Kas N Liidus oli ka midagi head?

[taara]

Kas sul on ka mõned omad kogemused või puusalt lased naid Audi ja Golf asju? Omal sai Audi A4 ostes paremal pool kõik pulgad ära vahetatud. Kõige odavam variant, mis võtta oli. Kaks aastat hiljem maha müües oli kõik korras. Vahepeal sai ka vasakul pool pulki vahetatud.

Miks peaks üldse sellist masinat, nagu Golf 3 remontima kõige kallimate ja "kvaliteetsemate" juppidega? Selle auto eesmärk on ju odavalt läbi ajada. Nendest odavatest õõtsadest ja zarniiridest ei muutu auto tehniline korrasolek halvemaks. Mind absoluutselt ei huvitaks, et lemförder peab mingi 100k km vastu, samas kui kordi odavam jupp peab 80k km vastu.

[Kapten Trumm]

Omal sai Audi A4 ostes paremal pool kõik pulgad ära vahetatud. Kõige odavam variant, mis võtta oli. Kaks aastat hiljem maha müües oli kõik korras. Vahepeal sai ka vasakul pool pulki vahetatud.

Ära sa märgi.
B5'sid on mul 2 tk olnud pikemalt, sõitnud kokku vist 3a ja ca 100 000 km.
Arvan, et üsna eluline ülevaade olemas.

Miks peaks üldse sellist masinat, nagu Golf 3 remontima kõige kallimate ja "kvaliteetsemate" juppidega? Selle auto eesmärk on ju odavalt läbi ajada. Nendest odavatest õõtsadest ja zarniiridest ei muutu auto tehniline korrasolek halvemaks. Mind absoluutselt ei huvitaks, et lemförder peab mingi 100k km vastu, samas kui kordi odavam jupp peab 80k km vastu.

Kohe näha, et sa ei tea asjast midagi või pole süvenenud.
Need odavad säästujupid ei kesta nt Tallinna tänavatel tihtilugu isegi järgmise ülevaatuseni, saati siis 70kkm
Ja ikkagi, kui sa osutud taolise asja ostjaks, mille eelmine omanik mõtles nii, nagu sa ütlesid "mind absoluutselt ei huvitaks....".
Kuidas taolised "võimalikult odavalt" ülevaatuselt läbi saavad, on eespool juba kirjutatud.
Kui ikka ajada pill sama lõhki nagu 3 a vanal autol, siis pakun, et 10-st 8 ei saakski.
Saksamaal ei saagi, seepärast nad siin sõidavadki. Mul abikaasa klassiõde ostis Saksamaal uue auto, kuna vana (Golf IV vist oli) ei läinud ülevaatuselt läbi, ülevaataja nõudis piduritorustiku väljavahetamist rooste tõttu ja selle töö tegemine Saksamaal maksis samapalju kui selle auto hind sissemakseks loovutamisel oli.

Ja veelkord, pidamise standardid on erinevad. Selle vana ja odava auto standard kahjuks Eestis on selline, et lastakse mingi poolkorras asjaga viimase võimaluseni mina ja siis üritatakse leida mõni loll, kes ära ostab.

[mx77]

Trumm on ikka lahe sell.
Alguses väidab, et nii odavalt juppe ei ole võimalik saada. Kui tuuakse konkreetsed näited ette, siis on need rämpsvaruosad.
Muuseas, see TRW, mis oli su näites kõige kallim, on sisuliselt pakendaja ja tellib jupid sealt kust jumal juhatab, ehk kust soodsamalt saab. Lihtsalt oma nimega kaubamärgi eest küsib topelthinna.
Ja see Lemförderi maine on ka nii ja naa. Lemförderi OEM jupp, mis pannakse autole tehases külge ja müüakse hiljem autovalmistaja logoga karbis ei ole sugugi see mida nad B-osana müüvad. Ise kahte Lemförderi tükki näpu vahel keerutanud ja imestanud, et justkui peaks üks ja seesama jupp olema, aga vähe erinevad miskipärast. Üks oli siis MB karbist ja teine Lemförderi oma pakis.

[taara]

Oi. Et ainult vana ja odava auto pidamise standart on selline? Uuematel autodel on veelgi hullem see olukord. Jupid on ju palju palju kallimad. Vana Golf või Opel on odav korda teha, kui uut masinat korras hoida.

Miks sa segad kahed erinevad inimesed üheks kompotiks kokku. On olemas inimesed, kes ostavad auto ja ei suuda seda ülal pidada ja seepärast ongi autode järelturg nii pask nagu ta pragu on. Parim näide on Audi A8. Sõidetakse nii kaua kuni remonti vajab, siis müüakse maha. Ja on inimesed, kes hoiavad oma auto töökorras ka odavamate juppidega, aga hoiavad korras.

