www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:KT, kui põrutus liigestele pole probleem, siis miks ei tehta haamrivarsi metallist?...

Aga palun...
http://www.master8.ee/m/ee/item/muuk/to ... rad_kirkad

Keha kohaneb jooksmisega väga aeglaselt. Ühes hiljuti ilmunud jooksuraamatus treenerid kirjutasid, et läheb kusagil 7 aastat. Kuna oled nii noor, siis harjub keha kiiremini. Samas sinu põlvkond on füüsiliselt halvemas konditsioonis. Mina näiteks ei istu ilma tõsise põhjuseta ratta selga, sest põlved hakkavad kohe valutama, aga jooksen umbes 100 km kuus või rohkem.

Mis puutub sõjaväkke, siis minu arvates ei tohi seal lasta ennast ka sandiks teha. Mul näiteks kolleeg läks peale sõjaväge jalaluu väsimusmurruga opile ja 3 kuud oli töölt eemal. Tegi ka muidu sporti, aga sõjaväes pingutas üle. Varem neid väsimusmurde sõjaväes ei tuntud, kas inimesed on nõrgemad või varem ei diagnoositud.

Esmaabikursusel ütles üks staazikas arst, et noortel murduvadki kondid praegu nagu makaronid.
Mõnel on lausa luude hõrenemine
Põhjuseks: ebapiisav füüsiline koormus juba maast-madalast, veider ainevahetusprotsess, rämpstoidu söömine (ei sisalda kaltsiumi) ja mineraale kehast väljaviivate jookide-ainete äge tarbimine.
Piima pole trendikas juua, ikka Monsterit ja Red Bulli, õlut, kohvi jne. Vaatasin, et metsalaagris mõni 18-ne paneb hommikusöögi kõrvale 2 pakki Jacobs 3in1 lahustuvat (mul võtab küll selline doos pea kumisema pooleks päevaks, kuigi vererõhk muidu ok on. Taolistel ka vererõhud juba kõrgemad kui olla võiks.

Tegelikult teema algatajale vastuseks: otsi netist üles need kehalised normid ja proovi nende järgi teha.
Kui sul jääb ikka 90 punkti puudu miinimumist, siis seda kuu ajaga tagasi ei tee, pigem vilumatu harrastajana võid liiga teha ja vigastusega teed enda elu veel raskemaks.
Sestap ära üle paku, pigem harjuta keha koormusega, et need igasugu lihasvalud ja asjad, mis hakkavad teenistust häirima, saaks ära põetud enne.
Kätekõverdused ja istesse tõusud lähevad suhteliselt kiiresti üles. Jooksuga on raskem, eriti kui põhi nõrk - 3.2 km vajalikus tempos on selline vahemaa, et seal peab olema ikka päris hea kiiruslik vastupidavus (lisaks aeroobsele). Kui sa jooksed 5 km nt 20-25 min ära, siis on sul põhivastupidavus täitsa ok ja 3.2 km aegade paranemiseks oleks võibolla vaja juba intervalltreeningut (nt 1 km kiires tempos, siis aeglane lonkimine, siis 1 km uuesti jne) - seda teemat ma ei jaga eriti hästi, sest pole vaja olnud.

Sinu trennistrateegia sõltub suuresti sellest, mis on su võimed täna selle KVKT-1 kontekstis.
Jääb 20 punkti puudu - selle teed kuu ajaga tasa.
Jääb 70 puudu - see võib olla aastane projekt.

Oh Trumm, pead sa ka ALATI võtma sõna teemadel, millest sul on üksnes hägune aimdus.

Saabas ei ole jooksujalanõu selle pärast, et see on liiga raske. Kõva tald on siin probleemi võimendav faktor, mitte probleemi allikas. Seo omale raskused jalgade ümber ja mine metsa vahele jooksma maailma parimate tossudega - kuu aja pärast oled põlvehädadega arsti juures.

Sedasorti intervalltreening, mida sina siin soovitad ei kõlba mitte kuhugi. Vii ennast kurssi, kuidas intervalli tehakse kasvõi selleltsamalt lehelt, mille ma Henry sõjaväesaaga teemasse torkasin. Pealegi kui inimene ütleb, et tal on üldvastupidavusega probleeme, siis võib see probleem tulla mistahes allikast. Jalgrattasõitja puhul võib vabalt olla põhjuseks hoopis, et üksikud toetavad lihased on lihtsalt teistest maha jäänud ehk siis vajavad järele aitamist.

Ja sinu kogemus saabastes jooksmisest on.....(kui jutt hägusest aimdusest)?
Võibolla häda selles, et ma räägin iseenda kogetust ja see on kuidagi eriline?
Olen proovinud Bates'i "eriüksuse saabastega" ja olen proovinud matkatossudega.
Ei kaalu kumbi paar jooksutossudest märkimisväärselt rohkem. Rada üks ja sama.
Esimestega valutavad põlved paari nädala pärast, teistega terve hooaeg ei juhtu suurt midagi.
Lihtsalt enda kogemus. Jalatside vahe on põhiliselt kannaosa pehmenduses, õigete jooksutossudega on väga kehva niisama kõndida.
Muide, 1 kg raskused ümber jala proovitud ja ei kinnita kogemus su juttu.

