www.militaar.net

PaganHorde kirjutas:http://www.postimees.ee/301668/miinijah ... eerimisele

tore nimi5 tundi tagasi

Siin on mõned liiga palju Vene TV-st propagandat vaadanud, kus räägitakse Venemaa tuumarelvadest ja et ükski lääneriik ei julge seetõttu Venemaaga sõdima hakata.

Ikka julgevad küll, kui vaja on. Vene propaganda millegipärast mitte kunagi ei serveeri asja selle nurga alt, et kui Venemaa julgeb Washingtoni, New Yorgi ja Londoni maa pealt pühkida tuumarelvadega, siis automaatselt pole enam selliseid toredaid linnasid nagu Moskva, Peterburi, Novosibirsk, Jekaterinburg... Olid, enam pole. Tuumariikidel nagu USA, UK ja Prantsusmaa, kes on kõik NATO riigid, on piisavalt tuumarusikat, et Venemaa Kiseljovi sõnastuses pepeliks muuta.

Noh, kas Putin julgeb tuumanuppu vajutada? Ei julge. See tähendab, et kui lääneriigid ja Venemaa hakkavad sõdima, siis ükskõik kui palju punakotkaid taevast alla lastaks, ükskõik kui palju Vene tanke puruks tulistataks, ükskõik kui palju Vene sõjaväebaase hävitataks... Venemaal ei jää muud midagi üle, kui üritada samaga vastata, samade reeglite järgi mängida. Selles mängus on aga läänel suur ülekaal, kuna lääne militaartehnika vs Vene oma ei kannata võrdlust. Lääne tehnika on üle.

Seega peetaks klassikalist sõda, kuni üks pool käpad üles tõstab ja alistub, tuumarelva ikka ei kasutataks.

Kui Venemaa julgeks NATO riiki rünnata ja NATO sellele ei vasta, siis võib NATO ennast laiali saata. Siis oleks aga üks lääne vastu agressiivselt meelestatud riik ja poleks enam NATO-t. Seega: lääneriikidel ei jää muud üle, peab lepingulisi kohustusi täitma ja Venemaale vastu tatti andma. Mitte ainult lepinguliste kohustuste pärast, vaid ka iseenda pärast, sest kui Putin on nii ära keeranud, siis ei saa ka lääne ühiskond ennast turvaliselt tunda. Ja nagu viimase aja sündmused näitavad, NATO riigid on valmis sõdima. Mõelge selle peale, et kui läheks relvastatud konfliktiks Baltikumis, siis hetkel on meil siin USA, Taani ja kohe ka Briti hävituslennukid. Mõtlete, et need ei tõuse õhku või, kui asi jamaks läheb? Loomulikult tõusevad. Need riigid on aga siis sama hästi kohe sõjas kah.

Ma ei jõua enam kokku lugeda, kui paljud NATO lääneriikide esindajad on kinnitanud Eesti kohta avalikult, et artikkel 5 on "rock solid". Kui nii palju kinnitada, siis tagasiteed eriti ei ole.

Mida tuleb kõige rohkem karta, on see, et Kreml üritab Eestit destabiliseerida, kasutades teda fännavaid venelasi nendes riikides ja Kremli Erakonda Eestis ehk Keskerakonda. Keskerakond on suurem oht Eestile kui Kremli saadetud tankid. Kujutame ette Eestit, kui Keskerakond oleks oma poliitikat ajanud. Siis me oleksime Venemaa ripats, mitte riik läänerikide peres. Poleks EL, NATO liikmed, poleks eurot, ei oleks käinud koos USA ja Briti sõduritega missioonidel ja ühist asja ajanud (seega poleks ka moraalse poole pealt mingit kohustust lääneriikidel). Oleks USA/Euroopa-eitus ja Venemaa-armastus. Palgad kah nagu muudes Venemaa ripatsriikides - 3x väiksemad. Korruptsiooni tasemest ja meediavabadusest ei hakka rääkimagi.

