www.militaar.net

Piloteeritava lennuvahendi projekteerija raske ülesanne on pilooti elus hoida. Seega siis lademes piiranguid.
Tehnoloogiliselt ei piira miski ehitamast õhust raskemaid lennuaparaate, mis taluvad kordades suuremaid jõude, kui inimkeha kannatab.
Moodne varglennuk on üpris vähejuhitav ja reeglina ei suuda ilma elektroonikata ükski piloot nendega lennata, olgu või Jurgis ise sangas.

Kulibin kirjutas:Piloteeritava lennuvahendi projekteerija raske ülesanne on pilooti elus hoida. Seega siis lademes piiranguid.
Tehnoloogiliselt ei piira miski ehitamast õhust raskemaid lennuaparaate, mis taluvad kordades suuremaid jõude, kui inimkeha kannatab.
Moodne varglennuk on üpris vähejuhitav ja reeglina ei suuda ilma elektroonikata ükski piloot nendega lennata, olgu või Jurgis ise sangas.

Arrghhh. Enne kirjutasin, et ära vatra asjadest, mille tase nõuab rohkem teadmisi kui Popular Mechanics annab. Siis kustutasin ära ja kirjutasin viisakamalt. Oleks pidanud ikka lause alles jätma.

Selliseid ülitugevaid lennuaparaate tehakse ka praegu. Mõnede vigurlennukite tiivatala kannatab väidetavalt koormusi +-25G. See ei tähenda, et see oleks piir, millele lennuk sertifitseeritakse. Esiteks on ülekoormusega lennul ka muid koormusi, mis tiiba mõjutavad ja sellele peab vastu pidama kogu lennuk. F-16 koormuspiirangud jäävad inimesele alla. Samamoodi paljude teiste lennukite omad. Kõik maksab ja 25G-ga lendava lennuki ehitamine on väga keeruline. Masstootmises olev lennuk on alati võimekuse erinevate komponentide ja hinna kompromiss. Toon lihtsa mõttekäigu:
1. Selleks, et konstruktsioon kannataks sellise ülekoormusega lendu, kus näiteks 10kg kaalub juhtvarras kaalub 250 kg nõuab lisatugevdusi ja erimaterjale ja see kasvatab massi.
2. Suurema massiga lennuk variseb samal kohtumisnurgal sama tiivapindalaga. Järelikult tuleb suurendada kandepindu, mis suurendab omakorda massi.
Lisaks igasugused väsimusprobleemid jms. Lisaks on ka UAV-d vaja hooldada. Lisaks on väga raske kontrollida gürojõude turbiinmootoris, mis on 25G-ga viraažis.

Mis puutub sellesse halvasti juhitavusse, siis see on jama. Pigem on need ülejuhitavad. Ja ebastabiilseteks on lennukid ehitatud pigem selle pärast, et nende lauglemisväärtus oleks parem ja et lennuk reageeriks õhus kiiremini. Mitte selle pärast, et muidu justkui ei saa vargsust saavutada.

Tjah, kuna see teema on pak-fa-fa-fa, siis olen ikka aegajalt võtnud siin ilkuda.
Nüüd siis õnnestus ärritada profaani.
Aga kuna targutamiseks läks, siis juhiks lugupeetava tähelepanu teatud ebatäpsustele:
Esiteks näiteks toodud F-16 ei sisalda ühtegi juhtvarrast ega trossi, kõik liigub servodega ja otseselt tüüridega ei ole jyistick seotud. Ja see joystick kaalub paarsada grammi koos kõigi lülititega mis seal sees.
Teiseks ei ole F-16 plaaneri taluvus inimvõimete ulatuses. 9G on elektrooniliselt piiratud, et piloot veel adekvaatne püsiks.
F-16 on kahjuks kah viimane lennuk, mis on veel reaalselt piloteeritav. F-22 enam seda pole, lendamisega tegeleb seal tegelikult kompuuter, piiloot väljendab masinale vaid oma soove selle juhtpulgakese läbi, kompuuter vaatab siis mis teha annab. Varglennukite konstruktsioonilised nüansid ja projekteerimisele esitatavad nõuded on ikka väga palju erinevad 30-date aastate aerodünaamikaõpikutest tudeeritule. Aga sellega olen muidugi päri, et põhitõed jäävad. Kui on muidugi tähtsatel funktsionaalsetel põhjustel vaja neid tõdesid kuidagi vägistada, siis seda tehaksegi kuna sõjalennuki otstarve on ikka väga erinev rekordpurilennuki omast. Ja piloteeritavus kui selline pole moodsal gürode ja kompuutrite-servode ajastul probleem.
P.S. Ma toon ühe võibolla siin kohatu näite: Klassikalise ilusaid lennuvahendeid projekteeriva inseneri õudusunenägu. Osprey, ilge peletis ja lendab vaid elektroonikute ja IT vendade armust. Kole nagu tuumasõda ja ainukesed aeodünaamilised vidinad seal küljes on propellerilabad vist. Aga väga funktsionaalne.

