Kui Kaitseväes teenimine on võrreldav kutseõppeasutuses õppimisega, kus omandatakse sõjas vajalikke teadmisi ja oskusi, siis SOR-is teenides said ajateenijad nii politsei nooremametniku algettevalmistuse kui ka politseitöö praktika. Samuti hooldasid eelmises postituses näiteks toodud autokompanii ajateenijad ise masinaid. Vaid eriti keerulised või eriseadmeid vajavad tööd telliti väljast. Ja olmeruumi plaatimine tehti autode hoolduseks ettenähtud ajast kui sellega varem valmis saadi.A4 kirjutas:Ja kui EOD toob toreda näite, kuidas kunagi SOR-is sattus tublide kogemustega ajateenija, kes vannitoa ilusti ära plaatis, siis kindlasti nii oligi. Aga mina küsiks selle juures seda, et miks inimene samal ajal hoopis sarnaselt oma kaasvõitlejatega väljaõppes ei osalnud?
Mida ajateenijate SOR-is teenimine riigile andis?
Kaadrit praktiliselt kõigile jõuametkondadele. Kusjuures teenistuse ajal oli ajateenija saanud reaalse politsei patrullteenistuse kogemuse ja ka näidanud, mida ta ise väärt on.
Sisejulgeoleku olulise suurenemise. Lojaalse sisekaitseüksuse olemasolul Ida-Virumaal oli arvestatav mõju sellele, et Narva oblastit (või Rahvavabariiki) ei üritatud reaalselt tegema hakata. Ukrainas on küll näiteks head suurtükiväelased, kuid enne kui nad said tegutsema hakata, oli Krimm kuivalt läinud ja mujal ka juba madin käimas. Kusjuures algul kasutas agressor just baabade ja külajoodikute "pataljone", kellega tegelemiseks polnud regulaararmeel väljaõpet ega kogemust. "Berkut" aga osutus suures osas ebalojaalseks. SOR-i omi muuseas üritati ka Ida-Virus mõjutada, kuid ei läinud läbi.
Igatahes oli SOR agressiivsele naabrile pinnuks silmas. Kahjuks ei saa Lepiksonilt enam küsida, kes andis talle nõu rügement likvideerida. Nagu ka Päästekompaniid veidi enne Pronksiööd (mis pidi ühe arvamuse kohaselt toimuma 9. mail ja hoopis teise stsenaariumi järgi, kuid "Aljoša" teisaldamine lõi organisaatoritel kaardid segi ja asi läks neil käest ära).