www.militaar.net

Roamless kirjutas:Mnjaa, võtsid ka minu isamaalised vanavanemad sellest mündijurast aastaid tagasi osa, kinkisid veel münte edasi lapselastele, tänu sellele sai asjale jälile saadud ja asi ära lõpetatud.

Isamaalisus või mündiäri, äkki isegi vanavanemad!?
Sullerid vanainimeste kallal ju kogu aeg olnud. Kunagi käisid minugi vanaema juures vanakraami ostjad ja mustlased. Kusjuures vanakraam mida müüa ei tahtnud, murti hiljem sisse ja viidi ikka minema. Vanaonud olid selliste aastate mehed, kes olid nii eesti sõjaväes kui ka saksa sõjaväes. Need pildid kerjati ka välja. Hiljem ise ka kahetses. Mustlased müüsid ka igasugu mõttetut rämpsu. Ära lõpetada seda ei õnnestunud, vanainimene vihastas kui üritasime selgeks teha, et ärgu raha raisaku. Puha oma raha ja oma asi kuidas kulutab!

Isamaalisus või mündiäri, äkki isegi vanavanemad!?

Münte müües rõhuti isamaalistele tunnetele, lisaks aeti lora, et ajas nende plekitükkide väärtus suureneb, kuidas siis vanainimene sai neid mitte kalli raha eest osta ja lapselastele kinkida, kes nagu hukka läinud noorus ikka, kukkusid hirmsasti kisama, et kust ja mis raha eest sa seda jama said ja vaata, et sa jumala eest midagi juurde ei võta Vanaisa vajas ikka pikka veenmist, et tegu puhta liigkasuvõtmisega, enne kui lubas ärikatega kontakteeruda ja uued mündilaarid tühistada.

Domineerival kõrgendikul dislotseeruvate eruväelaste mõtte- ja muudel pausidel viibimist pensionikuupäevaga ei seosta. Seal võimalused palju võrdsemad. Esiteks.
Teiseks hakkab minul, niimodi teenistuse järgselt, tunduma, et ajateenistuses andsin vande hoopis teistsuguse riigi kaitsmiseks. On mingit aimu, kas vabariigi 2. iseseisvusaja algaastatel antud vanne peab veel? Ja kui peab, siis kuidas saab selle tagasi võtta? Keegi ju ei oota, et ma laaneotsasid ja pärnitsaid kaitsma peaksin hakkama.

aksel kirjutas:... iseseisvusaja algaastatel antud vanne peab veel? Ja kui peab, siis kuidas saab selle tagasi võtta?...

Vanne peab, kuid sellest lahti saamine on sul imelihtne - tee taotlus Eesti Vabariigi kodakondsusest loobumiseks!

Huvitav lähenemine , sest mina olen siiani saanud aru, et vanne anti riigi iseseisvuse kaitseks (nagu mina ise tegin), mitte mingi poliitiku või tädi Maali personaalseks kaitsemiseks...

Ojah. Sa kohustusel ja motivatsioonil kohustuse täitmiseks ikka teed vahet, mart2?

Selliste jurade korraldamine saeb kõik tükkhaaval lihtrahva motti teha "mida vaja" kui aeg käes on.
Näiteks massiivne piirangutest ülelaskmine on heaks näiteks, palju meie riigivõimu sõna tegelikult maksab.

Kapten Trumm kirjutas:Ojah. Sa kohustusel ja motivatsioonil kohustuse täitmiseks ikka teed vahet, mart2?
Selliste jurade korraldamine saeb kõik tükkhaaval lihtrahva motti teha "mida vaja" kui aeg käes on.
Näiteks massiivne piirangutest ülelaskmine on heaks näiteks, palju meie riigivõimu sõna tegelikult maksab.

Milles asi?
Mina tean väga hästi, mida ja miks mina teen (vajadusel hakkan tegema).

Probleem on akf akslil!
Kui inimene küsib konkreetselt, kuidas vandest vabaneda, selleks et ei taha kaitsta konkreetseid (tema enda viidatud) isikuid, siis vastasin. Ära minuga siin "poksi".
Loe teksti rahulikult ja kiirusta oma klaviatuuriga vähem ...


Õige.

Kriku

Ää, ma natuke täpsustan sõnastust - riik, see on rahvas (sh. Maalid, Mardid ja suvalised poliitikud) ja rahvas on oma valitsejaid väärt. Riigi, mille kaitseväe juhtajad ja parlamendi liikmed on laaneotsad ja president korraldab pärnitsatele Roosiaeda kuulajaskonda, iseseisvuse kaitsmiseks ma rohkem ohvreid tooma ei ole nõus.
Aga õnneks akf tõi esile, kui lihtne on vannet tagasi võtta. Siiras tänu!

Vaevalt et Vabadussõja kõikidele võitlejatele meeldisid kõik riigitegelased, üleedsed või laadatolad. Tõenäoliselt paljud isegi vihkasid neid. Aga sõtta läksid, surid ja võitsid.
Metsavennad olid veel kummalisemad. Neid lausa reetsid poliitikud 1940ndal, siis sakslased, siis oma rahvas ja kaaslased. Aga ikka olid valmis OMA RIIGI EEST sõdima ja surema.
Ja nüüd siis võtab moti maha parlamendi liige provokatiivne küsimus Venemaa koosseisus olemisest ... mis on eesmärgipäraselt sama absurdne nagu vist enamus ülejäänud "parandusettepanekutest"?

Kas "lambikonn" on sama mis "lombikonn"?