Sedasorti intervalltreening, mida sina siin soovitad ei kõlba mitte kuhugi.

Vaatan õhtul Viru raamatust järgi. Kui see mu sõnu kinnitab, siis võtad sina oma sõnad tagasi.
Kui on vastupidi, teen seda mina.

Kapten Trumm kirjutas:Ja sinu kogemus saabastes jooksmisest on.....(kui jutt hägusest aimdusest)?
Võibolla häda selles, et ma räägin iseenda kogetust ja see on kuidagi eriline?
Olen proovinud Bates'i "eriüksuse saabastega" ja olen proovinud matkatossudega.
Ei kaalu kumbi paar jooksutossudest märkimisväärselt rohkem. Rada üks ja sama.
Esimestega valutavad põlved paari nädala pärast, teistega terve hooaeg ei juhtu suurt midagi.
Lihtsalt enda kogemus. Jalatside vahe on põhiliselt kannaosa pehmenduses, õigete jooksutossudega on väga kehva niisama kõndida.
Muide, 1 kg raskused ümber jala proovitud ja ei kinnita kogemus su juttu.

Sedasorti intervalltreening, mida sina siin soovitad ei kõlba mitte kuhugi.

Vaatan õhtul Viru raamatust järgi. Kui see mu sõnu kinnitab, siis võtad sina oma sõnad tagasi.
Kui on vastupidi, teen seda mina.

Ma ei tea palju need Batesi saapad kaalusid, kuid kindlasti rohkem kui korralikud jooksutossud.

Ma pole öelnud, et põrutamine pole üleüldse mitte mingi probleem. Mida suurem raskus jala küljes, seda suurem see põrutamise probleem on. Saapa puhul võivad lisanduda jala valest asendist tulenevad probleemid jms. Põlve jm. liigeste liikumine ja selles tekkivad probleemid on palju keerulisemad kui lihtne "põrutab liiga palju", mis ei tähenda, et dünaamiline löök ei oleks põlvele koormav. Ma arvan ennast põlve dünaamikast üsna palju teadvat pärast seda kui mul Kalevi pataljonis harjutuse käigus tekkinud vigastuse järel Seppo kliinikus vasaku põlve menisk eemaldati ja kõik ristsidemed kokku traageldati peale ühe, mis õnnekombel terveks oli jäänud. Enamus inimesi ei suuda eristada sedagi, kas tegemist on kulumisvaluga, ületoonusest tingitud valudega vms. probleemidega.

Kui sa jooksed kilomeetri 40 sekundiga, siis on sinu intervalltreening (1km kiiret + 1km rahulikku) asjakohane. Kõigil muudel juhtudel on see amatöörile liig, mis liig kirjutagu see Viru mida tahab: http://www.poliquingroup.com/ArticlesMu ... s_to_.aspx

Muide seda linki pole ma mitte ise välja kaevanud - selle saatis mulle üks füsioterapeut/personaaltreener pärast seda kui ma kirjeldasin talle oma Endomondo rakendusest võetud intervalli, mis jämedalt vastas sinu kirjeldatule. Too vend pidas seda amatöörile hullumeelsuseks.

Selle 1 km intervalli kohta ma vähemalt disklaimisin:

seda teemat ma ei jaga eriti hästi, sest pole vaja olnud.

KVKT-1 tarvis sai tehtud 400 kiire+400 aeglane intervallidega staadionil (ei pidanud end piisavalt tugevaks 1+1 km tegemiseks).
Aga mine sa tea, võibolla 18-aastaselt oleks jaksanud, ei tea.

Saapad kaalun õhtul ära.
Head saapad on muidugi midagi muud kui tavakasutuse saapakolakad.

Kapten Trumm kirjutas:Selle 1 km intervalli kohta ma vähemalt disklaimisin:

seda teemat ma ei jaga eriti hästi, sest pole vaja olnud.

KVKT-1 tarvis sai tehtud 400 kiire+400 aeglane intervallidega staadionil (ei pidanud end piisavalt tugevaks 1+1 km tegemiseks).
Aga mine sa tea, võibolla 18-aastaselt oleks jaksanud, ei tea.

Saapad kaalun õhtul ära.
Head saapad on muidugi midagi muud kui tavakasutuse saapakolakad.

Sümmeetriliste intervallidega on see probleem, et aeglase intervalliga ei suudeta piisavalt taastuda kiire intervalli jaoks. Siis tehakse need kiired intervallid tegelikult sellised "poolkiired", mis ei lange kokku tegelikult kogu selle inervallitamise mõttega.

