www.militaar.net

avrnbr kirjutas: ↑20 Sept, 2024 16:28

AMvA kirjutas: ↑20 Sept, 2024 9:23 Siin on palju taibukaid inimesi koos, äkki saan oma probleemile siit hea lahenduse.

Probleem on nimelt selles, et peale vannitoa remonti, kui sai paigaldatud uus ja veidi madalam dushialus koos madala sifooniga, tekkis selline jama, et kui pikemalt kodunt ära olla, näiteks puhkusel, siis esimesel dushikasutusel ei taha vesi enam hästi ära voolata.
Saan aru, et sifoon kuivab selle aja jooksul veidi kuivemaks, aga kuidas sinna selline õhukork sisse saab tekkida ma aru ei saa. Kui dushi pidevalt igapäevaselt kasutada siis muret ei ole.

Mul kogu seda lugu lugedes tekkis küsimus tuulutuse kohta, kanalisatsioonitoru(püstaku) tuulutust mõtlen.
Kas on ja kui on, kas korras on?

Ilmselt ikka on ja töötab, sest muud äravoolud mis samasse püstakusse jooksevad toimivad normaalselt.
Probleem peab kuidagi sifooniga seotud olema, sest viga tekkis peale dushialuse vahetust.

Siis ei tea, siis on müstika

Probleem on nimelt selles, et peale vannitoa remonti, kui sai paigaldatud uus ja veidi madalam dushialus koos madala sifooniga, tekkis selline jama, et kui pikemalt kodunt ära olla, näiteks puhkusel, siis esimesel dushikasutusel ei taha vesi enam hästi ära voolata.
Kui dushi pidevalt igapäevaselt kasutada siis muret ei ole.

On veel teoreetiline võimalus, et äravoolu kalle on väiksem kui minimaalselt vajalik ja seebi-pesuvahendite läga kuivab toru seina külge (vesi ei vii seda lõpuni minema)... aga siis on see probleem nö progresseeruv ja ühel hetkel pole enam vahet, kas probleem on ainult siis kui pikemalt kuivana seisab ja probleem lõpuks jääb ka pärast pidevat kasutamist. Või mõni 90 kraadine põlv kusagil kuhu hakkab kogunema ja võib midagi kinni kuivada... aga see jälle samamoodi enam niisama lahti ei tule, et kui jälle hakkad pidevalt vett alla laskma, siis probleem nagu kaob...

Üldjuhul (rusikareegel) on, et kuni DN50 horisontaalse toru kalle on vähemalt 1% (0,01), DN75 kalle 1,5% (0,015) ja DN110 kalle on 2% (0,02).
Olen kohanud ka arvamust, et DN50 minimaalne toimiv kalle on 0,7%
Horisontaalses torustikus ei tohi olla läbipaindeid allapoole, kuhu hakkab saast kogunema.
Kui on horisontaaltoru vaja keerata 90 kraadi, siis peaks olema kaks 45 kraadist põlve, mitte üks 90 kraadine.
jne igasugu X nüansid, mis peaks tagama kanali muretu(ma) töö.

On veel mingi võimalus, et kanali püstine n.ö. peatrass, kuhu väiksemad torud suubuvad, ei ole ülevalt piisava õhutusega ja tekib ette õhumull... aga sellel ei ole erilist seost sellega, kas torustik on pikemalt seisnud ja seest kuivanud, või pidevalt kasutuses ja märg...
No on veel üks võimalus, kui see dušši äravool läheb enne vertikaalset kanalitorustikku kusagile kolmikusse, kuhu tuleb kusagilt veel äravool (nt. köögist või kraanikausist) ja kuhu siis teisest torust liikuv seisma jääv/settiv heide jääb kolmikus dušši torule n.ö. "ette" kui seisab ja ära kuivab (kui pidevalt dušši kasutada, siis äravoolav vesi hoiab kolmikut puhtana).

