Venemaa ootamatu rünnak

[toomas tyrk]

Kamenkast Piiterisse peaks jämedalt olema 150 km, Piiterist piiri teist samapalju. Tallinnasse 10 tundi, kui arvestada kolonni liikumiskiiruseks 50 km/h. Ja ma kahtlen sügavalt, kas me selle kolonni liikumisest enne midagi teaksime, kui esimesed masinad (ilmselt enne piiriületust ka värskelt tangitutena) Narva sillsle vuravad. Sealt edasi juba tuntud teema- Esimene tund Kohtla- Järve, teine tund Viitna etc.

Läbi Peterburgi, isegi öösel ei liigu ükski kolonn 50 km/h. Rääkimata sellest, et sellisest suurlinnast läbiminev brigaadikolonn on juba selline eelhoiatus, et järgmine tase oleks juba tuumaplahvatus kosmoses.

[Lemet]

Kena, Tommy...ja palju meil selliseid stseene oleks oodata näiteks jaanipäeva paiku. Kui ühed on juba kodus ja teised ei tea veel sedagi, kustotsast püssil pauk välja tuleb.

[tommy]

Ja ma kahtlen sügavalt, kas me selle kolonni liikumisest enne midagi teaksime, kui esimesed masinad (ilmselt enne piiriületust ka värskelt tangitutena) Narva sillsle vuravad. Sealt edasi juba tuntud teema- Esimene tund Kohtla- Järve, teine tund Viitna etc.

Vot nende kahtluste ja uskumuste kohta ei oska ma midagi öelda.
Ei tahagi.
Vahepeal on uus Teabeameti juht midagi ka rääkinud....

"Ja see töö, mida Eesti luureasutused teevad, on kullaprooviga. Seda tahetakse, selle järele on nälg, siia tullakse, et saada ülevaateid, meid kutsutakse välisriikidesse briifima. Me teame väga palju," kinnitas Marran.

Tema sõnul on Eesti luure väärtus Venemaa. "Mis siis veel võiks Eestit rohkem huvitada kui mitte Venemaa? Eesti valuuta Venemaa osas on kõik, aga ma arvan, et näiteks see, mis toimub lääne sõjaväeringkonnas, on kindlasti meie spetsialiteet. Ma arvan, et väga paljud riigid, väga paljud suurriigid teavad, mis toimub Moskvas, kuidas tehakse Venemaal otsuseid, millised on mehhanismid, aga kui tulla täpsemalt meie regiooni, meie piiride taha, siis arvan, et selle kohta on kõige parem info Eesti luureasutustel," selgitas ta.

Aga kui keegi ei usu või ei taha uskuda, siis....

[Lemet]

Toomas, vaata, millise kiirusega liikusid kolonnid suvel Ukraina suunal asustatud punktides. Mis põhjusel ei suudaks nad seda vajadusel teha öises suurlinnas. Tuubis on piisavalt klippe nii veoautodest, BTRide ja BMPde segakolonnidest 50-60ga asulatest ja linnadest läbi tuiskamas.

[a11]

Kamenkast Piiterisse peaks jämedalt olema 150 km, Piiterist piiri teist samapalju. Tallinnasse 10 tundi, kui arvestada kolonni liikumiskiiruseks 50 km/h. Ja ma kahtlen sügavalt, kas me selle kolonni liikumisest enne midagi teaksime, kui esimesed masinad (ilmselt enne piiriületust ka värskelt tangitutena) Narva sillsle vuravad. Sealt edasi juba tuntud teema- Esimene tund Kohtla- Järve, teine tund Viitna etc.

Võib ka juhtuda, et seoses õppustega paikneb 138. motolaskurbrigaad hoopis kuskil Bolshaja Vruda asula lähedal ja ei peagi Kamenkast teekonda alustama.

[Kapten Trumm]

Rääkimata sellest, et sellisest suurlinnast läbiminev brigaadikolonn on juba selline eelhoiatus, et järgmine tase oleks juba tuumaplahvatus kosmoses.

VF maavägi korraldab aastas brigaaditaseme harjutusi (võimalik, et osa neist on osade "virtuaalsete" üksustega) sadades mõõdetava arvuga. Umbes nagu meie korraldame kompanii asju. Sadu ühikuid tehnikat sisaldavad vägede liigutamised käivad idas rutiinselt ja isegi vene peavoolumeedia uudistekünnist ei ületa (venelased näevad uudist diviis+ alates). Suurel Venemaal on lihtsalt natuke teistsugused mastaabid. Mingi brigaadi kolonn Peterburi ringteel on seal samasugune sündmus nagu Scoutspataljoni trett Adazi polükale.

Lisaks on alati suurõppused selline asi, kust on mugav järgmine samm teha - seal aga võivad osaleda ka 3000 km kaugusel asuvad tegelased- st eelnev teuretiseerimine liikumiskiiruse põhjal ei anna enam küsimustele vastust.

[Lemet]

kui keegi ei usu või ei taha uskuda, siis...