Mul pole seda intervalli värki eriti vaja läinud, sest ma tegelikult jooksualadega ei tegelenud, meil oli ette nähtud 2x nädalas 5 km kuskil 20 minuti kandis nii öelda põhivastupidavuse jaoks.
Sellega tegelesid rohkem keskmaa mehed ja mitmevõistlejad. Tegid selle 2x5 km nädalas ka päris suured mehed ära. Pooleteist aasta järel mäletan, et "kohustuslikul vabatahtlikul" spordiüritusel oli 3 km kross metsas ja koolist sai viimasest tunnist võistluspaika 3 km joostud ning ikkagi oli 3 km aeg 13 kandis, toredad ajad olid, olen täna paljust nõus loobuma, et samamoodi suuta

Kui sa jooksed 5 km nt 20-25 min ära, siis on sul põhivastupidavus täitsa ok ja 3.2 km aegade paranemiseks oleks võibolla vaja juba intervalltreeningut (nt 1 km kiires tempos, siis aeglane lonkimine, siis 1 km uuesti jne) - seda teemat ma ei jaga eriti hästi, sest pole vaja olnud.

Oh sa raisk, 5 kilti 20minutiga tavalise ajateenija jaoks on ju hirmkõva tulemus.
Vene ajal lõhnas spordiroodu järele..

Ja kui veel intervalltreeningu peale üle minna, annab kindlasti hulka minuteid kärpida..

Trummi jaoks kindlasti tavarutiin.. Tea mis isiklik mark ka on..?

Selliku habemega rekord 1976.aastast 13.17,2.

ma tegelikult jooksualadega ei tegelenud, meil oli ette nähtud 2x nädalas 5 km kuskil 20 minuti kandis nii öelda põhivastupidavuse jaoks.
Sellega tegelesid rohkem keskmaa mehed ja mitmevõistlejad.

Sedakorda siis nii tagasihoidlik..

Ega Sa mõnda kümnevõistlejat ei mäleta?

Tahaks rõhutada, et mitmevõistlejate jaoks on ka poolteist kilti paras ekstreemus, rääkimata 5km. 20 minutiga läbi sörkimisest.

Pole just palju mitmevõistlejaid, kel viies kildis märk maas.
Mulle meenub ainus, Indrek Kaseorg. Tippajaga staadioniovaalilt 17. 36,07.

Aga tegu pole ka tavalise kümnevõistlejaga. Võhma oli tal nagu loomal.
1500m. rekord 4.09. Oma kaasaegsetele näitas antud distsipliinil pea alati selga..

Tollajal oligi tase kõrgem. Kuna ma polnud sportlane, siis harrastajate võistlustel polnud kunagi täpselt 5 km ja seetõttu aega ei tea, aga jooksin Kaupersit 3.3 km 12min-ga. Trenni ma ei teinud ja klassis olin keskmine jooksja. Mingist spordiroodust polnud juttugi, kuna sõjaväes ei huvitanud kedagi kui kiiresti keegi jookseb. Mul olid 2 järgu nõuded täidetud matkamises, aga vene keeles polnud matkamise kohta isegi vastavat sõna olemas.

No ma ei tea? Kui me keskkooli 11. klassis esimest korda Cooper' it tegime oli mul 12 minutiga 3,8 km selja taga. Jooksnud olen ma koguaeg hästi, aga mitte imehästi. Ja eriti pikka maad. Aga praegu 45 aastaselt annavad ka põlved tunda, eriti peale mäesuuska. A noh töö iseloom ja suusa sõidustiil ka vastavad.

Aga mida imestada, von räägib ju tänapäevastest ajateenistujast, ülejäänud oma noorusest. Esiteks panustas toona see ürgpaha riik noorte füüsilisse arengusse rohkem kui tänane ja teiseks on noortel tänasel päeval märksa rohkem meelelahutusi, kus vähema füüsilise pingutusega hakkama saab. Tuletage meelde Laaneotsa sõnu noorte füüsilise taseme allakäigust. Inimene ju teab, mida räägib. Konkreetselt minu näitel- Nõmmel elades oli meil suvel õhtuti pidev palli tagaajamine, kas jalka või rahvaste ja võrkpall, talvel aga Mustamäe lihvimine. Või siis vene kooli(sellesama, kuhu linnaosa hiljaaegu "sauna" ehitas) kehalise õpetaja poolt pallikale kastetud liuväljal hokimäng. Lisaks veel koolis kossu ja võrgutrennid ja Kalevi siseujula. Hiljem, Tondile kolides, sai peale kooli juba puht harjumusest suusad alla pandud ja mööda raudteeserva Mustamäele ja tagasi sõidetud. Ja sealjuures pean häbiga tunnistama, et olin ikka üks laisemaid ses vallas. Praegu- huvitav, palju praegusel ajal Vanaka ümbruses noori ka peale koolipäeva lõppu näha on?

Ei tea kas ikka vanasti oli selle füüsilisega nii hea kui me arvame.
Omast arust oli mul üsna hea füüsis kui läksin sõjaväkke. Samas lugedes mälestusi sellest ajast, siis tuleb välja hoopis vastupidine: Началось с марш-броска до стрельбища, который сразу выявил недостаток физподготовки не только у молодых. Зарядка проводилась регулярно, хотя «шлангов» хватало. Был отдан негласный приказ о запрещении курить молодым, что в принципе было дополнительным поводом «застроить» молодых.
http://www.12msp.tut.su/box1/vir.htm