Rohkem ei oska midagi tarka ega lolli pakkuda

Mul on muresid rohkem kui üks. Oli õnn ja rõõm. kui 7 aastaselt kolisime issi ehitatud majja. Aga selle renoveerimisega paras pähkel. Seinad- püsti prussid,vahed 45 kraadise nurga all vanade majade palkidest täidetud. Väljast majal silikaatvooder, seest aus krohv. Kuidas käsete soojustada?
San poole pealt peavalud jätkuvad. Vann sai ammu välja visatud(ohoo, oli mul selline luksus nooremas eas, padu maal), pisikesse ruumi on nüüd tuubitud kõrge dussialus ja pesumasin. Hambaharja jaoks... jääb veidi.
Nutikamatelt küsiks, kuidas soojustada sellist maja.

Sealtpoolt hakkad minema, kumba lihtsam lõhkuda on.
Mina võtaks krohvi, kui vooder väljast korras ja ilus ja tuulutusvahega on.

Väljast on silikaat ja 5 cm vahe.
Seestpoolt soojustamisega peab ju delikaatne olema?

Igatahes.
Aga näiteks minul paneb kuklas kripeldama see vana palk, mis seisus see on?
Juba sellepärast võtaks lahti kui võimalik, kasvõi pisteliselt.
Teiseks, kui hästi see konstrui tuult ja sooja peab? Kui Su isa ehitatud, siis pakuks 60-80 aastatel ehitatud, tolleaegseid võimalusi ei saa tänapäevastega võrrelda. Palk versus vill, no paku ise.
Puitkarkassi saab mu meelest seest teha küll, isegi mugav, ei pea ilmaga rehkendama. Tubane töö pm..
Oleks puhas kivimaja, vot selle seestpoolt soojustamine on selline kahtlane bisnis, väike eksimus võib tuua suure jama.

Hea on, kui seal väljaspool enne silikaatvoodrit tõrvapappi mõnuga pandud pole...
No rusikareegel on, et seest väljapoole minnes peab seinakonstruktsioon muutuma "umbsemast" hingatavamani.
Et saaks kuivada ja ei tekiks niiskuskoldeid.
Seestpoolt soojustamise peamine viga on see, et külmumispunkt ja kondensaadi tekkimise oht liigub seina sees siseruumide poole.
Kui niiskus hakkab läbi seina väljapoole liikuma siis see kondenseerub jahedal pinnal. Igasuguste aurutõkete kasutamine ja pädeva ventilatsiooni väljaehitamine vähendab mõnevõrra niiskuse kogust, mis läbi seinakonstruide ja lagede nö loomuliku ventilatsiooni käigus hakkab liikuma, aga õigem oleks jah soojustada väljast... mis tähendab, et silikaat tuleks maha võtta.

https://www.youtube.com/watch?v=JSeruQp9miU

Rebane11 kirjutas: ↑20 Sept, 2024 17:33 Väljast on silikaat ja 5 cm vahe.
Seestpoolt soojustamisega peab ju delikaatne olema?

Rebane11 kirjutas: ↑20 Sept, 2024 17:09 ... Seinad- püsti prussid,vahed 45 kraadise nurga all vanade majade palkidest täidetud.
Väljast majal silikaatvooder, seest aus krohv. Kuidas käsete soojustada?
...
Nutikamatelt küsiks, kuidas soojustada sellist maja.

Kõigepealt tuleks kokku arvutada kogu hoone köetava osa välispiirete pindala (põrand+seinad+aknad+uksed+laed) ja siis võib selguda, et seinte osakaal on ainult 20% ja vastav ka rahakasutuse kasuteguri osakaal.
Ootamatult suur soojuskadu võib olla läbi keldrilae ja pööningu põranda ning vahelae kohalt välisseintes ja nende soojustamine võib olla rahaliselt suurema efektiga kui seinte soojustamine.

Nõuka ajal soojustati palkmaju seest poolt puitkiudplaadiga ja oli soojem küll ning seisavad need majad tänini.
Näiteks: https://interbauen.ee/standardplaat-iso ... plaat.html

Rebane11 kirjutas: ↑20 Sept, 2024 17:09 San poole pealt peavalud jätkuvad. Vann sai ammu välja visatud(ohoo, oli mul selline luksus nooremas eas, padu maal), pisikesse ruumi on nüüd tuubitud kõrge dussialus ja pesumasin. Hambaharja jaoks... jääb veidi.

