseks enne projekti hunniku materjali ladustab ja alles siis mõtleb, mida ta teha tahab, on varsti oma perega näljas.
Pidasin silmas olukorda, kus enne
ei juleta või ei taheta maja ehitama hakata, kui viimne katusekivi ostetud. Projektid on loomulikult juba enne olemas, sest mille järgi muidu materjali muretseda teaks!?
ma tahaks hoopis edasi ja rohkem teemat arendada. Kui lihtne oleks ju valmis asi võtta ja majandada. Mis see 30 milli siia ja sinna siis ära ei ole, kaitseväelaste palka saab iga aeg veel kärpida
Mina tõin näite, et kaasfoorumlase poolt pakutud oluliste kulutuste reas... taktikaliste treilade pataljon võiks maksta 15 või ka 30 miljonit, remonditöökoda kah 30 ja angaar sellest vähem. Kokkuvõttes oli jutt summast vast ütleme kuni 100 miljonit EEK. Kuhu tuleks kulutada see ülejäänud 9 900 miljonit, mida kaasfoorumlane eeldab? Kuidas ja kust see uhke 10 000 000 000 on tulnud või mis selle eest saab? Räägiks ikka kasutatud varast?
Meie tõenäolise vastase (ma pean poliitiliselt korrektne olema) peamine lahingutegevus on suunatud tankidega varustatud vastase vastu ja tal on ka vastav kogemus. Minu mõte on ka see, et miks on me tahame talle pakkuda seda, mida ta ootab ja milleks ta valmis on?
Meie vastane on valmis nii meie tankideks, tankitõrjujateks, kui suurtükiväeks ja ta ise kasutab samuti eeldatavalt neid asju meie vastu. Gruusias igatahes tankid omavahel mõõtu võtsid. Tõsi, venelaste sõjajuttude järgi ei löönud grusiinide mürsud lihtsalt nende soomusest läbi, vastupidi aga õnnestus. Venelased suutsid mõne tanki hävitada ka granaadiheitjaga, aga seda lähivõitluses. Georgiinide granaadiheitja-võitudest tankide vastu pole eriti kuulda olnud. Eks nende tõrjujate vastu oldi ka valmis. Küsimus on ka G. taktikalises lähenemises ja ettevalmistuses, mis ilmselt oli suunitletud pigem rahutagamise, kui konventsionaalsõja oludele. Kui aga vaadata, mismoodi käib moblakaamerates nende "proffide" pääletung Tsinvalis, siis ma ei ütleks rohkem midagi.
Muuhulgas olen ma oma koolitustel pidanud tegema kompanii ja pataljoni tasemega soomusüksuste lahingplaane ja sõjamänge (Iraagis kahel tuuril tankikompanii ülemaks olnud mehe juhendamise ja hindamise all), eelviimasel kursusel planeerimis- ja simulaatoriõppusi soomusbrigaadiga. Mingi väike ettekujutus mul vist siiski on selle võime olemusest ja ka nõrkustest.
Loomulikult annab väljaõpe ja ettevalmistus teatud ettekujutuse. Igal võimel on aga omad head ja vead. Ükski relvaliik ei ole ideaalne. Edukas on võimalik olla vaid neid kõiki teatud koostööle hõlmates nagu ma aru olen saanud.
Olen ka näiteks mänginud rühma-kompanii-pataljoni soomusväe simulaatorit, mida (pisut paremat versiooni ilmselt) kasutavad soomlased oma allüksuste koolitamisel. Selle põhjal siiski otsuseid ei teeks ühe või teise relvaliigi mõtekusest, kuigi jah... soomustoeta jalaväelased kippusid seal kiiremini otsa saama küll.
Soomukite pidamiskuludest ja -probleemidest simuleerimine muidugi ettekujutust ei anna. See oli aga minu postituste läbiv teema.
Roomiksoomusmasinaga (mitte küll tank) olen ise muidu sõitnud küll. Enamasti mitte juhi, vaid meeskonnaliikme või komandörihakatisena.
Seega aspekte on kordades rohkem kui lihtsalt vaadatuna paistab.
Jah, on. Ma ei väida, et tankide muretsemisega ei kaasne probleeme, mida on vaja lahendama hakata, kuid neid probleeme ei tohiks teooriatega üle võimendada. Eriti, kui puudub reaalne kokkupuude ja kogemus soomustehnikaga. Ütleme nii, et paljudel seda meie Kaitseväes üldse on ja mida nad igapäevateenistuses teevad? Või palju on neid selles soomusväe töögrupis vms...
Olen vaikselt kuulnud, et kui neile pakkuda, et kas keegi oleks huvitatud erialase silmaringi huvides reaalse ja noh, üsna tänapäevase roomiksoomusmasina 1-päevasel kohapealsel kiirkoolitusel osalemisest, siis olla see "mõttetu militaarturism". Käia aga vaatamas Norras, kuidas 3 tanki sõidavad...
Kui ma viimases lõiguga eksin (valeinfot oman), andke palun teada!
Aga nüüd aitab kirjutamisest ja päikest kõigile!
Kuid kas me ei unusta äkki ka inimfaktorit? Riigis on raha niipalju kuipalju on ja keegi ei tõsta kaitsekulutusi 2,2% peale näiteks. Ehk siis sellise matemaatikaga ei ole isegi mehi varsti neid tanke tavoti sisse määrimas, rääkimata väljaõpet tegemas või võitlemas. Tankivõitlus on kunst omaette, ehk siis, selleks et tanki esimese 10 sekundi jooksul ribadeks ei lastaks vastase tanki poolt, peaks meeskond olema proffidest, mitte reservväelastest. Meestest, kes hingavad oma tanki ja üksusega samas rütmis. Tank on vaid elutu relvasüsteem, millele annab ta võimsuse inimene. Seega aspekte on kordades rohkem kui lihtsalt vaadatuna paistab.