Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)

[Lemet]

Ka laskurrelvastuse osas kipub Venemaa taas väljamaa poole kaema- miilitsaid tahetakse relvastada Beretta toodetud püstolitega.

http://www.lenta.ru/news/2010/05/06/beretta/

[Würger 190G]

Ja aastaid on vene relvaajakirjad ja internetisaidid kirjutanud, kui palju erinevaid uusi püstoleid ja revolvreid on Venemaa relvatehaste poolt välja töötatud. Uuest laskemoonast rääkimata. Püstolid kergemad ja täpsemad kui lääne analoogid ning laskemoon väga suure soomusläbistavusega, ei mingi soomusvest kaitse nende uute kuulide eest.

[pakzmagu]

Ka laskurrelvastuse osas kipub Venemaa taas väljamaa poole kaema- miilitsaid tahetakse relvastada Beretta toodetud püstolitega.

http://www.lenta.ru/news/2010/05/06/beretta/

Kui vene kergerelvade kvaliteediga on seis tõesti nii hull nagu siin ( http://shurigin.livejournal.com/182971.html#cutid1 ) väidetakse, pole selles ju midagi eriti üllatavat.

[kaur3]

Somaali piraatidele tehti tuul alla ... Saksa HK'dega?

http://www.vremya.ru/2010/78/46/253223.html

[Lemet]

Последнее предупреждение оборонке

Греция приостановила заключение контракта с Россией на поставку Афинам 420 боевых машин пехоты БМП-3. Сделка, готовившаяся более двух лет и сулившая отечественным оборонным предприятиям почти 1,5 млрд. долл., зависла в неизвестности. И причина этому не хорошо известные финансовые проблемы одного из государств ЕС (на русское оружие в бюджете деньги были отложены), а неосторожно брошенная на пресс-конференции критическая фраза в адрес этой машины заместителя министра обороны – начальника вооружений Вооруженных сил России генерала армии Владимира Поповкина. Он тогда сказал следующее: «Нам очень надо беречь солдат. На БМП сегодня все ездят наверху, потому что в этом «гробу» никто ехать не хочет. Надо делать другую машину».

http://nvo.ng.ru/concepts/2010-04-30/2_red.html

[Würger 190G]

Venemaa õhutõrje võimekuse kohta:


http://www.google.com/hostednews/ap/art ... gD9FLUQSO1

[loonik]

Vene armee on juba varustanud või lähiajal varustamas kogu jalaväge üsna korralike kuulvestidega. Toodavad nad neid Venemaal ise. Teeb mehe küll oluliselt kohmakamaks aga on soldatile lisagarantii missugune. Mitte segamini ajada killuvestidega.

Vajalik fakt mida tasub meeles pidada.

[Juhani Putkinen]

Tasub harjutada näkku laskmist.

[alax]

Kaheksast tuhandest sõjaväelinnakust jääb alles paarsada

http://www.ng.ru/nvo/2010-06-10/2_garnizony.html

[Lemet]

http://nvo.ng.ru/realty/2010-05-21/1_space.html

натолий Корнуков отметил, что работа по созданию в России системы воздушно-космической обороны идет неоправданно медленно. После того как в 2006 году была утверждена концепция ВКО, мало что изменилось. «Годы идут, а все стоит на месте. И говорить сейчас о том, что мы к чему-то готовы, – это было бы преувеличением. Мы сейчас можем противостоять с точки зрения воздушного нападения оставшимися системами С-300. Ну и теми остатками самолетов Су-27 и МиГ-29, большинство которых стоят без двигателей и без запчастей. Картина просто ужасная», – сказал экс-главком.

А что все-таки могут гарантировать имеющиеся в войсках вооружения? Эксперты утверждают, что средства Оперативно-стратегического командования воздушно-космической обороны (бывший Московский округ ВВС и ПВО) в состоянии поражать только одну из пяти целей. «Если раньше надежность была 0,96–0,98, то сейчас эффективность (систем, стоящих на вооружении. – О.В.) в пределах 0,15–0,20. Имеется в виду, сколько самолетов из 100 могут пройти без воздействия. Сейчас до 80», – сказал Корнуков. Таким образом, эффективность противовоздушной обороны Центрального региона страны снизилась за последние годы фактически в 5 раз. При этом Оперативно-стратегическое командование ВКО вообще может поражать исключительно воздушные цели. Для этого имеются зенитные системы, средства обнаружения и истребительная авиация, но средств защиты региона от ударов из космоса оперативно-стратегическое командование не имеет.

