www.militaar.net

tuna kirjutas:Kas keegi tõlgiks ära, mida KaMina tänases pressiteates tähendab järgmine lõik:

„Suurte võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate hankimine on aga sama tähtis, kui arendada laiapindset riigikaitset kübermaailmast kuni kogu ühiskonna valmisoleku tõstmiseni,“ lisas Laanet.

Allikas: https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-laanet-riigikaitse-valitsuse-prioriteet-kaitse-eelarve-touseb-rekordilise-103

Tore et on sama tähtis, aga mis siis? Kas siis mitmikraketiheitjate hankimine kulgeb edaspidi sama edukalt kui laiapindse riigikaitse arendamine? Või vastupidi? Hangitakse siis või ei? Või tegelikult ei juhtugi midagi, aga see-eest on väga kindel, et asi on meie jaoks tähtis? Või ei tähendagi see lause midagi?

Olles elus projektiportfellide haldamisega mitmelt poolt kokku puutunud ja olnud ka ise projektiportfelli juht, julgen teha tähelepaneku, et kui juht ütleb (sisuliselt), et "kaks ilgelt tähtsat projekti on mõlemad võrdselt olulised", on prioritiseerimine tegelikult tegemata ja organisatsioon ei tea, mis selle olukorraga peale hakata. Siis võidab see kes kõvemini karjub.

:D
Viidatud tsitaatide autor koos oma poliitiliste kaaslastega heidab seda täna KVJle ette. Täpsemalt ei ole nad rahul VP auvahtkonna riietusega.

Olen ka mina midagi taolist siin "baretimajanduse" kohta öelnud, aga "poliitilisi kaaslasi" mul ei ole ja ei kavatse ka soetada.

Sa Trumm ei süüdista mind täna ka KV sümbolite hävitamises. Või täpsemalt ei istu oma kaaslaste kõrval vait kui sukk, kui need terve tunni mind süüdistavad. Samuti ei naudi sa olukorda, kus sama asja eest sinu veebilehel üle päeva sama tehakse.

On jah veidi ebaselge. Kas jutt on järgmisest aastast või järgmisest 10st aastast.
Aga täiesti omavahel võin tõlkida: Eesti kavatseb järgmiste aastate jooksul mitmikraketiheitjate hankesse minna
Aastat ei ütle. Tänane KVJ neid vist relvastuses ei näe ... hanget ehk siiski.

No näe, kohe asi selge. Vaata aga seadusest järele, kaua KVJ ametiaeg kestab. Nii... Järelikult mitmikraketiheitjad tellitakse aastal... Pagan... KVJ ametiaega võidakse ka pikendada. Peaaegu oleks riigisaladuse teada saanud. Peab akfi kiitma väga osavalt sõnastatud vastuse eest.

No mis seal nii keerulist. 2022 alustatake hankega. Kes teab millal lepinguni jõutakse. Sealt läheb veel ... näiteks 3 aastat. Nii et kuidagi ei jõua KVJ näha.

Veel ühe Helme arvamus:

Väidetavasti ei olnud kokku varisenud Afganistani armeel oma kaitseväe orkestrit. Seevastu näeme arhiivikaadritelt sõjaväeorkestrit marssimas blokaadis vaevleva Leningradi tänaval – linn oli piiramisrõngas, aga ei murdunud lõplikult.

Kui meie kaitseväe juht ütleb, et «orkestri ümberkujundamine» hoiab igal aastal kokku sadu tuhandeid eurosid, «mis saab panna päris kaitsevõimesse», siis mida tähistab siin sõna «päris»? Kas mitte jätkuvat sisemist arusaama, et kultuurimõõde – kuna seda ei ole näha ega võimalik mõõta – on iluasi, mida «päriselt» ei ole vaja? Ning muidugi tekib kohe ka küsimus: kuidas saab haritud inimestel selline suhtumine tekkida? Kaitseväe juhtkond on ometi haritud? Ja mõistagi meenub siis, et ega Eesti kooliprogrammides ei olegi õppeainet – vähemalt kohustuslikus õppekavas –, mis kannaks nimetust «Eesti kultuurilugu».

https://arvamus.postimees.ee/7348062/maarja-vaino-kas-ramm-tahtmisega-uhte-jookseb

Runkel kirjutas:Veel ühe Helme arvamus:

Väidetavasti ei olnud kokku varisenud Afganistani armeel oma kaitseväe orkestrit. Seevastu näeme arhiivikaadritelt sõjaväeorkestrit marssimas blokaadis vaevleva Leningradi tänaval – linn oli piiramisrõngas, aga ei murdunud lõplikult....

Värsked demagoogia kursused olla EKRE-s pihta hakanud. Nüüd siis tuleb ridamisi praktikatöid

Puhas demagoogia. Seda just selle pärast, et kasutatakse tinglikku kõneviisi, kuid esitatakse kindlat seisukohta. Mage ja piinlik ...
Samas tegelikult ju orkester oli!

Piisab kiirest otsingust - https://www.google.com/search?q=Afghan+ ... e&ie=UTF-8
Põhjalikum otsing annaks kindlasti veelgi rohkem, kuid see ei puutu enam meie eelarvet.

