www.militaar.net

Hetkel ETVs riigikogu infotunni ülekanne (13:00-14:00).

Väga palju küsimusi tsiviil- ja/või kodanikukaitse teemadel. Minu arust ütles kaitseminister Sven MIKSER esimest korda enamvähem otse välja, et vahendite puudusel eelistab riik REAALSETE SÕJALISTE VÕIMETE VÄLJAARENDAMIST ning tsiviilkaitse valdkonda sisuliselt ei panustatagi.....

Soovitan soojalt ülekande järelkuulamist

Tegelikult jällegi vana hea teadmiste nappuse küsimus - nimelt paljud kodanikukaitse kulud kantakse arenenud riikides (nt Soome) siiski riikliku koormisena erasektorile/eraisikule, mitte neid ei finantseerita otse eelarvest. Riigi enda kulu on kogu kulus marginaalne. Siia hulka kuuluvad kõige kallimad komponendid nagu infrastruktuur ja varud. Näiteks Helsinkis korraldatakse huviliste tsiviilkaitse kursusi mingi MTÜ vormis sootuks.

Mind need rahapuuduse jutud ei veena juba ammu. Küsimus on eelkõige initsiatiivi (puudub nii öelda juhtiv ministeerium nagu Soomes on) puuduses ja rahapuudus tekib meil teemaks siis, kui me peame hakkama mingeid isikuid palkama (alafinantseeritud Päästeamet seda lisatööd välja ei vea) ja midagi riiklikult ehitama. Täna on puudu mõned seadusemuudatused ja hunnik rakendusakte (vot viimastega peaks paar ametnikku põhitööna aastakese ikka tegelema).

Kõige suurem kahju on sellest, et olemasolev süsteem on lastud ära laguneda ja uuesti täiesti nullist alustada (ka mentaalselt) on hullult raske. Kui oleks kohe olnud nõuded, et uusehitis nõuab seda ja seda, oleks süsteem toimiv ja keegi ei vaidleks täna. Kui need nõuded täna kehtestada, süüdistatakse ahistamises ja kisa tõuseks taevani (ei õnnestugi kehtestada tõenäoliselt vastutöötamise tõttu).
Millalgi oli teles klipp, kus tutvustati Riigikogu hooletusse jäänud varjendit ilmse uhkusega hääles, et sellist nõukaaegset asja enam ei kasutata ja aeg on seal 90-ndatel peatunud. Vaataja sai teada, et varjendi lasi ehitada juba Päts enne sõda. Tutvustati seda kui kurioosumit. Soome Eduskunnas on vist varjend alles, ei tea küll, mispärast. Kes otsib, peaks selle jupi üles leidma, iseloomustab hästi tipus valitsevat suhtumist.

 Võimekus võib ju neil olla, aga praktikas on see võimekus, mille kasutamist mina Eesti vastu ette ei kujuta.

Kas lugupeetav kolm aastat tagasi kujutas ette näiteks Ukrainas peetavat sõda, keskmaa õhutõrjega reisilennuki allatulis5amist, VF territooriumilt Gradidega naaberriigi tulistamist. Piiratud kujutlusvõime?

Tallinna pommitataks lõdva randmega ja ellujäänud (häälekas vähemus) venelastest arvaks ikka, et meie oleme selles süüdi, et üldse pommitatakse - nagu ka Ukrainas. Mingi hulk esialgseid hurraapatrioote hakkaks kahtlema, aga nad moodustaksid passiivse massi - nagu ka Ukrainas. Ei ole need meie kaasmaalased nii teistmoodi ja erilised. Hea, kui kunagi ei peaks tekkima tingimusi, mis paljastab varjatud instinktid. Inimesed võivad teatud tingimustes olla tõeliselt vastikud, ka eestlased. Eneselegi üllatusena.

Ma ju seda polegi öelnud, et rindejoone lähedusse jäävates piirkondades või linnalahingute puhul üksteise positsioone ja seetõttu ka asulaid maavägede kaudtulerelvadest või ründelennuväe lennukitelt ei tümitataks – mis on mitmeti paratamatu ja isegi normaalne nähtus. Või et Kremli sõnad ja teod vene elanikkonna „kaitsmisel“ üldjuhul hästi kokku ei sobi. Küll aga pole mina ei Ida-Ukraina ega 2008. aastal ka Gruusia puhul kuulnud-näinud, et oleks toimunud linnade vaippommitamist strateegiliste pommitajate poolt – Ukraina kohel pole need linnud üldse lennanud, Gruusia kohal küll lennati üksikute lennukite kaupa, kuid pigem üritati igal võimalusel puhtalt tsiviilobjektide massiliselt ründamisest hoiduda.

