Kas N Liidus oli ka midagi head?

[toomas tyrk]

Ah mida te jahute sellest autoostu loast. Selline lihtne asi nagu telefon oli Tallinnas pikema järjekorraga kui mingi autoostu luba.

Minu vanaema oli telefonijärjekorras rohkem kui 20 aastat. Kui ta lõpuks telefoni kätte sai, siis selle mugavusi õnnestus tal nautida umbes 2 aastat. Kuni veel paremate sidevahendite piirkonda suundus.

Korterijärjekord sõltus väga tugevalt selles, millises ettevõttes sa töötasid. Kui Dvigatelis, siis oli paari aastaga ühikatoast saanud korter. Kui sa olid kooliõpetaja, siis ei olnud lootustki kunagi mingit korterit saada.

Mida kellelegi isklikult N võim tähendas on ilmselgelt ka väga isiklik kogemus. Millegipärast mulle aga tundub, et need praeguse korra üle vingujad ja vana igatsejad ikka seda päris tavalise kodaniku seisust ei nautinud. Isegi kui nad 14-aastaselt suvel tööle läksid. Ma arvan, et seda viimast tegid tol ajal umbes 80-90% lastest.

[Kapten Trumm]

Millegipärast mulle aga tundub, et need praeguse korra üle vingujad ja vana igatsejad ikka seda päris tavalise kodaniku seisust ei nautinud. Isegi kui nad 14-aastaselt suvel tööle läksid. Ma arvan, et seda viimast tegid tol ajal umbes 80-90% lastest.

Valesti tundub. Ehk militaarkeeli "puusalt".

[toomas tyrk]

Valesti tundub. Ehk militaarkeeli "puusalt".

Hm, ja mis valesti tundub?

Ise kirjutasid - vanaisa sõjaveteran. Kolhoosis töötamise kohta sa ei maini, aga ega ta mingi autojuht seal ka ilmselt ei olnud. No võimalik, et partorg ka mitte. Aga mingi asjapulk ikkagi...

Puusast on asi ikka üsna kaugel...

Ära tule mulle rääkima, et igal aastal jooksis a/ü esimees kogu kolhoosi kollektiivi läbi ning küsis, kes autoostu luba tahab.

Meil Ilmarises muuseas jagas a/ü ka külmkapi ostulubasi. Igasugu tuuskitutest rääkimata...

Vägisi tekib tunne, et sa seda N Liidu aega nägid ikka väga õrnas eas...

[Kapten Trumm]

"mingi autojuht ta seal ei olnud" - jälle lased huupi puusalt...ilmselt mõnedel status quo kiitjatest linnainimestel on raske mõista, aga ka kolhoosis tehti tööd, kui oli viljakoristus, siis autojuht läks varavalges ning tuli koju 5-6 tunniks magama (kombainid lõpetasid kui esimene kaste maha tuli).
Jagati preemiaid ja kes oli viinavaba, korralik ja oma asjad ära tegi, oli küsija igasugu järjekordades. Meie kolhoosikeskusesse ehitati näiteks ühepereelamute rajoon 6 maja. Majad said kolhoosilt veterinaararst, 3 mehhanisaatorit, elektrik ja zootehnik. Mäletan, et pooltes peres oli sõiduauto kah õue pääl. Järjekorda ei tea, aga eks ta ikka aastat 10 ootas kah.

Ei saa aru, kui elu nii sitt oli, mis sa seal Tallinnas vahtisid?

[paadikapten]

Jutustage õige, kuidas olid sel ajal lood reisimise ja kuritegevusega. Eks ma olen netis tuhninud ja leidnud väga vastuolulist infi.
Näiteks reisimine. Osad inimesed (s.h. mu enda esivanemad) jutustavad, et "Kodumaa" piires oli kerge reisida, matkamist soositi, samuti jagati mingeid tunnistusi hääletajaid küütivatele sõidukijuhtidele ja mõnigi laps käis igal suvel kusagil "pärapõrgu" pioneerilaagrites. Samas leidub inimesi, kes mainivad, et kolhoosnikelt võeti õigus omada isikuttõendavat dokumenti, sellega seoses õigus ringi liikuda ja kolhoosi-inimene pidi isegi naaberkolhoosi minekuks "tont-teab-kust" mingeid lube nuruma. Välismaa on iseasi, sinna reisimise kohta liigub infot vähe.
Kuritegevus: on isikuid (k.a. taas mu esivanemad), kes väidavad, et toona oli üsna turvaline elu. Miilitsamehed võisid kinnipeetute kallal vabalt vägivalda kasutada, seetõttu võimuorganeid kardeti ja pätid ei ülbitsenud nii, nagu nad seda tänapäeval teevad. Samas aga mõni allikas räägib, et miilitsad mõnitasid ka tavakodanikke, jättes nad abist ilma või ähvardades neid pättidega ühte kongi visata.