Maarja Vaino on tark inimene. Vaadates tema sõnakasutust on üsna selge, et ta siiski teadis, et afganistani armeel oli orkester, muidu oleks ta eitava lause kirjutanud. Aga argumendi pidi ju kuidagi tegema.

..et kuda see viimastes postitustes jätkuv tühimula siin teemapealkirjaga seostub

Kogu see orkestrijutt on siin teemas algusest peale. Ei hakka praegu uut teemat tegema, kui juhtum on juba sisuliselt läbi.

Oh jah. Loen ja imestan. Siin pole muud teha kui nõutult käed rüppe lasta ja tõdeda, et 2022 riigieelarve seletuskirja on arutuid asju kokku kirjutatud. Kõigi ministeeriumite osas. Kuid toon paar näidet kaitsevaldkonnast. Etteruttavalt ütlen, et riigieelarve seletuskirjas seatud eesmärkidel, eraldatud rahal ja toodud mõõdikutel pole sagedasti mingit omavahelist seost. Nukker pilt.

Näide üks.
Heidutus – programmi eesmärk on hoida ära rünnak Eestile. Planeeritud kulu 6,6 miljonit.
Programmi tegevuse mõõdik: Kõik heidutusprogrammi alla kuuluvad tegevused toetavad heidutuseesmärki (ehk asja seletamine iseenda kaudu). Heidutustegevuste mõju on tasemel 90% (kuidas seda üldse mõõta?).
Järeldus:
Kui 6,6 mln eest saame 90% siis äkki paneks 0,73 miljonit (10%) juurde ja saaks heidutuse tasemele 100% ja Eestit enam keegi ei ründa. Kas nii või?

Teine näide.
Kaitse-eelarve on 749,6 mln. Kulud maaväele 136,5 mln (lehekülg 146). Teisisõnu maaväele väeloomeks ja tegevuseks läheb 18,2 protsenti kaitse-eelarvest. Kas nii või? Kaks brigaadi ja maakaitse nii odavalt?

Kolmas näide.
Vabadussõja võidusamba valgustite väljavahetamiseks on planeeritud 6 miljonit (tegelik kulu 0,6 miljonit). Kas keegi ei loe asju mõttega läbi?

Neljas näide.
Programm: Riigikaitse investeeringute korraldus.
Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet.
Programmi mõõdik:
1. õigeaegsed tarned (kauba planeeritud ajal saabumine ei vasta kuidagi küsimusele, et kas iga euro andis maksimaalset tulemust).
2. Eesti kaitsetööstuse ekspordimahu kasv aastas (see on ikka väga kaudne ja eesmärgiga lõdvalt seotud viis asja mõõta).

Lõpujäreldus.
Teoorias on tegevuspõhine riigieelarve hea asi, nii nagu ka kommunism on teoorias hea asi. Paraku kõik katsed kommunismi ja tegevuspõhist riigieelarvet rakendada lõpevad alati mingisuguse õudusega. Probleem ei ole mitte selles, et oleks halvasti rakendatud vaid alusidee iseenesest on vale ning inimloomusele sobimatu.
Ühesõnaga, rumalused on kokku kirjutatud, kahju on sündinud, tuju on rikutud ja keegi ei vastuta

Päris nukrad näited.
Kusjuures abi ei oleks vaja üldse kaugelt otsida -- koostajad võiksid järgmisel korral lugeda läbi mõned peatükid materjalist "Eesti Kaitseväe maaväe lahingutegevuse alused". Selleks, et need laused paremaks saada saaks kirjutaja läbi vaadata lõigud, nagu näiteks "Lõpptulemus", "Laiendatud eesmärk" ja "Ülesandekesksed käsud". Materjali lugenud inimesed teavad, et väga paljud, kui mitte enamik, materjalis olevaid põhimõtteid on universaalsed, mitte kaitsevaldkonnaspetsiifilised.
Üldiselt annab see kirjutis võimaluse saata vähemalt osa riigieelarve seletuskirja koostajaid juhtimiskoolitusele .

Kahjuks on see meie administratiivse juhtimise tase väljaspool kaitseväge. Süsteemset ja põhjalikku lähenemist VPP stiilis ei maksa oodata, senini käivad asjad ikka lakke vaatamise ja pastaka imemise kaudu. Eks see vaktsineerimise kava ole üks sellistest näidetest, mis samamoodi kriitikat on saanud.

Peaks siiski lisama, et varasem lähenemine (eelmise aasta kulud + 10%) ei olnud mitte parem. Kui keegi teab, mis on kulude eksponentsiaalne kasv, siis see just see ongi. Eesmärgistatud lähenemine peaks olema tõhusam, aga ühel eeldusel- seda peab rakendama süsteemselt. Ilmselt läheneti eelarve koostamispõhimõtete muutmisele kampaania stiilis, anti ülevalt käsk kätte- olgu olla! Eks siis vähemad tegijad täidavad seda käsku, nii nagu oskavad. Tulemust vaadates pole seda oskust kuigi palju. Ei ole järelikult ka oskust selliseid mastaapseid reforme ellu viia. Ehk läheb veel aega, kuniks kaasvõitlejad õige teeotsa kätte saavad. Loodetavasti on meil sellist aega.