[vk1]

veel 1 arvamus

Russia will continue to rely heavily on conscription to man its Armed Forces in the near future rather than make a transition to fully professional army, a senior military official said on Monday.

"Our Armed Forces, while accomplishing a great number of tasks, have to rely on conscription due to the current economic situation in the country and limited resources," said Yuri Dashkin, head of the main directorate for morale in the Russian Armed Forces.

"The state simply cannot support the transition to a professional army," he explained.

http://en.rian.ru/mlitary_news/20100531/159233008.html

[Lemet]

Järjekordne suhete tihendamine Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Thales ja Rosoboroneksport sõlmisid kolm lepingut. Üks neist puudutab paneb aluse Venemaal tankide soojusviisorite tootmiseks. Prantslased annavad venelastele üle vajaliku tehnoloogia. Ka teised kaks lepingut on analoogsel teemal.

http://www.lenta.ru/news/2010/06/15/contract/

[krijgsvolk]

No, eks siis tule meil oma prantslastest NATO liitlaste sõjatehnika nullimiseks ehk soojusviisorite pimestamiseks ja rivist välja löömiseks hakata oma tehnoloogiat välja arendama?
Sisuliselt on ju ajud selleks olemas, tootmise käivitamine vist on keerukam!?
Huvitav, mis on järgmine tehnoloogia, mida konnasööjad venelastele müüvad?
Kas strateegiliste tuumaallveelaevade TEMERAIRE sensorsüsteemide tehnoloogia?
Või ASTER tüüpi õhutõrjerakettide tehnilised andmed?
Päästa Vanajumal meid selliste liitlaste eest, vaenlastega saame ise hakkama...kui saame...

... need mu süütud hilisõhtused uitmõtted...

[Lemet]

Rahvuslik julgeolek ja armee moderniseerimine.


Venemaa julgeoleku tagamiseks on hädavajalik armee ümberrelvastamine uusimate tavarelvadega.

2010-06-11 / Леонид Петрович Орленко - профессор МГТУ имени Н.Э.Баумана.


Toorainetega turgeldamisel baseeruva majanduse asemele innovatsioonil põhineva majanduse loomine, millest kõneldakse VF Föderaalkogule suunatud Venemaa presidendi läkituses , on samuti sõjalis-tööstusliku kompleksi moderniseerimise ja armee uusimate relvadega ümberrelvastamise vältimatuks tingimuseks. Vene armee on 90 % relvastatud moraalselt ja füüsiliselt amortiseerunud relvadega. Nii seisavad relvastuses põhiliselt vananenud, veel nõukogude aegadel toodetud 20 000 tanki ja 1800 lahingulennukit, millistest 2/3 vajavad kapitaalremonti. Raskeimas olukorras on majandusharu, mis tegeleb laskemoona tootmisega. Nende varudel (mürskudel, miinidel, pommidel, rakettidel jne), mis valmistati veel NSVL aegadel, on ohutu säilitamise aeg otsa saanud ning neid on laskmisel ohtlik kasutada, kuna võivad enneaegselt plahvatada ning põhjustada inimeste hukku ning suurtükkide, lennukite, helikopterite ja muu sedasorti moona kasutava tehnika hävimist. Uut laskemoona pole praktiliselt kuskil toota, kuna ettevõtete varustus on vananenud ning kvalifitseeritud kaadrid on tööstusharust jalga lasknud ning dekvalifitseerunud.

Kesine olukord on välja kujunenud ka tuumamoonaga, mis on samuti loodud veel NSVL aegadel ning mis omavad kindlat säilitusaega. Uue sedasorti moona loomine eeldab tuumakatsetusi, mis on aga rahvusvaheliste kokkulepetega keelatud.