Tunnistan viga
Tsiteerin: Sõna parlamentäär on õigekeelsussõnaraamatu järgi sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik. Keelekorraldajad ei soovita seda kasutada tähenduses parlamendi liige.
Puht juhuslikult sobiks Ants Laaneotsa antud olukorras ka "parlamentääriks" nimetada.

Martin Herem kirjutas:Vaevalt et Vabadussõja kõikidele võitlejatele meeldisid kõik riigitegelased, üleedsed või laadatolad. Tõenäoliselt paljud isegi vihkasid neid. Aga sõtta läksid, surid ja võitsid.
Metsavennad olid veel kummalisemad. Neid lausa reetsid poliitikud 1940ndal, siis sakslased, siis oma rahvas ja kaaslased. Aga ikka olid valmis OMA RIIGI EEST sõdima ja surema.
Ja nüüd siis võtab moti maha parlamentääri provokatiivne küsimus Venemaa koosseisus olemisest ... mis on eesmärgipäraselt sama absurdne nagu vist enamus ülejäänud "parandusettepanekutest"?

Kas "lambikonn" on sama mis "lombikonn"?

Parlamentäär ei ole sama mis parlamendi liige

aksel kirjutas:Ää, ma natuke täpsustan sõnastust - riik, see on rahvas (sh. Maalid, Mardid ja suvalised poliitikud) ja rahvas on oma valitsejaid väärt. Riigi, mille kaitseväe juhtajad ja parlamendi liikmed on laaneotsad ja president korraldab pärnitsatele Roosiaeda kuulajaskonda, iseseisvuse kaitsmiseks ma rohkem ohvreid tooma ei ole nõus.
Aga õnneks akf tõi esile, kui lihtne on vannet tagasi võtta. Siiras tänu!

Kui ma ei eksi , siis on foorumlane ka ise osaline riigikogu liikmete valimisel? Küsiks alandlikult , kui tohib , milliseid ohvreid siis härra siiani iseseisvuse kaitsmiseks toonud on? Ja veel , kui tohib , kuhu plaanite kolida tulevikus kui enam kodanik ei ole , et kas on kuskilt pakkumisi tulnud?
Vabandan ette ja taha kõigi ees , sest minu postitus on teemaväline ja alles ise hurjutasin üht KF-last kaudselt. Lihtsalt koledal kombel jäid foorumlase aksel' i avaldused kripeldama... (arvatavalt mitte ainult minul)
On lahkesti avatud ümbertõstmisele või kustutamisele , elan üle.

Eks demokraatia ja isikuvabadused (loe: liberalism) polegi nõrganärvilistele. Võtab kergelt põhja alt ära...kole küll, kui meiega koos eksisteerivad tüübid kes meile ei meeldi. Kohe nii kole, et tekib soov, et sellised küll ei tohiks olla minuga samas kaalus riigi ees võrdsed. Ja kui riik nende ebameeldivate inimeste isikuvabadusi kuidagi ei piira, tsenseeri ega keela (aga näe, ei saa - demokraatlik ja liberaalne, kurram!), et minusuguse "õige kodaniku" hing sellistega (valede kodanikega) kokku puutudes ei kannataks, siis laseme kohe oma riigi veega alla...

Tegelikult võiks seda, et kas Venemaa koosseisus oleks parem, täiesti vabalt küsida. Laseks vabalt propagandat ka teha mõlema variandi poolt ja vastu, ei tõmbleks, ei närvitseks. Lihtsalt sellepärast, et oleks huvitav teada, palju meil on selliseid, kes tahaksid. Seda muret ei ole, et äkki üle poole tahab, isegi targemad tulihingelised putinistid ei taha. Putinit kiidavad küll, aga eelistavad seda teha teises riigis. Teine asi, et kavandatava rahvaküsitluse või -hääletusega ei seostu see küsimus kuidagi ja selle võiks läbi viia kuidagi odavamalt kui üleriiklik hääletus, EMOR võiks näiteks küsida. See kavandatav küsitlus on ka mõttetu raha ja närvide raiskamine, aga see on ainult minu arvamus. Ühtegi rahvuslikku jõudu ei ole enam, kellele tegelikud rahvust puudutavad probleemid korda läheks, kõik tegelevad ainult odava poliittehnoloogiaga, et pildil püsida. See viimane lause oli nüüd ehtne nutt ja hala.

Rahvahääletus ja sotsioloogilised uurimused on siiski erinevad asjad. Venemaa-ihalejate arvu uurimiseks on sotsioloogid.

Vaevalt et Vabadussõja kõikidele võitlejatele meeldisid kõik riigitegelased, üleedsed või laadatolad. Tõenäoliselt paljud isegi vihkasid neid. Aga sõtta läksid, surid ja võitsid.

Vabadussõjas osalenutele lubati maad.
Loodud väikesi (asuniku)talusid kokku oli ca 56 000.
VS- osalejaid võis olla veits üle 100 000, seega iga teine sai midagi olulist kah.
Maa saamine ei olnud kindlasti üks ja ainus, miks sõditi, aga selle mõju meelsusele ja mentaliteedile (millega sõja alguses oli raskusi) ei maksa alahinnata.
Maainimesel võis see kaaluda vabalt "kartoflivabariigi" teema üles.

Vaadates praegu telefonist oma asukohta - gpsi järgne asukohamääramine kõigub 500m täpsusega... Kuskil hakkas sõda?

EDIT: Ilmselt siiski läks lolliks peale Androidi tarkvarauuendust... pärast restarti kõigub vähem aga ikkagi liiga palju.