Vot Kremli Erakond Eestis on see kõige tõenäolisem oht Eestile, Putini tankid on nimekirjas tagapool.

Kriis käib, aga Eesti kaitsevägi kulutab printeritele rohkem kui kuulivestidele

Vaadates kaitseväe hankeplaani, on selge, et Eesti reageerib Ukraina kriisi mõjul muutunud julgeolekuolukorrale radikaalselt. Mis te arvate, mis on väikese vabariigi järgmine samm? Jalaväe lahingumasinad? Äkki lisamoon lahingukomplektidele?

Ei, härrased. See kõik on kõrvaline või tuleb veidi hiljem. Eksistentsi pärast värisev riik talitab teisiti. Selle aasta hankeplaanist (mil.ee, „Riigihanked kaitseväes”) tuleb välja, et Eesti kavatseb vaenlase tagasi paisata printerite ja labidatega. Sest raha läheb just sinna. Printerite ja koopiamasinate hooldus: 4 000 000 eurot. Peastaabist pisut täpsustades selgub, et summa on mõeldud kolmeaastase perioodi jaoks ja võidakse täpsustada ka ühe miljoni peale. Heakene küll. Aga see pole veel kõik. Printerite kulumaterjalid: 2 000 000 eurot. Koopiamasinate ja multifunktsionaalsete printerite ostmine koos hooldusega: 1 100 000 eurot. Koopiamasinate rentimine – 100 000 eurot. Kokku siis 7,2 miljonit eurot. Paistab, nagu oleks Eesti uus kaitsemaksiim „Tahad rahu, muretse printer”.

Uputada tahma sisse

Niisuguste vahenditega peaks saama muretult pool internetti välja printida. Varustada mitte ainult esmane, vaid ka teisene reserv, paarkümmend tuhat sõdurit ja igaüks printeriga. Uputada vastane tahma sisse. Ekspress Grupi büroo-inimestega rääkides tundus neile, et tegu on päris kolossaalse kuluga – uskuge, me siin ikka prindime ka. Nende hinnangul saaks selle raha eest 400 miljonit koopiat.

Paneme nüüd asjad perspektiivi. Kübersõjas oleme me ju pioneerid, räägitakse. Mis sest, et meie kogemus piirdub peamiselt valusate kogemustega, nagu netiteenuste seiskumine 2007. aastal ja Urmas Paeti häkitud Ukraina-teemaline telefonikõne paruness Catherine Ashtoniga tänavu. Serveritele kulub kaitsevaldkonnal 300 000 eurot. 23 korda vähem kui printeritele. Säh sulle kübersõda.

Aga räägime siis n-ö tavalistest sõja-asjadest. Lõppeks ei karda me ju niivõrd mahaminevat netti, vaid rohelist mehikest linnatänaval. Binoklid: 1,65 miljonit eurot. Kõik mõistlik. Mnjaa, kuuliveste alles muretsetakse. 6,3 miljonit eurot on kulu ja teades etemate vestide üksikmüügi hindu (1500 euro kanti ehk), võiks eeldada, et selle raha eest saab pisut üle 4000 vesti. Brigaadijagu inimesi kaitseb sellega ära, aga… Pea miljon eurot vähem kui printeritele.

Suurtükid taanduvad

Suurtükivägi, see on see tapja sõdades. Tapab keskeltläbi üle 70% konflikti ohvreid, kirjutab raamat „How to Make War” (James Dunnigan, 1993). „155 mm haubitsate varuosad ja remont 280 000,” ütleb hankeplaan. 120 mm miinipildujate varuosad 400 000 eurot.

Selge see, et tuletoetust on vaja ja see kõik maksab. 81 mm miinipildujate varuosadele ja lisavarustusele 500 000 eurot ja 20 000 eurot ka 122 mm haubitsatele. Kokku 1,3 miljonit. Olukorras, kus Ukraina riik siinsamas kõrval üle võetakse, kulutab Eesti suurtükkidele, miinipildujatele ja mürskudele viis korda vähem kui printeritele ja koopiamasinatele. Ütle veel, et sulg pole mõõgast vägevam. See on monument paberarmeele.