Sellises olukorras ähvardab Venemaad vältimatu tuumarelvadest ilmajäämine. Ka USA-s on kujunemas analoogne seis tuumamoonaga. Küll on aga ameerika armees erinevalt vene omast toimunud ümberrelvastumine uusima tavarelvastusega, ning sõja puhul osutub Venemaa praktiliselt kaitsetuks. USA agressiivsus toetub tohutule sõjalisele eelarvele, mis on enam kui 15 korda Venemaa omast suurem. USA strateegiliseks eesmärgiks on maailma valitsemise abil planeedi Maa piiratud loodusressursside (nafta, gaas, metallid jne) takistamatu kasutamine. Nimelt just sõjalisele jõule tuginev maailma valitsemine, sest majanduslik võimsus, mis baseerus viimastel aastakümnetel dollari kontrollimatule emissioonile, läheneb lõpule.

Tõsiseimaks takistuseks selle ülesande lahendamisel on Venemaa strateegilised tuumajõud, mis on ainsatena maailmas suutelised esmalöögiga hävitama USA. Kuid Venemaa ei tegele raketikaitsesüsteemide loomisega ning ei ole erinevalt USAst, kes selliseid süsteeme aktiivselt ehitab, suuteline oma territooriumit vastulöögi eest kaitsma. Strateegilise ründerelvastuse piiramise leping, mille Venemaa ja USA presidendid allkirjastasid, on tuumalaengute ja nende kamndjate arvukuse vähendamise osas suunatud meie raketi- ja tuumapotentsiaali vähendamisele. See tähendab, et Venemaa jaoks eksisteerib perspektiiv kaotada strateegiliste tuumajõudude efektiivsus esiteks seoses võimetusega katsetusvõimaluste puudumise tõttu moderniseerida tuumalaenguid, teiseks lepingujärgselt oma tuumajõudude vähendamise tõttu ning kolmandaks USA poolt intensiivselt arendatava raketitõrjesüsteemide, mis Venemaal puuduvad, tõttu.

Käesoleval ajal omavad NATO (USA, Inglismaa ja Prantsusma) strateegilised tuumajõud märgatavat ülekaalu Venemaa strateegilistest tuumajõududest, ainuüksi USA-l on 1195 strateegilist tuumarelvade kandjat ja 5573 tuumalaengut, samuti ka tuhandeid strateegilisi tiibrakette, Venemaal seevastu on kandjaid 811 ja 3906 laengut.

USA valmistab oma relvajõude juba ammu ette Nõukogude Liidu, nüüdsel ajal aga Venemaa strateegiliste tuumajõudude hävitamiseks esimese, ootamatu löögiga, kusjuures jäänused tuumarelvade kandjatest, mis peale sellist lööki terveks jäävad, hävitatakse USA raketitõrjesüsteemide poolt. Kindral-polkovnik Ivašov kirjutab sellest:
"Esmakordselt peale tuumavõidurelvastumise algust on USA-l kindel võimalus katta Venemaa tuumapotentsiaal raketitõrjesüsteemiga ning kõrgtäpsete tiibrakettide arsenaliga koostöös juhtimissüsteemide rivist välja viimisega raadiotehniliste segamisvahendite abil."

НВО (см. № 41, 2009)on kindral-major Belouss selle probleemi kohta ütelnud järgnevat:
"Ootamatu löök 50-60 merel baseeruva tuumalaenguga tiibraketiga purustaks Venemaa võimekuse vastulöögiks"

