www.militaar.net

Ühesõnaga, sinu lahendus seisneb selles et koormame paneele 30% ulatuses.
Siis võib tõesti edasi mingit patroneerivat pseudoteaduslikku ämbrijuttu ajada

Küsimus taandub lõpuks sellele, mis on majanduslikult kõige mõistlikum või tasuvam. Nagu akf OLAVI märkis, on tänapäeva paneelid suht odavad ja enam ei pruugi olla nii oluline väikese süsteemi tootlikkust kalli elektroonikaga maksimeerida.
Selle vaidluse kohta sobib näidiseks ühe 2kW süsteemi tootlikkus erinevate takistuse korral. Maksimaalne tootlikkus 2 kW saavutatakse takistuse 28 Ω korral (1), aga kiirguse vähenemisel 5x jääb alles 68 W (2).
Takistuse 169 Ω korral on tootlikkus vastavalt 502 W (4) ja 403 W (3).

Süsteemi optimiseerimiseks sõltuvalt takistusest sobib järgmine graafik: Meie tingimustes oleks siis 1KW puhul soovitav ca 31 Ω ja 2kW võimsuse korral 62 Ω.
Graafikud võetud https://www.hindawi.com/journals/ijp/2017/7540250/.

Majanduslikult efektiivne ? Panna ekstra 10-15 m2 paneele ja hoida kokku 200 euri inverteriraha ? 2kW tootlikusega paneele maksab 200 euri koos installiga ?


Croman, tänud näidispildi eest.
Sealt on selgelt näha et kui maks väljundi korral on koormus sobitatud, siis 20% intensiivsuse korral kasutad sellest niigi vähesest energiast alla 50%.

Elektrotehnika ei ole mingi lumehelbekeste värk et "meie iga valik on MEIE valik ja seega ÕIGE valik."
Arvutustes peitub tõde.

Olles hobikorras päikesepaneelidega sahmerdanud 15 aastat, olen ka ise erinevaid variante kaalunud, aga minu hinnangul ei sobi meile lahendused, mis Austraalias või Arizonas võiksid töötada ehk ilma kontrollerita ühendused otse tarbijale.
Ilmselgelt on probleemiks on väga suur aastane kõikumine (keskmine päevane päikesekiirguse koguhulk 1 m2 paneelide peale muutub vahemikus 0,5 - 6,5 kW ), seega akf Olavi näitel november- veebruar ei saa ta sooja vett, aga mais-juulis läheb see kindlasti keema.

Madis Reivik kirjutas:Majanduslikult efektiivne ? Panna ekstra 10-15 m2 paneele ja hoida kokku 200 euri inverteriraha ? 2kW tootlikusega paneele maksab 200 euri koos installiga ?k

Olen aru saanud, et selliseid lahendusi kasutavad DIY entusiastid ostavad paneele analoogsetest kohtdest nagu https://solarsteals.com/collections/solar-panels

croman40 kirjutas: ↑28 Aug, 2022 10:22 Olles hobikorras päikesepaneelidega sahmerdanud 15 aastat, olen ka ise erinevaid variante kaalunud, aga minu hinnangul ei sobi meile lahendused, mis Austraalias või Arizonas võiksid töötada ehk ilma kontrollerita ühendused otse tarbijale.
Ilmselgelt on probleemiks on väga suur aastane kõikumine (keskmine päevane päikesekiirguse koguhulk 1 m2 paneelide peale muutub vahemikus 0,5 - 6,5 kW ), seega akf Olavi näitel november- veebruar ei saa ta sooja vett, aga mais-juulis läheb see kindlasti keema.
/-/

Miks vesi keema peaks minema kui eelpool mainitud näites boileri termostaat pandi alalisvoolu releed juhtima? Samas näitas see ka ära et tegu praktikuga kes hoiatas et boileri oma regulaatori kontaktid põlevad läbi alalisvooluga.
Ning kui aetakse taga optimaalset koormust/takistust siis saaks seda muunduri asemel teha ka küttekehade lisamisega.

