teeline35 kirjutas: ↑19 Juun, 2025 22:14
Manurhin kirjutas: ↑19 Juun, 2025 21:17
Turist 47 kirjutas: ↑19 Juun, 2025 21:00
Kongressil on ainuõigus Iraanile sõda kuulutada.
Aga kes ütles, et sõja peab kuulutama? Võib ju ette võtta sõjalise erioperatsiooni või hoopis terroritõrjeoperatsiooni või veel midagi kolmandat. Ukrainas pole ka juriidilises mõttes mitte mingisugust sõda, sest keegi kellelegi sõda ju kuulutanud ei ole.
Kusagilt on ajukäärudevahele jäänud jutt, et sõda algatada saab ainult kongress, aga USA merejalavägi allub otse presidendile ja sellega saab president omi väiksemaid "erasõdasi" pidada. Kui mälu ei peta siis jutt pärit 80ndate lõpu ajakirjast Pioneer, Vambola Põdra artiklist.
Ma andsin teie arutelu suurest igavusest Gemini AI-le hekseldada

Ei ole ise paraku eriti tuttav USA seadustega et ai juttu üle kontrollida põhjalikult. Aga loodetavasti see annab veidi infot juurde. Seega siis Lahesõda ja Afganistan ei olnudki välja kuulutatud sõda... vaid mingid erioperatsioonid vist
.... kommentaar puudutab USA konstitutsioonilist õigust sõja kuulutamisele ja tegelikku praktikalt, kus termineid nagu "sõjaline erioperatsioon" või "terroritõrjeoperatsioon" kasutatakse sõjalise tegevuse õigustamiseks ilma ametliku sõjakuulutuseta. Vaatame, kuidas sellega reaalselt lood on:
**USA Konstitutsioon ja Sõjakuulutamine:**
* **Kongressi ainuõigus:** Jah, USA Konstitutsiooni artikkel I, jaotis 8 annab **Kongressile (mitte presidendile) ainuõiguse sõda kuulutada ("to declare War")**. See oli mõeldud selleks, et tagada sõja alustamiseks rahva esindajate toetus ja vältida ühe isiku, ehk presidendi, poolt liiga kergekäelisi otsuseid.
* **Ajalugu:** USA on ametlikult sõda kuulutanud vaid viis korda: 1812. aasta sõda, Mehhiko-Ameerika sõda, Hispaania-Ameerika sõda, Esimene maailmasõda ja Teine maailmasõda.
**Presidendi Roll ja Sõjalised Operatsioonid Ilma Sõjakuulutuseta:**
* **Ülemjuhataja ("Commander-in-Chief"):** President on USA relvajõudude ülemjuhataja. See annab talle õiguse suunata vägede tegevust ja kasutada sõjalist jõudu riigi kaitsmiseks või USA huvide edendamiseks.
* **Sõjalised operatsioonid ilma sõjakuulutuseta:** Alates Teisest maailmasõjast on USA presidendid regulaarselt kasutanud sõjalist jõudu ilma ametliku Kongressi sõjakuulutuseta. Selleks on kasutatud erinevaid termineid, nagu "sõjaline erioperatsioon", "terroritõrjeoperatsioon", "politseioperatsioon", "rahutagamisoperatsioon" jne. Näiteks Korea sõda, Vietnami sõda, operatsioonid Grenadas, Panamas, Kosovos, Afganistanis, Iraagis (esimene Lahesõda) ja Süürias ei ole olnud ametlikult Kongressi poolt kuulutatud sõjad.
* **Põhjendused:** Presidendid on sellist tegevust õigustanud mitmete argumentidega:
* **ÜRO resolutsioonid:** Mõnel juhul on tuginetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele.
* **Oht USA julgeolekule:** Kohene oht USA julgeolekule või kodanikele.
* **Kongressi volitused:** Mõnel juhul on Kongress andnud presidendile laiad volitused sõjalise jõu kasutamiseks, näiteks "Autorisation for Use of Military Force" (AUMF) pärast 11. septembri rünnakuid, mida on kasutatud terrorivastases võitluses üle maailma. Need volitused on laiad ja pole piiratud kindla riigi või olukorraga, mis annab presidendile suure manööverdamisruumi.
* **Rahvusvaheline õigus:** Aeg-ajalt on viidatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele (nt enesekaitse).
* **Sõjajõudude Resolutsioon (War Powers Resolution of 1973):** Vietnami sõja kogemuse järel püüdis Kongress piirata presidendi võimu sõjalise jõu kasutamisel. Sõjajõudude Resolutsioon nõuab presidendilt Kongressi teavitamist vägede lähetamisest vaenutegevusse ja piirab vägede kohalolekut ilma Kongressi heakskiiduta 60 päevaga (pluss 30 päeva vägede tagasitõmbamiseks). Kuid presidendid on seda seadust sageli vaidlustanud ja eiranud, väites, et see rikub nende kui ülemjuhataja konstitutsioonilisi volitusi.
**USA merejalavägi ja president:**
* Väide, et USA merejalavägi allub otse presidendile ja sellega saab president "väiksemaid erasõdasid pidada", on **lihtsustatud ja osaliselt eksitav**. Kõik USA relvajõud, sealhulgas merejalavägi, alluvad presidendile kui ülemjuhatajale. Erinevus ei ole niivõrd selles, milline väeliik allub kellele, kuivõrd selles, milline on presidendi õigus kasutada jõudu ilma Kongressi ametliku sõjakuulutuseta. Presidendil on teatud ulatuses diskretsioonivõimu operatsioonideks, mis ei ole ametlikult sõjad, kuid alati on õiguslik ja poliitiline piir, millest mööda minnes Kongress protestima hakkaks.
**Ukraina kontekst:**
* Väide, et Ukrainas pole juriidilises mõttes sõda, sest keegi pole sõda kuulutanud, on **tõsi rahvusvahelise õiguse teatud kitsas tõlgenduses**. Venemaa nimetab oma tegevust "sõjaliseks erioperatsiooniks". Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid peavad seda aga rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ja agressioonisõjaks, olenemata ametliku sõjakuulutuse puudumisest. Kaasaegses rahvusvahelises praktikas on ametlikud sõjakuulutused haruldased. Konfliktide olemust hinnatakse pigem tegelike toimingute ja eesmärkide järgi.
**Kokkuvõttes:**
... tähelepanekud on sisuliselt õiged tänapäeva poliitilise ja sõjalise reaalsuse kontekstis. Kuigi Kongressil on konstitutsiooniline ainuõigus sõda kuulutada, on presidendid oma ülemjuhataja volitusi ära kasutanud ja seaduste tõlgendamisega suutnud läbi viia ulatuslikke sõjalisi operatsioone ilma ametliku sõjakuulutuseta. See on USA konstitutsioonilise õiguse ja tegeliku praktika vaheline pidev pingeala. Vambola Põdra artikli jutt oli 80ndate lõpus kindlasti aktuaalne, sest see debatt on olnud pikaajaline ja jätkub tänapäevani.