Analoogne on ka ameerika spetsialistide vaatenurk. "USA on peagi suuteline vene ja hiina radaritele avastamatute tuumalõhkepeadega tiibrakettide abil hävitama Venemaa ja Hiina kaugtegevusevõimega tuumapotentsiaali" (Foreign affairs. March, April, 2006). Tingimustes, kui vene strateegiliste tuumajõudude kohal rippus selline oht, oleks tulnud strateegilise relvastuse piiramise lepingus esiteks külmutada raketikaitsesüsteemide rajamine, teiseks arvestada inglise ja prantsuse strateegilisi tuumajõude, kuna USA-Venemaa konflikti korral lendavad nende raketid Venemaa, aga mitte USA pihta ning kolmandaks oleks tulnud strateegiliste tuumarelvadena arvesse võtta ka strateegilised tiibraketid. Lepingus on aga vaid märgitud juriidiliselt mitte millekski kohustavat sidet strateegiliste tuumajõudude ja raketitõrjesüsteemide vahel, samuti on olemas ka Venemaa presidendi suuline kinnitus selle kohta, et VF ütleb lepingust lahti, kui "raketitõrjesüsteemide areng muutub meie maale ohtlikuks."

Seniks aga jätkab USA teaduslikke uurimisi ning katse-konstrueerimistöid antud vallas, püüdes neid võimaluse piires salastada, Venemaal pole aga põhjust strateegilise relvastuse piiramise lepingust väljuda. Kui aga raketitõrjesüsteem võetakse relvastusse, muutuv Venemaa lepingust lahtiütlemine kasutuks. Lepingus puuduvad nõudmised raketitõrjesüsteemide külmutamiseks, inglise ja prantsuse tuumajõudude osas (aga see on enam kui 400 tuumalõhkepead, mis on võimelised hävitama 400 Venemaa linna), samuti nõudmised tiibrakettide arvu vähendamiseks ja kontrolliks, fikseeritud on vaid strateegiliste kohaletoimetamisvahendite vastastikune vähendamine 700 ühikuni, ja 1550 tuumalaenguni. Mis seab löögi alla Venemaa rahvusliku julgeoleku, kuna Venemaa strateegilised tuumajõud on surutud lepingu rangetesse raamidesse, aga ameerika raketitõrje ning tiibraketid, samuti inglise ja prantsuse strateegilised tuumajõud saavad kontrollimatult areneda tasemeni, mil nende abil saab võimalikuks Venemaa strateegiliste tuumajõudude karistamatu hävitamine. Venemaa rahvusliku julgeoleku tugevdamiseks on hädavajalik Strateegiliste Tuumajõudude tugevdamine ning nende kaitsmine esmalöögi eest, samuti mitte ainult ballistiliste, vaid ka tiibrakettide, mis osalevad esmalöögis, õigeaegne avastamine, mis on vajalik USA-le mittevastuvõetava efektiivse vastulöögi andmiseks.See vähendaks USA esimese löögi tõenäolsust.

Venemaa ohutuse tugevdamiseks on samuti vajalik forsseerida armee ümberrelvastamist uusimate tavarelvadega, selleks on aga vaja vastavaid vahendeid. Venemaa presidendi andmetel on 2020 aastani vaja ligikaudu 23 triljonit rubla, see tähendab ligi 2,3 triljonit aastas. Venemaa kaitse-eelarve 2010 aastaks on 1,3 miljardit, sealjuures pole riigieelarve väljaminekud 1/3 osas kaetud sissetulekutega, milline puudujääk kaetakse sel aastal otsa saavast reserfondist. VF rahandusministri prognoosi kohaselt saavutab riigi majandus kriisieelse taseme alles 2014 aastal, mis aga saab majandusega edasi, ei tea keegi.See tähendab, et hoomatavas tulevikus puuduvad riigil vahendid, et täita 2020 aastaks armee kuni 70 % ulatuses uusimate relvadega ümberrelvastamise plaani. Seda Venemaal eksisteeriva korruptiivse juhtimissüsteemi juures, kus aastane altkäemaksude summa ületab riigi kaitse-eelarvet kümnekordselt.

