www.militaar.net

Juhani, enne täpsema selgituse saamist, kuhu see püss allüksustes jõuab, tundub hinnang "jama" natuke enneaegne?

Teema on snaipritegevus, ei igasugused püssid.

Siis võib ju Soome kaitsejõudude TKIV 85 ja Dragunovi ka bensiiniga üle kallata ning eemaldada nad Tarkka-amupjan käsikirjast

http://www.puolustusvoimat.fi/wcm/03b1d ... OD=AJPERES

TKIV 85 ja Dragunov on täpsuslaskuri jaoks, mitte päris snaipri jaoks. Need on samas klassis Eesti täpsuspüssiga mis on tehtud (halvasti) M14st. Muidugi se TKIV 85 on parem, aga ikka samas klassis.

Ühelt vanalt HK-ga seotud kommentaatorilt selline teade. Jakku tuleb kaks G27P-d. Eeldades, et neile tuleb peale optika, siis täpne tuli lühikestele kaugustele? tuleb ikka päris alla.

The G27P (HK417) will replace two 5.56mm G36's in front line infantry squads to make up for the failure of 5.56mm to deal with threat targets at ranges beyond that of 5.56mm rifles.

http://www.hkpro.com/forum/hk416-hk417- ... hk417.html

5.56 pole snaiprikaliiber.

Ei tea midagi, jänkid kasutavad oma Mk.12 hea meelega. Küsimus on ikkagi moonas, hea moon raske kuuliga ja 16 tollise rauaga ei ole 7,62 kaliibrist nii palju kehvem, kui arvata võiks. Linnas eriti, kergem relv ja rohkem moona. Linnas ei ole poltlukuga peaaegu midagi teha.

Medusa kirjutas:rohkem moona

Õigel snaipril pole vaja rohkem moona - ta teeb ühe lasu võimsa moonaga ja üldiselt pärast seda lasku vahetab positsiooni.

Nüüd teemaks on snaiprid mitte jao täpsuslaskurid. Snaiprid töötavad ikka poltlukuga snaiprirelvaga, näiteks Sako TRG ja .338 Lapua Magnum. Enesekaitseks üldiselt püstol.

Poltlukuga relv on täpsem kui automaat.

Nõus, aga kui maastikuks on linn, siis poltlukuga relv takistab ülesande täitmist. Avatud maastikul ja üle keskmise laskekaugusel on magnumkaliibris polt see täpselt õige tööriist. Selle vastu ei vaidle.

Näiteks Lasnamäe kõrgete kortermajade aknadest on suurepärane tulistada vaenlasi poltlukuga magnumrelvaga näiteks 800 m kaugusele. Lausa suurepärane. Muidugi nii, et snaipri relv pole näha aknast, vaid snaiper lamab kas või söögilaual kaugemal aknast.

Juhani, Sa tahad ilmselgelt soomlastele ära varastada snaipri definitsiooni ja jätta kaasfoorumlastele mulje, et enne .338 padruni loomist ei olnudki snaipreid. Enne seda olid ainult täpsuslaskurid

The current .338 Lapua Magnum cartridge was developed as a joint venture between the Finnish rifle manufacturer SAKO and the British rifle manufacturer Accuracy International along with the Finnish ammunition manufacturer Lapua, or more officially Nammo Lapua Oy, which since 1998 is part of the Nordic Ammunition Group (Nammo).[11][12]

Eelmises kommentaaris kirjutasin Sako TRG ja .338 Lapua Magnum tava tabamuskauguseks 800 m. Selle Soome relva ja selle Soome moonaga pole mingi ime saada tabamusi sellele kaugusele. Mõni tava täpsuslaskur teeb selle ära.

Aga kui selle relva ja selle moonaga harjutaks pidevalt tava Kaitseliidu snaiper siis tappev kaugus võiks olla ka näiteks 1200 m. Seda muidugi ei igaüks suuda ja on vaja näiteks kasutada laserkaugusmõõtjat ning osata arvestada tuule suund ning kiirus. Ka püssirohu temperatuur hakkab mõjuma.

kaur3 kirjutas:Juhani, Sa tahad ilmselgelt soomlastele ära varastada snaipri definitsiooni ja jätta kaasfoorumlastele mulje, et enne .338 padruni loomist ei olnudki snaipreid.

Ma lihtsalt ütlen oma arvamuse, et 5.56 pole minu arvates snaipripüss ega ka snaiprimoon. Tava .308 ja 7.62x53R saab muidugi kasutada venelaste ära tapmisel aga peale 400 m on juba kahtlane kas saab pihta või mitte.
Päris snaiper ei tulista huupi, vaid põhimõttega üks lask, üks tapetud vaenlane.

Päris snaiper ei tulista huupi, vaid põhimõttega üks lask, üks tapetud vaenlane.

Õige, Juhani!

Pisin matka, jolta Häyhä tiettävästi ampui vihollisen tarkka-ampujan, on noin 450 metriä.[9]

Meil on vaja nii TL-e, kui snaipreid. Ka snaiper võib lasta vajadusel väiksema kaliibriga. Lastakse lihtsalt sellega, mida ülesande täitmiseks vaja on või kasutada on. Ega see, et erialaõppena läbitud on, ei tähenda, et selle relva(tabel) ka suurema jama ja SA korral endale saadakse. TL ja SN peavad tundma kõiki valikus olevaid tulirelvi, ning teadma nende häid ja nõrku kohti. Lasta tuleb kõigest, et harjutada nii omade, kui võõraste relvadega.. Siis tuleb harjuda või enda käe järgi sisse lasta relv, millega edasi tegutsetakse. Õige on õelda, et SN kaliibriks on .300WM ja ülespoole. TL-i oma .22 kuni .308. Tüüpiline KV ja KL moon on siiski 5.56 ja 7,62. Parim oleks osata oma tabelrelva (ja võimalusel ka isikliku relva) kasutada tema piire teades ja osata seda ka ära kasutada. TL-i ja SN-i jaoks peab olema relv vajadusel nüüd ja kohe kättesaadav, koos vastava hulga moona ja varustusega. TL ja snaiper peaksid olema oma õige relvaga väga head laskjad. Lisaks eeldab eriala ka kõike muud. Hetkel meil TL-i eriala ei eelda seda, et erialaga tegeletakse ka tulevikus edasi. OK ega TL-i kursust ka iga inimene läbi ja sinna pääsegi. Ka TL-i kursus peaks endast kujutama aastaid kestvat õpet, kus õpitakse põhjalikumalt ja moodulite kaupa nagu SNEK-is. Ajateenijast TL-i õpetamine (võiks eeldada) eeldaks ka tema edasiminekut tegevväelaseks, kus ta saaks seda eriala edasi õppida. Hetkel on probleem selles, et mitmeid keda õpetatakse, ei ole hiljem oma erialaga tegelemas. Kas ja kui palju saavad reservväelastest TL-i kursuslased edasist väljaõpet? Peaks korraldama laskelaagreid(reservõppekogunemisi), et säilitataks rohkem oma erialakogemusi. TL-i kursus on aga sisend SNEK-i. SNEK-i läbinud osa(IMHO) ikkagi jätkavad erialaga ka tulevikus. Mõlemad erialad eeldavad siiski pidevat ja aastaid kestvat õpet. Väljapool KV-e ja KL-i jõuavad sellega tegeleda vaid üksikud huvilised ja erialainimesed erinevatest struktuuridest ning ka jahimehed.