Sihukest iba, nagu istuks iga väeosa ümber parv luurajaid-pensionäre, kes binoklitega toimuvat uurivad ja esimese tehnika väravast väljumisel telefoni nuppe muljuvad, ma tõepoolest väga tõsiselt ei võta...

[Illike]

Ärge hinnake asju üle.
Minu kogemus, aasta 1985 värske motolaskurpolk sõidab üle Kuška Herati. Vahemaa ca 200 km. Hommikul vara sõitsime välja, õhtupoolikul jõudsime Herati. Muidugi mälu võib visata vimkasid, kuid mõned asjad jäävad meelde.
Samuti arvestati 1 päev autokolonnil sõitmine Shindand - Kuška (ca 250 km). Teine päev tagasi. Kokku kolm päeva (üks päev koorma laadimiseks). Kiiremini ma ei mäleta, et oleks käidud.
Tehti meilgi selliseid väljasõite. Iga sellise väljasõidu eel veeti katkised autod svalkasse varjule, siis kindralid ei näe kopterilt pargis autosid.

[toomas tyrk]

Lisaks on alati suurõppused selline asi, kust on mugav järgmine samm teha - seal aga võivad osaleda ka 3000 km kaugusel asuvad tegelased- st eelnev teuretiseerimine liikumiskiiruse põhjal ei anna enam küsimustele vastust.

Eeltoodud teoretiseerimine andis juba ühe vastuse - neid üksusi, mis oma alalisest paiknemiskohast ühe hüppega saaksid sooritada Eestile üllatusrünnaku ei olegi nii palju. Praeguseks on sõelale jäänud vaid Pihkva diviis.

Mis ei ole ju mingi suur üllatus. Või kellelegi on?

Hoopis teine asi on juba õppuste periood ning muud sellised tegevused, kus väeosad liiguvad alalistest paiknemiskohtadest väljapoole. Aga sel ajal on need üksused ka kõrgendatud tähelepanu all. Ning ka meiepoolne valmisolek suurem. Eriti kui suured koondised liiguvad otse meie piiride poole.

[Lemet]

Pihkvast Tallinnasse on ca 350 km. Hommikul hakati liikuma, õhtuks oldi Tallinnas.

[Illike]

Pihkvast Tallinnasse on ca 350 km. Hommikul hakati liikuma, õhtuks oldi Tallinnas.

Seega loetud tundidest me enam ei räägi? Ajaühikuks hakkab kujunema ilma igasuguse vastutegevuseta 1 päev ja siis piirist alates?

[Martin Herem]

Hakkad jälle peale piirivalvur? Või olen ma midagi märkamata jätnud?
Sellele jagude teemale ma vastust ei saanud. Igaks juhuks ütlen, et mina pole neid jagusid tahtnud.
Nüüd sa ütled:

Sõjalise funktsiooni lisamine ei nõua peaaegu mingit lisakulu: ainult mõned suurema tulejõuga relvad, mõned tonnid pioneerivarustust ja pisut planeerimist/nuputamast.

Seega sina väidad, et vaja on ainult varustust? Ütleme siis, et see regeerimise võime luuakse ainult tänase isikkoosseisu põhjal.
Tuleme nüüd varustuse juurde. Mis relvad siis ikkagi ja kui palju?
Milline pioneerivarustus ja kui palju?
Minu pärast võta või Eesti kaart ette ja hakka paigutama/lugema. Alustada tuleks muidugi sellest otsast, et mida sa saavutada tahad, aga ok. Vaatame siis mida sa oma torudega saavutaksid.
Sinu kirjeldus radiaatoritest ja rehvidest on ilus ...

[Lemet]

Miks mitte? Palju sralt Pihkvast Võrru nüüd ongi? Ja puhas uudishimu- millised olid jõetagused teeolud siinsetega võrreldes?

[piirivalvur]

Krimmi administratiivhoonet vallutamise video on ka siia foorumisse postitatud. Pooljao ,võib olla isegi lahingpaari ootamatu tulelöök tänavanurgalt võinuks ehk muuta ajalugu.
mõnikümmend jao taseme relva ja mõned tonnid pioneerivarustust pole küll mingi teema mille üle diskuteerida. Teetruupide,suurte puude ja kivihunnikute mineerimine pole ka midagi keerukat kuid juhul kui teemaga on varasemalt aegsasti tegeldud.
Saavutada soovime võimekust olla vastase jaoks liiv masinavärgis nendeks mõnekümneks minutiks mil EKV/EKL pole veel ärganud. Kui muud ei saavuta siis vähemalt tekitame vajaduse olla rünnates
meiepoolse vastutegevuse 100 % kindla, tempot langetamata ignoreerimise võimekuse võrra suurem ehk suurendame eelhoiatuse toimimise tõenäosust.

[Martin Herem]

Nii et siis igale üle piiri toovale teele vähemalt üks TT granaadiheitjaga lahingupaar 24/7?
Või hakkavad nad mingist majutuskohast liikuma hetkel, kui VA tehnika on 50m piirist ehk piiri ületamas?