Sellega seoses kerkivad üles järgmised põhimõttelised küsimused. Esiteks, kes on huvitatud moderniseerimisest ja kes mitte. Oma artiklis "Edasi, Venemaa!" ütles president, et moderniseerimise vastu astuvad välja "müüdavad ametnikud" ning ettevõtjad, kes "midagi ette ei võta". Teiseks, kust võtta vahendeid füüsiliselt ja moraalselt amortiseerunud tööstusharudele (sõjalis-tööstuslik kompleks, põllumajandus, meditsiin, elamu ja kommunaalmajandus, masinaehitus, transport jne) , mis on loodud veel NSVL ajal? Kolmandaks, millist juhtimissüsteemi on vaja majanduse moderniseerimiseks? Tänasel päeval olemasolev on läbi ja lõhki korrumpeerunud ega ole kõlvulik nende strateegiliste ülesannete lahendamiseks, mille hulka kuulub ka presidendi poolt püstitatud armee ümberrelvastamine. Ilma nende põhimõtteliste küsimuste rahuldava lahenduseta pole võimalik presidendi poolt püstitatud ülesandeid majanduse moderniseerimisest võimalik täita.

Esimene probleem: kes on huvitatud ning kellele võib president toetuda moderniseerimise praktilises teostamises? Majanduse moderniseerimisest, tööviljakuse tõusust ja vastavalt ka sissetulekute suurenemisest on esmajoones huvitatud teadlased, insenerid, juhtkonna mittekorrumpeerunud liikmed, töölised jne, see tähendab ettevõtete, teaduslike uurimisinstituutide, kõrgkoolide jne töökollektiivid, aga samuti üliõpilased, nende kollektiivide tulevased liikmed. Aga selle huvitatuse koos vastavate praktiliste tegevustega realiseerimiseks peavad töökollektiivid omama ettevõtetes seaduslikult kinnitatud kontrolliõigust. VF Riigiduumas töötati 90-ndatel välja seadusprojekti nimetusega "Seadus töökollektiividest". Seaduseprojekt läbis esimese lugemise, seejärel aga võeti arutlusest maha. Hädavajalik on presidendi abil see seadus vastu võtta, et president saaks miljoneid aktiivseid abilisi riigi moderniseerimiseks.

Teine probleem: kust võtta vahendeid moderniseerimiseks ning innovaatilise majanduse loomiseks. Kui võtta need laenuks läänest, võib Venemaa esiteks olla taas võlgades ning teiseks pole läänele kasulik Venemaal loodav innovaatiline majandus, mis oleks maailmaturul konkurentsivõimeline ning armee ümberrelvastamine uusimate relvadega. Kuid Venemaal on olemas vahendid, mis nende eesmärkide saavutamiseks on vajalikud, need on hetkel "seotud" olukorras. Vaatleme põhilisi allikaid

1.Endises stabilisatsioonifondis ja keskpanga reservides olevad ligi 600 miljardit dollarit(18 triljonit rubla),. Kriisiga võitlemiseks on juba kolmandik sellest raisatud. Ühest küljest tugevdas see pangasüsteemi, mis ei sobinud tootmise finantseerimiseks, ning kahekordistas dollarimiljonäride arvu. Teisest küljest devalveerus rubla kolmandiku võrra, ettevõtluse jaoks vähenesid krediidivõimalused ning käibevahendid, tänu inflatsioonile ja rubla devalveerumisele elanikkonna suurema enamuse tarbimine vähenes, tööpuudus suurenes, tootmine vähenes jne.

2.Korruptsioon, mida hinnatakse 12 triljoni rublani aastas. See on kümne aasta kaitse-eelarve. Ünest küljest on korruptsioonist läbi imbunud kogu riiklik juhtimisaparaat ning seeõõnestab ametlike riigistruktuuride tegevusst (president, valitsus, riigiduuma). Teisest küljest võtab korruptsioon ära raha moderniseerimiseks vajalikelt ettevõtjatelt ja ka kodanikelt, alandades nende elatustaset.

3. Reformiaastatel on piiri taha välja veetud üle 2 triljoni dollari.

4.Vajalikke summasid on võimalik eelarvesse hankida "patuste" kaupade riigimonopoli abil (tubakas, alkohol jne), samuti elanike maksustamisel progresseeruva tulumaksuga.

5. Pea-aegu poole oma sissetulekutest saavad Venemaa kodanikud varimajandusest, mis vähendab riigi saadavaid maksusid ligi kaks korda. Varimajanduses töötab 25 miljonit inimest, kes ei maksa riigile makse.