Minu hinnang oli lähteülesande kohta:

OLAVI kirjutas: ↑27 Aug, 2022 17:09 Tagada 50 liitri (5 ämbrit) kaevust võetud vee (temperatuuriga +5C) soojendamine õhtuks, päikseenergia abil, temperatuurini +40 - +50C, sauna puuküttekerise kõrval olevas avatud veenõus.

Mis puudutab boileriga seotud ettevõtmisi, siis soovitus oleks mitte ise teha, vaid otsida valmislahendusi nagu näiteks https://www.sunergsolar.com/en/products ... er-heater/

230V alalisvoolu juures põlevad boileri releed KINDLASTI läbi, kuna on mõeldud vahelduvvoolule.
Peab olema välind DC-ratinguga kontaktor, mida juhib boileri sisemine termorelee.

croman40 kirjutas: ↑28 Aug, 2022 10:22 Olles hobikorras päikesepaneelidega sahmerdanud 15 aastat, olen ka ise erinevaid variante kaalunud, aga minu hinnangul ei sobi meile lahendused, mis Austraalias või Arizonas võiksid töötada ehk ilma kontrollerita ühendused otse tarbijale.
Ilmselgelt on probleemiks on väga suur aastane kõikumine (keskmine päevane päikesekiirguse koguhulk 1 m2 paneelide peale muutub vahemikus 0,5 - 6,5 kW ), seega akf Olavi näitel november- veebruar ei saa ta sooja vett, aga mais-juulis läheb see kindlasti keema.

No vähemalt on keegi kes saab aru, et kui sul ikka on praktiliselt pool aastat pime siis pole asi väga rentaabel. Kui nüüd maamuna kaarti vaadata siis meie laiuskraadil ja sealt ülespoole on heal juhul 3 või 4% selle savikuulikese rahvastikust. Ja nüüd küsimus, et kui paljud suuremad tegijad selle protsendi peale (ilmselgelt neist väga heal juhul pooled hakkavad seda päikesepaneeli kasutama) mingit efektiivsemat asja hakkavad leiutama teades, et kodukasutajale on hind argumentide reas TOP3 hulgas ? Kusjuures seda asja peab ju ka hooldama, midagi läheb katki, midagi peab kuskile häälestama, midagi peab puhastama jne. Mingil segasel põhjusel ei suuda need kliimahüsteerikud sellest aru saada. Ja kui enamikul DIY tegelastel on see lisahoolduse teema selge siis ressursiteemast (näiteks teadmine, et selle kõigega tegelemisele kuluva aja peab mingite muude asjade arvelt leidma) on neil natuke kummaline arusaam.

Madis Reivik kirjutas: ↑27 Aug, 2022 22:37 Ühesõnaga, sinu lahendus seisneb selles et koormame paneele 30% ulatuses.
Siis võib tõesti edasi mingit patroneerivat pseudoteaduslikku ämbrijuttu ajada

Lähtudes lähteülesandest, et tagada võrguelektriühenduseta suvila saunas igaõhtune soe pesuvesi, siis on see kõige kulutõhusam lahendus.
Kui keegi keset talve soovib suvilas saunatada, siis köetakse nagunii kerist ja siis on soe vesi ka talvel olemas.

Madis Reivik kirjutas: ↑28 Aug, 2022 9:58 Majanduslikult efektiivne ? Panna ekstra 10-15 m2 paneele ja hoida kokku 200 euri inverteriraha ? 2kW tootlikusega paneele maksab 200 euri koos installiga ? ....
.... Elektrotehnika ei ole mingi lumehelbekeste värk et "meie iga valik on MEIE valik ja seega ÕIGE valik."
Arvutustes peitub tõde.

Sellise lihtsa, 4 tk (280W) paneeliga (mida kasutatult saab alates 50eur tükk) ja 15eur küttekehaga komplekti võib õnnestuda isetegijal isegi 300euriga kokku panna.