Märjad ja niisked ruumid vanas majas
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23964 ... anas-majas
Niiskete ruumide ehitamine vanasse majja
https://vanaajamaja.ee/wp-content/uploa ... -majja.pdf

Mul on olemas mingi hulk seina-lae-põranda konstruktsioonide jooniseid ja sõlmede lahendusi - Rakennustieto "Puittarindid" RT 82-10820 ; "Sae- ja höövelpuit" RT 21-10750 ; "Puitelamu niisked ruumid" RT 84-10793 ; "Puithoone akna ja ukseliitmikud" RT 82-10605 (mul joonised puuduvad).
. .

Kui mingi konkreetne konstruktsioon huvitab, siis ma võin vaadata, mida seal on või ei ole.
Palkseinu ega täisprussist seinu seal pole, on sõrestikseinad, aga üldised standardid ja nõuded on universaalsed.

Isover pakub lahendust palkseina seestpoolt soojustamiseks, kommenteerida ei oska.
https://www.isover.ee/lahendus/palksein ... seestpoolt
...ja palkseina väljast soojustamiseks (standartne ja töötav lahendus)
https://www.paroc.com/et-ee/application ... n-log-wall
.

Silikaatvooder teeb hoone vaikseks , või vähemalt vaiksemaks , mul siin tugeva tuulega maja "elab" ehk naksub siit ja sealt ( puitmaja ) , mina pakun soojustamist väljast ja maitse asi kas EPS ja õhekrohv või vill , tuuletõke ja laudis või mõni muu ilumeelele sobiv kate , parim oleks muidugi mõne asja tundva ehitusinseneriga konsulteerida koha peal , väldib hilisemaid ümbertegemisi ja planeerimata kulusi .

Sedalaadi nõuannete jaoks soovitan projekteerijat. Selle puudumisel võib kasutada sakslaste U-Werti (https://www.ubakus.de/en/r-value-calculator/). Seal saad ise vaadata, kuidas eri kihtidest kokku pandud sein temperatuuri ja niiskusega käitub. Põhiline on, et kusagil kondensatsiooni ei teki.
Ja kui igav on, siis võib pöörduda https://www.ehitusfoorum.com/

Jääb vist nii nagu on ja tuleb lihtsalt neelata alla mõne rummi lisapuudega. Puudega pensonär ulatuslikumaid kulusid endale lubada ei saa. Küttekoldeid hakati suure hooga kontrollima, aga soiku on see jäänud. Jamasid vist liiga palju ja lahendused kulukad.

[ot]
Olgu mis on aga lääs (õigemini need outsourcerid, kes hiinast tootmist tellivad) ei saa vastu vene reguleeritava nooniusega nihikutele. Kui mõni lääne laulatatud nooniusega mehaaniline nihik on sama täpne või täpsem kui vene nihik, siis olete saanud loteriivõidu.



Pildil on kaks vene analoog mõõteriista, mis pole mind kunagi alt vedanud.

Mul on ainult üks noname digi nihik, mis neist paremat tööd teeb, kõik lääne mehaanilised nihikud, mis kätte on sattunud valetavad.

Näide Scala DIN862 (0,05mm täpsusega laulatatud noonius), mõõtis 0,05mm lehtkalliibrit ja näitas 0,15mm //saksa kaubamärk aga mõõtetäpsus kui hiinakal.
Leidub veel jubedamaid lihikulaadseid asju, magaziin müüb üht hiinakat (kaubamärk "MEGA"), see kõlbav vaid visata neid, kes seda euroopasse müüki toovad.
[/ot]

OT, aga MITUTOYO toodang on ka kehvem kui parasiitide oma ?

Küllap venemaal kestab nõukaaeg edasi, ei tehta eraldi odavamaid ja halvemaid tööriistu, kõik peavad vene värgi kvaliteediga profiriistadega läbi ajama.
Ma kahtlustan, et meil ja lääne-Euroopas kasutatakse tööstustes selliseid nihikuid ja muid seadmeid, mida ehitusmarketitest ei leia ja mille hinnad on teistsugused. Meil leidub ikka väga erineva hinna, kvaliteedi ja kasutuskõlbulikkusega tööriistu.