6. Üheks investeeringute allikaks võiksid saada Keskpanga suunatud emisioonid, kuna majanduses ringleva raha hulga suhe SKP-sse on Venemaal 40%, arenenud riikides ligi 100% ja Hiinas kogunisti 150 %.

Vaja on presidendi poliitilist tahet, et suunata need vahendid Venemaa moderniseerimiseks. Kasvõi osade eelpool loetletud vahendite mobiliseerimine võimaldaks eelarvet enam kui kahekordisteada, mis on vajalik rahvamajanduse moderniseerimiseks ning innovaatilise majanduse loomiseks, samuti kaitsekulutuste ja julgeoleku, tootmise, hariduse, kultuursfääri jne arenguks.

Kolmas probleem puudutab uutele ülesannetele adekvaatset uut juhtimissüsteemi. Traditsiooniliste harude moderniseerimine ja uute kõrgtehnoloogiliste tootmiste loomine pole mõeldav ilma korruptsiooni allasurumiseta. "Asjatamise" korruptsioonis osaleb ligi 2,5 miljonit inimest,(ametnikud ja ettevõtjad), "olme"korruptsioonis aga pool elanikkonnast. Selle ülesande lahendamiseks on hädavajalik süsteemne lähenemine, mis sisaldab endas ka korruptsioonivastaste seaduste paketti (mis on Riigiduuma poolt vastu võetud ning 2009 aasta esimesest jaanuarist jõustunud), kõigi varem vastuvõetud seaduste ülevaatamist nende "korruptsioonilisuse" seisukohast , õiguskaitse ja kohtusüsteemi efektiivse töö(ilma altkäemaksude, katusepakkumiste ja telefoniõiguse) tagamist.

Kuid eriti tähtis on efektiivse kontrollsüsteemi loomine nii "müüdavate ametnike" kui ka "mittemidagi tegevate" ettevõtjate üle. Valitavad võimuorganid nii keskustes kui ka kohtadel peavad kontrollima täitevvõimu, (selleks on hädavajalik vastu võtta juba ettevalmistatud seadusprojekt parlamendi kontrollist), aga valitavad töökollektiivide nõukogud peavad kontrollima ettevõtete administratsiooni, nagu seda nõuab "Töökollektiivide seaduse" eelnõu. See avab riigijuhtimise ühiskondlikuks kontrolliks ning loob vabade ja vastutusvõimeliste inimeste ühiskonna, millest rääkis oma kõnes ka president Dimitri Medvedev.

Uue juhtimissüsteemi peamiseks elemendiks on optimaalne sulam plaani- ja turumajanduse juhtimismeetoditest. Selliseid meetodeid kasutati suure eduga NEPi aegadel 1921-1928 Nõukogude Liidus ning kaasaegses Hiinas alates 1978 aastast, mil SKP suurenes 30 aasta jooksul 15 korda. Võrrelgem reformide tulemusi Hiinas ja Venemaal, kus viimase 19 aasta jooksul kasutati erinevaid turumajanduse juhtimismeetodeid.

1990 aastast alates kasvas Hiina SKP enam kui 5 (viis) korda. Sama aja jooksul õnnestus Venemaal taastada peale 90-ndate majanduslangust 1990 aasta SKP tase, kuid seda madalamal tasemel. (praktiliselt on lõhutud teadusmahuka tootmise sektor, suurt kahju on kandnud teadus ja haridus, järsult on halvenenud demograafiline situatsioon, negatiivne iive on ligi 15 miljonit, armee uusimate relvadega varustamine puudub jne), s.t faktiliselt toimus SKP oluline langus.

