http://www.postimees.ee/4040899/jaergmine-kaitsevaee-juhataja-selgub-kuemmekonna-korge-ohvitseri-seast kirjutas:Järgmine kaitseväe juhataja selgub kümmekonna kõrge ohvitseri seast
Oliver Kund
10. märts 2017 11:21
Samal ajal, kui avalikkust erutas kaitseväe juhataja Riho Terrase tõusmine neljatärnikindraliks, jälgiti kaitseringkondades huviga, kas kindralite sekka tõuseb praegune kaitseväe peastaabi ülem Martin Herem. Auastmekõrgenduse järel peetakse just teda üheks peapretendendiks kaitseväe juhataja kohale.
Etteruttavalt olgu öeldud, et teema on mitmel põhjusel tundlik. Kindral Terrasel seisab ametlikult ees veel aasta ja kaheksa kuud ametiaega, mille sisse mahub hulk vastutusrikkaid ülesandeid, nagu liitlaste pataljoni vastuvõtmine ja soomusmanöövervõime juurutamine. Mitmed Postimehega suhelnud inimesed hoiduvadki teemat avalikult kommenteerimast, et tagada kaitseväe juhtkonnale vajalik töörahu.
Postimees on aga kirjutanud, et veebruarikuise otsuse taga anda praegu alles 49-aastasele Terrasele kõrgeim sõjaline auaste on muu hulgas tema väljavaated jätkata sõjalist karjääri välismaal.
Kindralid ja kolonelid
Nii Euroopa Liidu kui ka NATO sõjalise komitee esimees on 2018. aastal vabanevad ametikohad, millele saab kandideerida üksnes täiskindral. Kui see peaks Terrasel õnnestuma, võib Eestis tekkida vajadus uue kaitseväe juhataja järele juba järgmise aasta suvel.
Et saada piisav ajavaru, on kaitseministeeriumis rehkendatud, et kaitseväe juhataja kandidaatide sõelumine võib alata juba tänavu septembris-oktoobris. Selleks ajaks on selja taga suuremad õppused ja liitlaste ühispataljoni vastuvõtmine.
Protsess näeb ette, et esmase soovituse annab kaitseminister Margus Tsahknale ametis olev kaitseväe juhataja. Praegu Terras oma eelistust veel kujundanud ei ole. Laitmatust CVst olulisemad on tippjuhi võimed, isikuomadused, autoriteet kaitseväe sees ja suutlikkus ees seisvaid ülesandeid ellu viia. Kui selline kompromisskandidaat leitakse, viib kaitseminister selle ettepaneku kinnitamiseks valitsusse ja riigikogu riigikaitsekomisjoni.
Kaitseväe juhataja leitakse tavapäraselt tegevteenistuses olevate kindralite hulgast, aga see pole reegel. «See ring – viis inimest – on meil olemas. Aga meil on väga vingeid kindralikandidaate rohkem kui üks, kes ei ole selle auastmeni veel jõudnud,» ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.
Ta viitas asjaolule, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 2018. aasta veebruaris seisab ees veel üks auastmekõrgenduste ring, mil võib kindrali auastme saada veel mitu väga pädevat ohvitseri.
Kuigi Hanso keeldus nimetamast ja välistamast ühtki nime, on praegu Terrase kõrval tegevteenistuses viis kindralit: Martin Herem, Artur Tiganik, Indrek Sirel, Igor Schvede ja kaitseliidu ülem Meelis Kiili.
Erinevalt kuue aasta tagusest ajast pole kaitseväe juhataja valimisel seekord keegi teiste ees silmanähtavat edumaad saavutanud.
Küll aga võivad valimisel mängu tulla mitmesugused kaalutlused, mis otsust suunama hakkavad. Eesti kaitsevägi muutub lähiaastail seoses soomusmanöövervõime loomise ja liikursuurtükkide ostuga veel enam maaväekeskseks, mistõttu võidakse järgmise kaitseväe juhatajana eelistada maaväelast.
Kuigi ükski erakond pole järgmise kaitseväe juhataja valimisel veel punaseid jooni maha joonistanud, on kõlanud, et Terrase ametijärglane võiks olla vaba Nõukogude/Vene armee koolist. Kui see põhimõte peale jääb, vähenevad näiteks brigaadikindralite Tiganiku ja Sireli võimalused. Ka kaitseliidu ülema Meelis Kiili toomine kaitseväe etteotsa on vähetõenäoline.
Lisaks tõotab 2017. aasta sügis tulla rahvusvahelises julgeolekus suurte muutuste aeg, mis võib esile tõsta uusi, veel seni pakkumata käimata nimesid.
Postimees reastas ekspertide abiga kümmekond kõrget ohvitseri, kes võiksid karjääri ja isiksuseomaduste poolest järgmiseks kaitseväe juhatajaks pretendeerida. Kahtlemata pole nimekiri lõplik.
Kõige valjemalt räägitakse praegu brigaadikindral Martin Heremist, kes lisaks säravale karjäärile jätnud intelligentse, kiiresti areneva ja hea suhtlemisoskusega ohvitseri mulje. Kolonelide seas on tal aga mitu konkurenti, näiteks õhuväe ülem Jaak Tarien ja peastaabi operatiivosakonna ülem Aron Kalmus, aga ka mõlemad brigaadiülemad Veiko-Vello Palm ja Eero Rebo.
«Eks me peame leidma inimese, kelle suhtes meil on kindlus, et needsamad algusfaasis olevad asjad, nagu küberväejuhatuse loomine ja muud, saavad ellu viidud,» ütles Hanso. «Meil on vaja jõulist, veenvat ja tulevikku vaatavat lähenemist, et praegu olemas olevale järgmine kiht peale ehitada. See on see, mida me järgmiselt kaitseväe juhatajalt ootame.»
Terras Euroopasse
Postimehele on väidetud, et kaitseväe juhataja Riho Terras võib rahvusvahelise toetuse saanuna kandideerida eeskätt kahele kõrgele rahvusvahelisele ametikohale.
2018. aasta juunis lõpeb Tšehhi kindrali Petr Paveli ametiaeg NATO sõjalise komitee esimehena. Terras valiti eelmise aasta septembris komitee vanemaks, mis tähendab, et ta täidab juba praegu Paveli ja tema asetäitja puudumise korral esimehe kohustusi. Komitee koondab 28 liikmesriigi kaitsevägede juhatajaid ja vahendab nende ettepanekuid poliitikutele.
2018. aasta sügisel vabaneb ka Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe ametikoht. Nagu NATO sõjalise komitee juht, jõuab ka see neljatärnikindrali auastet. Komitee koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevägede juhatajate esindajatest ning selle ülesanne on anda sõjalist nõu ühenduse poliitika- ja julgeolekukomiteele. Sõjalise komitee esimehe valivad liikmesriikide kaitseväe juhatajad ja selle koha saamiseks peaks Eesti saavutama olulise diplomaatilise toe Terrase kandidatuurile.