[Kapten Trumm]

Trumm on ikka lahe sell.
Alguses väidab, et nii odavalt juppe ei ole võimalik saada. Kui tuuakse konkreetsed näited ette, siis on need rämpsvaruosad.

Mul ei tulnud tõesti pähe firma "Dong-meng-hui" hindasid kuskilt otsima hakata, võtsin omastarust sodi hinnad (Dephi ja Sidem) ning need olid ikka nähtavalt kallimad. Vabandust.

Kas neid dongmenghui odavosi saab mingiks keskmiseks või enamvähem toimivaks näiteks pidada, las igaüks ise otsustab.
Ise ma olen "selle lehe kataloogist" ammuilma välja rebinud enda jaoks, küllalt näppu lõigatud selle kokkuhoiuga. Taolise hinnaklassi jupid kõlbavad ainult auto müügieelseks ettevalmistuseks (saab ausalt väita, et palju osi vahetatud).

Oi. Et ainult vana ja odava auto pidamise standart on selline? Uuematel autodel on veelgi hullem see olukord. Jupid on ju palju palju kallimad. Vana Golf või Opel on odav korda teha, kui uut masinat korras hoida.

Ei ei, ära saa valesti aru Jutt oli siin nendest demoniseeritud (hiidvana igitöökindla Golf III näitel) uutest liisinguautodest. Võtad liisingu garantiiaja pikkuse ja kui sa mingit imeautot just ei võta, siis need lihtsamad hondad ja tojootad sõidavad su liisinguperioodi ilma erilise remondita ära, seega jupihinnad sind ei kotigi (kuigi ega nad odavad ka pole). Vanad rondid on odavamad siis, kui ise muterdada oskad ning mingit erilist kvaliteedistandardit ei ihka (näiteks hommikul käivitusraskused ei huvita), tänase asjatundmatu linnainimese jaoks aga kahtlen selle soovituse headuses.

Miks sa segad kahed erinevad inimesed üheks kompotiks kokku. On olemas inimesed, kes ostavad auto ja ei suuda seda ülal pidada ja seepärast ongi autode järelturg nii pask nagu ta pragu on. Parim näide on Audi A8. Sõidetakse nii kaua kuni remonti vajab, siis müüakse maha. Ja on inimesed, kes hoiavad oma auto töökorras ka odavamate juppidega, aga hoiavad korras.

Jah on igasugu variante. Minu enda arvamus on, et pole ka need 15-20 a vanad rahvaautod nii korras midagi kui siin räägitakse, ülevaatustel olen tähele pannud, et pigem on need "autopedede" "A8'd" korras kui mingid külameeste vanad B3 80'd (kes paneks ka surnud koera ukse taha ketti, kui see vaid hauguks). Aga see on subjektiivne tähelepanek.

[taara]

No ma nii kindel ei oleks, et liisingus olev auto on odavam, kui osta vana ja seda remontida.

Lihtne näide, et Corolla liising kuus 180€. See teeb aasta peale 2160€ + kasko. Tihti sa ikka oma Corolla laadset autot 2160€ eest aastas remondid? Sissemakse (~2200€) eest auto ja seda ülal pidada.

[Kapten Trumm]

Inimene hakkab vana valima, avastab peagi, et vana, olematute omadustega väikeauto hinna eest on saadaval enamvähem samavanu märksa suuremaid autosid, kus on kõik mugavusvarustus, palju ruumi ja millega võib sõita Tallinnast Riiga selga sirutamata. Nagu valge inimene. Pole mingit saladust, et samavana Golf on Passatist kallimgi. Eestlane lihtsalt on selline, tänavapildis on seda näha kui palju. Kallid dziibid värgid, siledaks sõidetud pastlad talvel all.

Tegelt pole väga enam mõtet tuua vana auto näiteks 90ndate autosid, nende hulgas on korralike protsent juba suht olematu, vanus, rooste, läbisõit, omanike ihnus ja rumalus on teinud oma töö. Pikalt kuritarvitades väsib tugevaimgi saksa teras. Korralikud järelejäänud aga pole enam odavad. Need nn uue põlvkonna autod, mis ilmusid 2000ndate alguses, pole tihtipeale enam põlve otsas remonditavad. Üks selline näite on mõne aasta tagune eestlaste lemmik B5 tüüpi VW Passat (enim arvele võetud auto omal ajal), kus enamik suuremaid remondi- ja hooldustöid nõuavad täpseid teadmisi ja hulka abivahendeid.

