Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Pirr]

Nägin ka eile seda ETV uudistesaadet. L-159 oleks parem küll kui mitte midagi aga kuna second hand`na odavalt neid vaevalt, et liigub, siis uute hind tõenäoliselt ületab aga kasut. F-16/Gripen hinda ja võrreldes L-159 vs. F-16 omadusi ... mnajh, sama mis minna näiteks Ladaga kiirendusvõistlusele

[Lemet]

Kapten Trumm võiks viitsimise korral asja ette võtta küll, tal paistab see hästi välja tulevat.

[Larry]

Heh, Trummil jutt juba valmis, ainult et ristinime all ei taha avaldada! Aga ilma pärisnimeta ei tahtnud Delfi vedu võtta, kuigi seal ilma nimeta (kuid autor toimetusele teada) artikleid ennegi ilmunud. Seepärast ma siin autoriteete üritangi veenda, sest tegu on (sõja)jumalale meelepärase teoga ja kuna keskmine inimene nendest lennuki- asjadest midagi ei tea, siis oleks pädevike selgitused igati teretulnud. Loodetavasti ei ole juba liiga hilja!

[araterI]

Annaks ka oma hääle ja innustuse Kapten Trummi sulejooksule. Reaalse nime ja näo selle kirjutise taha saamine pole probleem. Tegelikult on teema hoopis selles, et kuidas see loogika, milleni siin militaar.netis läbi aastatepikkuste vaidluste ja arutelude on jõutud, kuidas see arusaadaval kujul tavainimeseni viia. Iseenesestmõistetavus ja kärsitus paraku ei aita.

Sestap pakun mingi võimaliku kondikava kuidas tädi maalile selgeks teha, et tema maksuraha kulutamine mingite lendavate rauakolakate peale omab mõtet

1) Kas Eestil on õhuturvet üldse vaja?
- kas on kusagilt oht? (see ei ole paljude jaoks nii ilmne midagi)
- kas selleks, et reaalselt õhuruumi kontrollida, radaritest ei piisa, et peab kindlasti lennukeid, veel enam lahinglennukeid omama?
- kas ei piisaks maa-õhk tüüpi rakettidest? (näitlik Eestile sobilik varustustase ja hinnad juurde)

2) Eesti sarnased riigid ja raha
- mõni riik mis pindalalt või elanike arvult või rikkuselt oleks Eestiga kuidagigi võrreldav. Ilmselt vaja ka Soome-Rootsi kõrvutust. Et kuidas seal on lood lennukipargiga
- palju maksab teenuse sisseostmine ja millevõrra see on tegelikult nadi lahendus?
- kui vaesed me ikkagi oleme? (kaitse-eelarve praegu ja lähemad 10-15 aastat)

3) Mis siis kui ikkagi tuleb sõda?
- kui õhuruumi ei kontrollita, siis ei kontrollita midagi
- maha võetakse a) radarid b) õhutõrje c) relvalaod ja strateegilised objektid c) kõik muu (kusagil mainida ka, et portatiivset õhutõrjet a la Stinger siiakanti põhimõtteliselt ei taheta müüa)
- territoorumi väiksusest tulenevalt on niikuinii võimalik üsna palju lennukitest ära hävitada
- reaalsete lahinglennukite olemasolu on osa heidutusest - kallaletungi tõenäosus on väiksem ka ilma neid kasutamata

4) Kokkuvõte
- palju lennukeid vähemalt on vaja?
- mis laadi lennukeid, mis on alternatiivid
- ei ole olemas sellist asja nagu vaese mehe hävitaja - on mänguasjad ja hävitajad
- uus ja second hand, hind, saadavus
- pilootide, lennukite, infra ristkasutatavus
- Konkreetsed mudelid: F 16, Gripen, Eurofighter, (miks second hand vene mudelid on jama - vt Rumeenia jt)
- palju maksab, mida tuleb teha (väljaõpe, infra, step-by-step) ja millal teha

[Juhani Putkinen]

Seda Arateri pakutud peaks ikka kamina ja KJPS tegema koos - kaasades spetsialiste. Ja see peaks olema avalik dokument.