Hiina SKP suurenes kriisitingimustes 2009 aasta üheksa kuu jooksul ligi 8 %, Venemaal aga vähenes 10 %, tööstuses isegi 15 %. Millega seletada sellist tohutut erinevust reformide tulemustes viimase 19 aasta jooksul Hiinas ja Venemaal. Peamiseks põhjuseks on erinevate juhtimismeetodite kasutamine. Hiinas toimivad plaanilis-turunduslikud juhtimismeetodid, Venemaal valitseb aga korrumpeerunud bürokraatlik juhtimissüsteem. Hiinas toimib Riigiplaan, mis tegeleb pidevalt prognoosimise ja planeerimisega 15-20 aastaks ette, riiklik sektor sisaldab endas energeetikat, kaevandavaid tootmisharusid, lennundust ja kosmost, söjalis-tootmiskompleksi, telekommunikatsiooni, farmaatsiat, metallurgiat jne. Maa on riigi ja kollektiivses omandis. Pangad on põhiliselt riiklikud. Eksisteerib kahte tüüpi pankasid- kommertspangad, mis on orienteeritud kasumile ning poliitilised, mis annavad välja pikaajalisi ning madala protsendiga laene riiklike arenguprogrammide täitmiseks. Hinnad dikteerib 90 % ulatuses turg, riik määrab baasproduktidele (nafta, gaas, elekter, metallid jne) kindlad hinnad. Korruptsiooni mahasurumiseks kasutatakse abinõude süsteemi, milles sisaldub töökollektiivide kontroll ettevõtte administratsiooni üle, varanduse konfiskeerimine, avalikud protsessid, surmanuhtlus, ametnike ning nende sugulaste sissetulekute ja väljaminekute kontroll jmt.

Hiina plaani-turumajanduslik juhtimissüsteem võimaldab aktiivse investeerimispoliitika läbiviimist, mis vaatamata eelarve kroonilisele defitsiidile (6-10 % SKP-st) ning suurele majanduses ringlevale rahahulgale pidurdab inflatsiooni (mis 2007-2008 aastatel oli Hiinas 5-6 % aastas, Venemaal aga 10-13%). Investeeringute hulk Venemaa SKP-st moodustad vähem kui 20 % Hiina 50 % vastu.Investeeringute võimas voog määrabki hiina majanduse kiirele kasvule. Hiinas kasutatakse progresseeruvat tulumaksu viiest kuni neljakümne viie protsendini, Venemaal on see aga võrdselt kõigile kodanikeele 13 protsenti, mille tõttu jäävad eelarvesse laekumata märkimisväärsed vahendid.

Moderniseerimiseks ning innovaatilise majanduse loomiseks on vajalik uut juhtimissüsteemi, mis sisaldaks Riigiplaani (sarnast nagu on Hiinas ja Indias) ning riiklikke panku, mis oleksid suutelised andma pikaajalisi ning madalaprotsendilisi laene, Rahvamajanduse moderniseerimisplaan tuleb välja töötada riigiplaani poolt koostöös VF Teaduste Akadeemia ning juhtivate kõrgkoolidega, toetudes Venemaa Presidendi läkitusele. UUe juhtimissüsteemi eesotsas ei või olla liberaalsed ökonomistid, kes praegu Venemaa majandust juhivad, kuna vabaturu liberaalne teooria, illele nad toetuvad, ei sobi põhimõtteliselt kriisi- ja majanduse struktuui ümberehitamise olukorras. Uue juhtimisaparaadi jaoks on vajalikud spetsialistid, kel on kogemus riigijuhtimisest ning kes mõistavad tänapäevast plaani- ning turumajanduslike juhtimissüsteemide optimaalse ühendamise vajalikust



http://nvo.ng.ru/forces/2010-06-11/1_safety.html

[kaur3]

Летные испытания беспилотного летательного аппарата комплекса воздушной разведки "Истра-013" разработки Истринского экспериментального электромеханического завода (ИЭМЗ) начнутся в ближайшее время, сообщил "Интерфаксу" директор ИЭМЗ Юрий Бажанов.

"Беспилотник разработан и изготовлен по заказу одной из силовых структур. Сейчас идет его отладка. Летом начнутся летные испытания. Их завершение можно ожидать в четвертом квартале", - сообщил Бажанов.

Он отметил, что основное назначение беспилотника - проведение разведки с определением координат целей. В качестве целевой нагрузки будет установлено оборудование для разведки и наблюдения. "На борту будет производиться видеообработка изображения местности для информации в навигационных целях", - сказал директор.

http://newsru.com/russia/20jun2010/isp.html