Hoopis hull lugu on nende autodega, kus kasutatakse nõrkvoolu ja mingeid omavahel suhtlevaid "ajusid", näiteks seesama ülal nimetatud eestlaste lemmikauto on just taoline. Keegi oskuslik insener taipas seal panna näiteks kõiki abifunktsioone juhtiva keskmooduli autojuhi jalgade alla põrandavaiba alla , mis tähendab, et jalamattidelt säästmine või lohakus toob kaasa näiteks jukerdava armatuurlaua, kaduvad istmesoojendused ja palju veel toredat. Kõik see värk pole külaelektriku poolt enam remonditav ja tükid maksavad arvestatavaid summasid. Sinna õnnestub sul 2000 eurot aastas paigutada ja jääb puudugi. Juba ostujärgne hooldus+kõpitsemine võib tuhat eurot lihtsalt kokku tulla.

Mul on taoline case, 13 a vana kõrgem keskklassi universaal, ise 90% töid tehes ja seades standardi "ülevaatusel käed taskus" on aastas jämedalt 1000+ eurot läinud, auto väärtuslangust aastas arvestamata. Samu asju 30 eur/tund tegemas käies võid teise tuhande veel otsa panna.

[Tegelane5]

Nagu valge inimene. Pole mingit saladust, et samavana Golf on Passatist kallimgi. Eestlane lihtsalt on selline, tänavapildis on seda näha kui palju.

No aga see ongi ju tõend et Golfi on soodus pidada. Teine mõistlik valik, Octavia maksab ka head raha kuigi sama rahaga saaks rahvaauto Passati või e39. Kevadel vaatasin Octaviaid, diisel farmarit nagu alla 5000 ei saagi. Kui alla selle müüki tuleb, siis ka kohe läks ka.

[Kapten Trumm]

Olin ka vist nii 2001. aasta paiku taolise valiku ees, kas Golf IV Variant TDI või Passat Variant TDI (mõlemad 3-4a vanad).
Golfiga hakkaski häda peale sellest, et sobivaid praktiliselt polnud saada, tol hetkel oli ainult üks auto.
Kuna põhitöö polnud autodega tegelemine, siis polnud ka seda vaba aega selle Golfi-peavõidu välja sorteerimiseks Saksamaalt.
Passateid oli aga juba tollal kümnete kaupa valida, esivedu või nelivedu, bensiin või diisel, sinine või punane.
Kuna meil kontoris ühel taoline Golf oli, siis sai seda uuritud ja proovitud. Ütleme, et Passatiga sõidu mõttes asi võrdlust ka ei kannatanud.

[Lemet]

Kriisikomisjon kinnitas väga kõrgesse riskiklassi kolm uut hädaolukorda, sealhulgas kriis välismaal ja äkkrünnak. Kisub totalitarismiks...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=67003492

Varsti hakkavad sunnikud pommivarjendeid kah veel kinnisvara arendajatelt nõudma.

[Manurhin]

Varsti hakkavad sunnikud pommivarjendeid kah veel kinnisvara arendajatelt nõudma.

Selle probleemi vastu aitab õnneks õige sisuga kilekotiga õige erakonna kontori ukse taha ilmumine .

[Kapten Trumm]

äkkrünnak. Kisub totalitarismiks

Tegelikkuses rõõmustad enneaegu, silmas peetakse mitte Tu-22 pommirünnakut, vaid ikka vana head assümmeetrilist ohtu üksiküritaja või väikse grupi poolt.
Sõjaline rünnak (sh ootamatu) ei kuulu ka täna meil ohtlikuks peetavate teemade alla ja mingeid varjendeid hakatakse ehitama peale pommitamist.
Selliste äkkrünnakute vastu ei valmistuta armee ja lahingrelvade, vaid ikka politsei ja politsei eriüksuste abil.
Need on vene inkursiooni korral irrelevantsed jõud.

Kõrgesse riskiklassi kuulub ka teine uus hädaolukord äkkrünnak, millisena saab kirjeldada 2011. aastal toimunud relvastatud sissetungi kaitseministeeriumisse, kuid näiteks ka koolitulistamist, millist Eestis õnneks juhtunud ei ole ja loodetavasti kunagi ka ei juhtu.

Selleks, et sõjalist tähtsust omava objekti ründamine võib suurt huvi pakkuda teatud seltsimeestele, selle taipamiseks peab vist mõne välismaa humanitaarse diskursuse läbima.
Loogilise mõtlemisega selle tarkuseni naljalt ei jõuaks. Nagu ka hoomamatu tõsiasjani, et olles NATO rinderiik, tuleb kõvasti valmistuda ka sõjalisteks hädadeks nagu Soome teinud on.
USA-s vähemalt tugevdati taoliste kohtade valvet tunduvalt juba 2001. a sügisel, koristati Google Earthist teatud kohad ära, Washingtoni paigutati NASAMS jne.
Ka muide reaktiivselt, takkajärgi tarkusena peale pauku (ohuhinnangud ei näinud ette), seepärast ka repliik diskursuse teemal.