[toomas tyrk]

Ei saa aru, kui elu nii sitt oli, mis sa seal Tallinnas vahtisid?

Elu ei olnud s***. Või s***** kui Eestis keskmiselt. Ja tegelikult ma elasin sel ajal Sauel, mis ametlikult ei olnud Tallinna osa, aga mingi linna alluvusega alev. Hiljem sai ka Tallinna linna Lenini rajooni osaks, kuni hiljem koos Eesti Vabariigiga või natuke hiljem iseseisvus.

Minu mälestus nõuka ajast on, et elu oli hall. Värve ei olnud. Isegi kõik see kooli aeg ja pullid mis said tehtud - jah, siis oli nagu natu värvi elul. Kui aga keska läbi sai, siis tuli suur masendus peale. Ausalt.

Mul oli põhikoolis pinginaaber, kes oli minust tegelikult matis palju andekam. Mina läksin pärast eriklassi ja käisin olümpiaadidel jne. Tema läks peale põhikooli TEMTi, õppis mingi metallitöö eriala selgeks. Ajas roppu raha kokku sel ajal, kuid mina üritasin tipis mingit asja saada. Ja lõpuks jõi ennast surnuks mõned aastad peale kahtekümmet.

Keska ajal oli mul veel andekam pinginaaber. See läks edasiõppima Moskva Ülikooli. Lõpetas ka. Hüdrobioloogia erialal vist, kui ma ei eksi. Kohe kui piirid natu-natu lahti läksid - tõmbas uttu. Paar aastat tagasi elas Londonis. Praegu pole uurinud, kus ta müttab. Tagasi tulla ei plaani. ka talendid koju projekti raames.

Nii et taevas oli hall ning perspektiiv oli üsna piiratud. Kui 1987 poleks muutused peale hakanud - ilmselt ma oleks ise ka ennast surnuks joonud või kuhugi piiri taha putkanud. Aga ei putkanud ega joonud.

Peale 1987. a. on elukoht Tallinn pakkunud aga ainult plusse. Muu Eestiga võrreldes.

[OnuEnn]

"et toona oli üsna turvaline elu."

kogu maa oli vangilaagreid täis. venemaal oli külasid, kus polnud ühtegi meest, kes poleks vähemalt korra kinni olnud.

[gnadenlose]

Miilitsamehed võisid kinnipeetute kallal vabalt vägivalda kasutada, seetõttu võimuorganeid kardeti ja pätid ei ülbitsenud nii, nagu nad seda tänapäeval teevad. Samas aga mõni allikas räägib, et miilitsad mõnitasid ka tavakodanikke, jättes nad abist ilma või ähvardades neid pättidega ühte kongi visata.

Kogemused kaheksümnendate keskpaigast edasi kinnitavad, et miilitsate käest kolakat saada oli lihtne ka olemata pätt. Vähemalt pätt tänases mõttes. Tol ajal nimelt olid olemas nn. mitteformaalsed noored, kes said rongilt tulles Balti jaama miilitsapunktis rasket saabast, nuuti ja taburetti lihtsalt selle pärast, et ei sobitunud puhtalt välimuse tõttu "sädelevasse, rahuarmastavasse ja võimalusterohkesse" tänavapilti. Ei pidanudki purjus olema või bravuurikalt käituma, piisas soengust ja riietusest, et pälvida kambakas militsionääride poolt, "päevad" ja trahv takkajärgi avaliku korra raske rikkumise eest. Ja see jätkus nii kuni NSV kõige viimase hingetõmbeni 1991.-l aastal. Tänastel noortel seda hirmu pole ja küllap tundub absurdsenagi mõte, et sind represseeritakse ainult selle pärast, et sulle ei istu karupruunid viigipüksid, tumesinine võikalt sahisev jope ning kõik muu "keskmine". Ja kasvõi selle taustal ei huvita mind põrmugi, kui hästi oli see riigiks nimetatud vangla valmistunud tuumasõjaks või kui palju kartuleid kuskil kolhoosis teravilja kasvatati. Üksikisiku ülim perspektiiv selles riigis oligi oma maja, suvila, auto ja tuusik Bulgaariasse.