Mida veel kõvasti muretsetakse, on labidad. Jalaväelabidate hankeks on ette nähtud 600 000 eurot. Kahtlemata, kaevikud säästavad tulelöögi all elusid ja kätega neid ei kraabi. Siiski tekib küsimus: kas meie kaitsevägi on loodud eile, et meil pole varastemast ainsatki labidat ja peame hankeplaani kirjutama summa, mille eest saaks kümneid tuhandeid labidaid?

Kui eeldaksime, et labidas maksab 15 eurot, saaks selle raha eest neid 40 000. See hange kompab juba meie mobilisatsioonivõime piire. Kui peaks sõjaks minema, siis ma kahtlustan, et labida leiab häda korral ka mõne sõbraliku tsiviilelaniku riistakuurist. Aga mida riistakuurist ilmselt ei leia, on 40 x 53 mm kildgranaadid, mida muretsetakse

85 000 eest. Äkki oleks mõistlikum vastupidi? 600 000 eest kildgranaate ja 85 000 eest labidaid? Maksumaksjana tahaks 2% SKT-st ikka reaalseks Eesti kaitseks kulutada.

2% SKT-st lubab loomingulisust

Markantsemad hanked

-- Porivaipade vahetus 160 000

-- Trükiteenused 400 000

-- Meedia- ja reklaamiteenused 200 000

-- Heli-, valgus- ja lavatehnika rent 100 000

-- Kaitseväeline sümboolika ja meened 120 000

-- Jalaväelabidas 600 000

-- Printerite ja koopiamasinate hooldus 4 000 000

-- Koopiamasinate ja printerite ostmine koos hooldusega 1 100 000

-- Koopiamasinate rentimine 100 000

-- Printerite kulumaterjalid 2 000 000

-- Paberipurustajad 12 000

Võrdluseks

- Haubitsate varuosad 300 000

-- Miinipildujate varuosad 900 000

-- 12.7 mm kuulipilduja varuosad 955 000

-- 9 mm püstoli varuosad 150 000

-- Relvapuhastuskomplektid 200 000

-- 155 mm laskemoon 200 000

-- 40 x 53 mm kildgranaat HEDP-SD 85 000

-- Sügavuslaengud (Depth Charge, DC103) 400 000

PS! Kas mitte sama raha eest ei saanud me omale 155mm pataljoni komplekti

PaganHorde kirjutas:http://www.postimees.ee/301668/miinijah ... eerimisele

Some kirjutas:

PaganHorde kirjutas:http://www.postimees.ee/301668/miinijah ... eerimisele

"Palju utiliseerimine maksma läheb, on veel vara öelda, sest selleks korraldatakse tõenäoliselt eraldi vähempakkumine."

Ja mina arvasin et vanaraua eest makstakse, selgub et tuleb hoopis peale maksta?

Some kirjutas:

PaganHorde kirjutas:http://www.postimees.ee/301668/miinijah ... eerimisele

"Palju utiliseerimine maksma läheb, on veel vara öelda, sest selleks korraldatakse tõenäoliselt eraldi vähempakkumine."

Ja mina arvasin et vanaraua eest makstakse, selgub et tuleb hoopis peale maksta?

Kilo Tango kirjutas:Ma ei usu, et see printimise raha ka tegelikult printerietele ja koopiamasinatele kulutatakse. Pigem on siin taga mingi tegevus, mida tahetakse salajas hoida. Selline printimise maht kaminas on ebareaalne. Kui just ei peeta silmas 3D printimist (mingeid varuosi näiteks). Viimane oleks vbl. isegi hea investeering logistikale.

Kilo Tango kirjutas:Ma ei usu, et see printimise raha ka tegelikult printerietele ja koopiamasinatele kulutatakse. Pigem on siin taga mingi tegevus, mida tahetakse salajas hoida. Selline printimise maht kaminas on ebareaalne.