[Kilo Tango]

Kallid kaasfoorumlased on riski olemusest ilmselt natuke valesti aru saanud. Ma ei tea, kuidas dokumendi koostajad seda mõtlevad, kuid klassikaliselt koosneb risk kahest komponendist:
1. Sündmuse toimumise tõenäosus
2. Võimaliku kahju suurus

Need parameetrid korrutatakse omavahel ja leitakse riski väärtus. Seda, milliseks nimetet ohuhinnangu põhjal loetakse äkkrünnaku tõenäosust me jätkuvalt ei tea aga kuna tekkiv kahju on enam-vähem sama on äkkrünnaku tõenäosust ilmselt loetud kõrgemaks kui varem.

Ma ei tea, kuidas neid asju käsitletakse, kuid mina arvan, et sõjaline rünnak on eksistentsiaalne oht, mida käsitletakse väljaspool selliseid akuutseid ohuhinnanguid. Sõjaline rünnak peaks ilmuma sinna nimekirja siis kui selle tõenäosus on kasvanud piisavalt suureks.

[Kapten Trumm]

Tõenäosuste leidmiseks on kasutusel eraldi skaala, mul pole seda paraku kaasas, pean kodust otsima.
Õigemini neid on mitu, Eesti Päästeameti oma, briti oma jne.
Üks võimalus ongi ajaloolise kogemuse põhjal, näiteks idanaabri inkursioonide tõenäosus ajalooliste sündmuste põhjal ei ole tegelikult väiksem kui metanooli massjoomisel.
Küll aga on taolise aktsiooni tagajärjed kaugelt hullemad, sestap panebki imestama, kuidas saab sellises pingereas mürgistus olla ja sõda mitte

Ettevaatlik tasub just olla igasugu tõenäosuse skaaladega, mis põhinevad hinnangutel.
Ennegi ilmas seda juhtunud, kuidas peale kehtiva ministri juures vaibal käimist on hinnangud seletamatult langenud (kui nt selgub, et eelarvest raha ei saa).

Ma ei tea, kuidas neid asju käsitletakse, kuid mina arvan, et sõjaline rünnak on eksistentsiaalne oht, mida käsitletakse väljaspool selliseid akuutseid ohuhinnanguid. Sõjaline rünnak peaks ilmuma sinna nimekirja siis kui selle tõenäosus on kasvanud piisavalt suureks.

Kiiresti leviv kõrge letaalsusega viirusnakkus on samasugune eksistentsiaalne oht ju.
Vot siia ongi nüüd koer EV-s maetud.
Sellise riskianalüüsi koostamise kohustus tuleb hädaolukorra seadusest, ehk HOS-ist.
https://www.riigiteataja.ee/akt/108112010020
Seaduse § 1 lg 3 ütleb otse:

(3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.

Ehk siis otse öeldes - taolisteks hädaolukordadeks valmistumist reguleeriv primary act ei reguleerigi sõjaks valmistumist.
Nagu ei reguleeri päästeseadus varjendite teemat (Soomes reguleerib).
Küsimus laiale ringile - mis seadus kohustab täna tsiviilsektoris tegema laiapõhjalisi sõjalisi ettevalmistusi?
Ehitama varjendeid, koostama evakuatsiooniplaane, andma laiapõhjalist väljaõpet?

Kuna taolised analüüsid on ka aluseks ressursside saamisele, siis mõistagi kui pole hinnatud riskiks - raha ka ei saa.
Seepärast ei tea täna Päästeamet midagi varjenditest või isikukaitsevahendite varudest.

Siit ka teine laiem küsimus koduseks mõttetööks - kas antud regulatsiooniga on tegemist a)riigiga, kes iga hinna eest võitleb ja seda ei häbene näidata b)rahuaegse admin-nähtusega, mille toiminine lõpeb sõja korral?

[alban]

Need on vene inkursiooni korral irrelevantsed jõud.

Lootsin, et saan targemaks ja õpin uue võõrsõna ära aga lugedes sõnaraamatuid nii ja teistpidi, siis eesti keel sõna "inkursioon" kohe üldse ei tunne.

Aga mis puudutab seda, et sõda pole selles nimekirjas mainitud, siis teile teadmiseks, et see nimekiri on koostatud hädaolukorra seaduse alusel ning see reguleerib rahuaja kriise. Sõja jaoks on meil teine seadus olemas.