[ppp]

Vaidlus (mitte väitlus) läheb väga subjektiivseks! Üldse on selle teemaga nii, et subjektiivne faktor ja ajatelg (mis oleks ENSV-s täna) annab sellele teemale tugeva aktsendi!
Tegelikult taandub asi ikkagi samale Winstoni (kui ikka oli) killule, et pole midagi hullemat kui demokraatia, aga pole ka midagi paremat välja mõeldud. Ehk siis demokraatia ja diktatuuri vastandamine. Need kõige kangemad sots. aja materdajad siin panevad ikka vahel väga bambusesse, mis teeb nende üldise kontseptsiooni (mis tegelikult on õige) minu silmis mõneti maha. Vaidlemishimus lähevad liiga hoogu. (ma näiteid ei viitsi tuua).
Küsimus ongi selles, kuidas ksf! Metssea teemat tõlgendada, kas N. Liidus oli ka midagi head? (kas süsteemis oli midagi head, kas rakendustes oli midagi head, kas praktikas oli midagi head, kas ja kelle jaoks?)
Igasugused must-valge fotograafid, kogu oma erudeerituse ja tarkuse juures, minge p...
Pealegi, igasugused heaolu ühiskonnad on järjekordse lääne tsivilisatsiooni lõpuks! (seda naljana, aga las näiteks ksf! Korvus portaste all analüüsib mõnes teises teemas lääne ja muude "kõrgtsivilisatsioonide" hukkumiste teemasid, see tuleb tal minu subjektiivse arvamuse järgi paremini välja.

[OnuEnn]

"Küsimus ongi selles, kuidas ksf! Metssea teemat tõlgendada, kas N. Liidus oli ka midagi head? (kas süsteemis oli midagi head, kas rakendustes oli midagi head, kas praktikas oli midagi head, kas ja kelle jaoks?)
Igasugused must-valge fotograafid, kogu oma erudeerituse ja tarkuse juures, minge p..."

valedel alustel püstipandud süsteem on läbini mäda. see, et mõni asi seal niiväga mäda polnud, on erand mis ei muuda reeglit.

[ghost]

Oli ka asju mida saaks võrrelda.
Tasuta arstiabi olenemata sellest, kes sa olid. Ma ei räägi siin kvaliteedist ja suhtumisest, vaid kui nähtusest, millisest praegusel ajal paljud puudust tunnevad.
Kohus ei mõnitanud kannatanuid ja ühiskonda, süüdlastele karistusi määrates stiilis - ära enam niimoodi tee.
Teatud nähtuste peaaegu täielik puudumine. Näiteks: Narkomaania.
Ei vaidle et joodikuid oli külluses. Edasi võib seda nimekirja igaüks ise täiendada.
Tööpuuduse olematus. Kes ikka natukenegi tegija oli suutis oma pere ikka kuidagi toita, katta. Hetkel on sellega nii, kuidas on.
Eraoamand ei laiutanud. Praegu ei saa mõni inimene oma eluaeg kasutatud külavaheteedki käia. Eespooltoodud näidet jäve äärsest jalutamisest rääkimata.
Ei, nendest ei muutunud riigikorraldus paremaks, vaid jäi ikka selliseks nagu ta oli, aga ma tunnen nendest puudust.

[OnuEnn]

"Teatud nähtuste peaaegu täielik puudumine. Näiteks: Narkomaania."

... ja ühtegi puudega inimest polnud, eksole. see, et millestki ei räägitud või oli hoolega varjatud, ei tee seda olematuks.

[gnadenlose]

Teatud nähtuste peaaegu täielik puudumine. Näiteks: Narkomaania.

No see väide küll vett ei pea.

[ghost]

Kas ma ütlesin midagi narkomaanide olematuse kohta . EI. Ja ärge segage siia inimesi, kes pahatihti oma olukorras ise süüdi ei ole. Neid ei maininud ma üldse. Aitäh!

[OnuEnn]

"Kas ma ütlesin midagi narkomaanide olematuse kohta"

jah, sa kirjutasid, et et narkomaania kui nähtus puudus täielikult.