Kui sellega paralleelselt saaks avalikkuses omal nimel kirjutada antud teemal asjalikke artikleid - nii see oleks lausa suurepärane.

Minu teada ka Eestis on sõnavabadus. Keegi ei keela "Kapten Trummil" kirjutada asjalik artikkel sellel teemal ja avaldada kas või Postimehes omal nimel.

[Henn]

Kahjuks ei tähenda sõnavabadus, et kõik alati avaldatakse. Lehe omanikul ja toimetajatel on vaba voli valida ise, mida nad avaldavad. See on aga teema, mis vajaks kindlasti valgustamist ja keegi võiks siiski artikli kirjutada ja lehtedele pakkuda.

[araterI]

Mul on lätlastesse usku

Uitmõte:

Esmane õhuruumi kontroll lahendada lätlastega kahasse peamise valvedislokatsiooniga Pärnus. Kas Pärnu lennväli võimaldaks seda? Hooldus võib näiteks Ämaris olla. Pärnust Läti kaugeima punktini on 330 km, Riia külje alt 230 km.

Mida arvate?

PS Üldiselt ma arvan, et vähemalt kaitsekoostööd Lätiga tuleks kõikide takistuste kiuste, oma uhkust maha surudes ja partneri veidrusi taludes, nii palju kui vähegi võimalik arendada, sest ainus koostöö on millegi reaalne koos tegemine ka rahuajal - nii, et kumbki pool teisest sõltub ja kumbki pool teisele midagi annab. Kabinetikoostöö on taskupiljard. Tankide osas arvan samamoodi. Meie ainukesele potentsiaalsele vaenlasele saab vastu ainult siis kui vähemalt Läti ja Eesti kaitsejõud käituvad kui üks suur kaitsevägi.

[Juhani Putkinen]

Esmane õhuruumi kontroll lahendada lätlastega kahasse peamise valvedislokatsiooniga Pärnus.

Ja Riiga kaitstakse Eesti alal Missos (Pihkvast tuleva vaenlase vastu).

[mehaanik]

Veel üks hävitajate hinnavõrdlus. Võibolla pakub huvi. http://www.defense-aerospace.com/dae/ar ... July06.pdf

Meenub vanem artikkel postimehest: http://www.postimees.ee/160506/esileht/ ... 199492.php
Kas keegi oskaks õelda, mida see konkreetselt tähendas: "Kohtumisel Riksdagi riigikaitsekomisjoniga tõstatus küsimus Rootsi hävitajate Grippen tasuta või väga soodsast loovutamisest Balti riikidele nende õhusuveräänsuse kaitse soodustamiseks NATO raames."
Kas rootsi on teinud veel kellelegi mingis vallas sarnaseid ettepanekuid? Kas eesti kaitsejõududel on mingi muu tehnikaga olnud sarnaseid tehinguid rootsiga? Mida see rahaliselt võiks tähendada? Tartu lennundusmuuseum sai oma viggeni vist tasuta?

[araterI]

Tänud, mehaanik! Huvitav materjal. Mis sellest, et ülevaade on orienteeritud küll rohkem R&D kulutustest tuleneva hinna analüüsile aga lisatud info on päris kõnekas. Kahjuks puudub seal siinne üks lemmiklaps F-16. Mõni võrdlus on ka muidu naljakas nagu näiteks see maksumus per kg võrdlus (B2B peaks siin küll silmad ette andma?)

[Madis22]

Lihtsalt mõtlemiseks paar numbrit

Estonian Airi reaktiiv-reisilennukid:
Boeing 737 - reisikiirus (mitte maksimum) 780 km/h, kõrgus 11270 m läbib minutis 13 km;
CRJ 900 - reisikiirus 880 km/h, kõrgus 12500, läbib minutis 14,7 km;

Tšehhi L-159 - max kiirus 936 km/h, kõrgus 13200 m; tõusukiirus 47 m/s.

Oletame, et üks neist reisilennukitest on juhuslikult kaaperdatud ja võtab suuna Tartule. Sellele reageerivad L-159ad. Oletades, et nad on minuti võrra maas ja järgnevad reisikiirusel lendavale lennukile maksimaalse kiirusega jõuavad nad B737-le järgi 65 km pärast, CRJ900-le alles 240 km pärast. Kas L-159 jõuaks minutiga reageerida? Ning isegi kui jõuaks, mida kuradit teha nende CRJ900 rusudega Tartu kesklinnas, sest seda ta takistada ikka ei jõua.