Hiinlaste J-20 esinemine Zhuhnai lennushõul:

https://www.youtube.com/watch?v=96GdSaSQHMA

tundub küll, et 5gen jõuab Hiinas enne kasutusse kui venelastel (2018). Mis sest et paljuski ameeriklaste pealt kopeeritud vt lisaks http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/ ... debut.html ). Hiinlaste kõrgtehnoloogiline tootmisvõimekus ja kogemus (ning ka rahaline seis) on hoopis teisest klassist kui venelastel.
Ja see jõudude tasakaalu muutus on venelastel palju murettekitavam, kui hüpoteetiline vastasseis läänlastega.

Ma pole mingi ekspert aga need lennukid on välimuselt sama sarnased kui F18 ja MIG-29. Kumb siis tollal kumma pealt kopeeris?

2korda2 kirjutas:Ma pole mingi ekspert aga need lennukid on välimuselt sama sarnased kui F18 ja MIG-29. Kumb siis tollal kumma pealt kopeeris?

Inspiratsiooni on kindlasti saadud nii F-35 kui ka F-22 pealt. Kui vaadata kasvõi IRST, Lünebergi läätse, EODAS analoogi jms paigutust. Ei tasu unustada, et varastati ju gigabaitide viisi F-35 infot (tõsi allhankijatelt, ja mitte kõige kriitilisemat).
Piisavalt originaalne on see lennuk küll, et minuarust pole puhtas plagiaadis küll aus hiinlasi süüdistada.

Muuseas, tuletades meelde fakti, et Z-10 ründekopteri esmane disain tehti Kamov'i poolt (siiski üsna kaugel lõppproduktist) ning võrreldes selle lennuki väliskuju Mig 1.44'ga, tekib ka soov kohe konspiratsiooniteooriad puhuma hakata

Rumal on rääkida puhtast plagiaadist, kuna lennukitel on erinevusi on küll ja veel. Kuid vaadates lennuki suurust ja kuju, mootorit (AL-41), tüürpindade asukohti, siis teatavaid sarnasusi ikka on. Kes teab, mida kõke 90ndate kaoses venkudelt kokku osta/varastada õnnestus

Pikem jutt analooge mitteomavast...huvipakkuv on see, et viimase aja piltidel näikse märkimisväärne panus tehtavat tiivaalustele asjadele. Mis teatavasti väga viienda põlvkonnaga kokku ei kõlksu...

Тем не менее, пушечное вооружение современных боевых самолетов является только вспомогательной системой. Главным оружием Т-50 должны стать ракеты и бомбы существующих и новых типов. Для их транспортировки самолет должен получить большое количество узлов подвески, как на внешней поверхности фюзеляжа и крыла, так и во внутренних грузоотсеках.

https://topwar.ru/103087-o-vooruzhenii- ... ak-fa.html

Kaheksas katsemasin saabus Komsomolskist Žukovskisse.



http://bmpd.livejournal.com/2330194.html#comments

Minu pakkumine on, et katsetajad kirjutavad aruandesse "kursilpüsivus selgelt ebapiisav" (vt vertikaalsabade mõõtmeid ja võrdle samasuure Su-27 omadega) (pluss viimasel on ka alla suunatud "kiilud" stabiilsuse huvides). Või on probleem lahendatud nagu Tu-160l täispööratava sabaga, mida siis arvuti sõidu ajal kogu aeg krutib, et soovitud kurssi hoida?

NB! 1990ndal visioneeris keegi uut vene varghävitajat (MiG-37 Ferret) sellisena:

Italieri tootis sellest lausa 1:72 mudelit.
Kus pärines, ei tea.
Võib-olla mudeliehitajad ise imesid pastakast?

Üllatavalt palju filmimaterjali PAK-FAst...küll õhustankimise kontekstis.

https://www.youtube.com/watch?v=Fgnyb-pnsw0

Praegustel katselennukitel ei ole ma veel ühelgi näinud korralikku raadiosagedusi neelavat pinnakatet. Shape stealth kõigil. Ja kui hea seegi - radarijälge on kindlasti vähendatud oluliselt, kuid hiinlastel tundub praegu igatahes seis parem olevat.

Seal Trummi videos väidavad venkud, et ainult neil suudavad hävitajad üksteist ka tankida, aga mulle nagu mälusopist meenub, et jänkidel on sama asi ammu kasutusel ... Kas järjekorde "ne imejet analogov mire" jutt, või mäletan valesti?

M.R. kirjutas:Seal Trummi videos väidavad venkud, et ainult neil suudavad hävitajad üksteist ka tankida, aga mulle nagu mälusopist meenub, et jänkidel on sama asi ammu kasutusel ... Kas järjekorde "ne imejet analogov mire" jutt, või mäletan valesti?

See väide on kindlasti BS

US Navy Super Hornetid tangivad üksteist (Buddy-tanking) täiesti regulaarselt, k.a. operatiivtingimustes, et tegevusraadiust suurendada.

Siin pilt:


Ja näiteks üks air-show video

Samutil teevad seda veel vähemasti prantslased:

Kus ja millises videos sihukest asja väidetakse??