Ilma elektriühenduseta maasauna, kus õhuniiskus tõuseb talvel 100%´ni ja on niiskuse kondenseerumine, siis sellisesse keskkonda sobiva inverteri hinnale tuleb ca 1000eur juurde liita sest Hiina odavad kastid sellisesse keskkonda ei kõlba ning tuleks kasutada kallist "mereelektroonikat".
Pluss see, et nii kallist ja ahvatlevat seadmestiku tuleks siis ka varaste eest kaitsta.

Nagu kõik moetooted, on ka "PV alalisvoolu küttekehad" oluliselt kallimad kui "tavalised kaubanduses müüdavad" boileri küttekehad. Uuri hindu.

croman40 kirjutas: ↑28 Aug, 2022 10:22 Ilmselgelt on probleemiks on väga suur aastane kõikumine (keskmine päevane päikesekiirguse koguhulk 1 m2 paneelide peale muutub vahemikus 0,5 - 6,5 kW ), seega akf Olavi näitel november- veebruar ei saa ta sooja vett, aga mais-juulis läheb see kindlasti keema. ...

Lähteülesandes oli elektriühenduseta maasauna sooja veega varustamine kus talvisel ajal nagunii köetakse kerist ja saab vee kerisekõrval nagunii soojaks.
Talvisel ajal ei jäeta kütteta maasauna mitte ühtegi nõusse vett, et see ei jäätuks ja seega ei ole tavaliselt sellises saunas talvel ka pidevalt vett mida saaks soojas hoida.
Nii et talvise tootluse puudumine, antud lähteülesande juures, pole probleem.

Tegelikult ei pruugi "kindlasti keema" minna, sest sellisel avatud süsteemil on tasakaalurežiim, kus isoleerimata veenõu korpusest on seda suurem energiaeraldumine ümbritsevasse ruumi, mida suurema pindalaga on veenõu (vee kogus selles) ja mida suurem on vee- ning ruumitemperatuuri erinevus.
Ehk mida rohkem on veenõus vett ja mida kõrgema temperatuuriga see vesi on, seda suurem on jahtumine.

Nendes saunades kus olen käinud on soojaveenõude mahutavus olnud ikka suurusjärk 10 ämbritäit.
Kuna kõik mahutid on erinevad, siis tuleb mõõta ja arvutada süsteemi tasakaalurežiimi tingimused igale veenõule eraldi.

Üks insener jalutab mõtlikult tööle, kui teine insener temast uhiuue Honda Goldwingiga parklas mööda sõidab.
"Kust sa sellise vägeva mootorratta said?"
"Ah tead, jalutasin mõtlikult kodu poole, tuli kaunis naine selle mootorrattaga ja jäi minu juures seisma. Heitis seljast kõik riided ja ütles:"Suur mees, võta mida hing ihaldab!""
"Nojah, tark valik. Ega need riided sulle selga ei olekski sobinud," vastab teine mõtlikult.

_dumbuser_ kirjutas: ↑28 Aug, 2022 13:36 No vähemalt on keegi kes saab aru, et kui sul ikka on praktiliselt pool aastat pime siis pole asi väga rentaabel. ....

Kuna lähteülesandes oli sooja vee saamine elektriühenduseta saunas, nii et ei peaks igaõhtu veesoojendamiseks eraldi ahju kütma (omaniku aja ja kütuse säästmiseks), siis rentaabluse teadasaamiseks peaks lahendust võrdlema "suvise palgalise sulase/ahjukütja" palga- ja kütuse kuludega.

Odavam nüüdsete kütte- ja elektrihindadega on ehk diiselgeneraatoriga toodetud elektriga vesi soojaks ajada Tünn veega päikese kätte ja enamuse aja on see leige küll, et kannatab pesta-kui just pilves pole.

Just, pigem liigutatav diiselgenekas. Milleks kogu see triangel.