[Hydrazine]

Lennuki allatulistamine on selline kahe otsaga asi kindlasti. Piloote treenitakse seda tegema ja käsuliin on ses suhtes väga konkreetne. Inimlikust seisukohast võetuna, kui mind on treenitud aastaid õigel hetkel nuppu vajutama, siis ma väga tahaks, et see ka ükskord õnnestuks.

Eesti territoorium on siiski väga väike, reageerimisaeg on küsimus, kui keegi siit pahade kavatsustega üle lendab, siis on oma hävitajate õhku saamine adekvaatse reaktsiooniga küsitav.

Ja meil on siin tõesti lemmikteema F-16 ja JAS Gripen, rootsi perset oleme me juba sajandeid lakkunud ja USA teeb kõik, et mingi Gripen nende turgu ei solgiks. Lobi ja raha, mis muud. Võimekad masinad on muidugi mõlemad.

[Henn]

Tundub, et väga raske on meie otsustajatel (või ei taheta meelega) aru saada ülilihtsast tõsiasjast, et lennukeid ostes ei ole meil tegelikult vaja mitte mänguasju "rahuaja õhuturveks", vaid eeskätt just korralikke hävitajaid sõjaolukorras kasutamiseks, et oma riiki reaalselt kriisisituatsioonis kaitsta. Ja sellega oleks ka rahuaja õhuturve tagatud. Kaks kärbest.

Tegelikult läheb julgeolekupoliitiliselt olukord Balti regioonis üha keerulisemaks. Venemaa läheb üha agressiivsemaks, valmistub gaasitoru varjus Läänemerd hõivama ja panustab tohutult oma sõjalisse eelarvesse. Läti, meie seljatagune, kellega peaksime loomulikult suuremat koostööd tegema, on tänu palgaarmeele üleminekuga võimetu mõnd oma väikelinnagi kaitsma. Nende kaitseliidu koosseis on kolmandiku võrra vähenenud ja see tendents jätkub. Kaitsevõime kaob varsti ka Rootsil, kes suure tempoga vähendab oma kaitseväge. Sellega kaob ka Soomelt seljatagune. Ennustan, et Soome on ca viie aastaga NATO liige, neil ei ole lihtsalt muud valikut ja pealegi on nende Kaitsejõud selleks valmis. Asi toppab vaid poliitiliste otsustajate taga. Sellega tekivad täiendavad võimalused koostööks põhjanaabriga, kuid peame rõhuma pidevalt ka koostööle Leedu ja Poolaga. Balti liit ...

Ja seda enam on meil vaja panustada just nimelt reaalsele õhuruumi kaitsele, mitte vaid rahuaegsele jälgimisele.

[Hydrazine]

Venemaa on tõesti agresiivselt käitunud viimasel ajal. Kui nüüd natuke mõelda, siis üks topol-m oleks eestile hävitava iseloomuga. See relv on terroriiseloomuga. Meil ei ole midagi sellist vastu panna, lakume perseid küll aga kui mats käib on hilja, ei torma USA siia kohale meie haavu lakkuma.

[Error404]

Kas poleks mõtekas hankida - nt 4-6 L-159 lennukit õhuturbe ja 6-8 Gripenit nö lennuväe funktsiooni tarbeks. L-159 on rämedalt odav võrreldes muude sõjalennukitega, mis väärivad sõjalennuki nimetust - nt f-15, f-16 jne.
L-159 baseeruks näiteks Tallinna lennuväljal ja gripenit oleksid Ämaris. Saaksa odava õhuturbe ja samal ajal ka mingisuguse sõjalennuväe.
Arvan, et alla miljardi peaks sellise asja vabalt saama - gripnid ple ju tutikad, mida saaks Rootsist osta. Ainuke konks oleks moodsa relvastuse hankimine lennuväe ja õhuturbe lennukitele - raketid jms.

Mis te arvata sellisest ideest?