Küsimus jääb samaks, kuigi juba on näha, kuidas Trummile omaselt kahvlisse sattudes peateemast kõrvale üritatakse kalduda:
1. Millise sõjalise või poliitilise loogika või ettekäändega teostaks vene strateegiline lennuvägi Eesti linnade vaippommitamist?
2. Kui tsiviilelanike või –asulate tulistamine toimub maaväe kaudtulerelvadega, siis saab seda vabalt põhjendada lahingutegevusega või hägustada pilti selles osas, et kes ja mis relvast ikkagi täpselt lasi. Aga kui tagalas asuva linna kohale ilmub polk punatähelisi strateegilisi pommitajaid, kes kallavad alla vähemalt paarsada tonne pomme, siis siin enam ei saa hämada, põhjendada seda eksitusega, ajada kellegi teise kaela jne (st. Hollandi reisilennuki osas ei eita ju keegi, et see alla lasti, kuid hämatakse, et kes lasi ja kellele kuuluva raketisüsteemiga). Seega – milline võiks olla sellisel juhul rahvusvahelise üldsuse reaktsioon ja kuidas Kreml ennast sellest välja keerutaks.

Arvan, et soodsatel oludel kallaksid küll - vaadake mälu värskenduseks Groznõi pilte peale 1994 lahinguid.
1:1 segi aetavad nt 1945 Dresdeni barbaarse pommitamisega, kui piltidel poleks näha vene sõdureid ja nende tehnikat.

Mulle on ka õpetatud seda, et "assumption is mother of all fu**ups".
Kui eeldad, et vastane midagi ei tee, siis kindlasti ta seda teeb.
Vaippommitamine pole just suure tõenäosusega, kuid võimalik.
Strateegilisi pommitajaid kasutasid venelased aga viimati Gruusia sõjas.
Tõsi, taktikaliste ülesannete täitmiseks nagu lennuväljade radade pommitamine ning Gruusia kaugmaaradari sodiks laskmine Tu-160 poolt (edukas).

No tõepoolest Trumm - kui keeruline on eristada Groznõid mis tahes linnast, milles ei teostata kaitset?

Kui venelased laiemas pildis midagi esimesest Tšetšeenia sõjast midagi õppisid (ja sa ise ju kordad alatasa, kuidas venelane igast sõjast ja asjast alati põhjalikud õppetunnid teeb), siis oli selleks see, et tuleb oma tegevusest jätta võimalikult hea pilt, milleks ühest küljest piirati järgmisel korral tugevalt vaba meedia ligipääsu konfliktikoldele ja teisest küljest üritati endast mitte jätta muljet kui märatsevast barbarist. Pealegi ei ole suure asustuskeskuse sihitu vaippommitamine ka sõjaliselt eriti efektiivne, kui sa pärast sama asula üle pead lahinguid hakkama pidama – kaitsta on sellist rusuhunnikuteks muudetud linna alati lihtsam, kui veel enamvähem tervet asulat.

Gruusia puhul ma ju seda ütlesingi, et strateegilisi pommitajaid kasutati, aga mitte vaippommitamiseks. Kuigi selline võimekus iseenesest oli neil põhimõtteliselt olemas ja „kaitset vajav kohalik elanikkond“ elas Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, mitte aga nt Tbilisis, mille purustamiseks oli võimekus justkui olemas. Lihtsalt sellise vaippommitamise peale pole Kremli propagandavalest Abhaasia ja Osseetia elanike kaitse kohta enam maailma avalikkuse silmis kivi kivi peale jäänud.

Seetõttu ütleks Eesti puhul, et jah, Tallinna vaippommitamine on põhimõtteliselt võimalik, kui mitte isegi „mitte just eriti tõenäoline“, vaid minu hinnangul äärmiselt vähetõenäoline. Umbes sama vähetõenäoline, kui nt keemia- või bioloogilise relva kasutamine (mille eesmärgiks on tervetel maa-aladel võimalikult suurte kaotuste tekitamine, tegemata vahel sõduritel ja tsivilistidel). Ja kui ressurssid on piiratud, siis ei olegi mõistlik kõikide 0,01% tõenäoliste (aga teoreetiliselt võimalike) ohtude vastu vaja hakata ressursse pihustama. Väga küüniliselt ütleks isegi selle kohta, et kui venelane ühe vaippommitamise teeb, siis kahju kaotustest, kuid seda halvem Venemaale endale, sest mitte miski ei küta Lääne avalikku arvamust paremini ülesse, kui hukkunud ja verised naised-lapsed-tsivilistid, ja meie puhul eriti siis, kui nende perekonnanimed on Ivanova, Semjonova, jne.

Ja ei maksa siin udutada ka Ukraina näidetega – formaalselt on Vene Föderatsioonil endiselt õnnestunud vältida oma otsese lipu näitamist (sh Hollandi reisilennuki puhul), kuna igasuguseid suurtükisüsteeme ja Grade vedeles ka Ukraina ladudes nii palju, et alati pole võimalik aru saada, kust relvad tulid ja kes neid kasutas. Eesti pinnal Vene päritolu relvi täna praktiliselt polegi, nii et see trikk ei läheks siin parimagi tahtmise juures läbi. Ja kui ka läheks, siis ei toimiks see strateegiliste pommitajate puhul.

Ja ei maksa siin udutada ka Ukraina näidetega – formaalselt on Vene Föderatsioonil endiselt õnnestunud vältida oma otsese lipu näitamist (sh Hollandi reisilennuki puhul), kuna igasuguseid suurtükisüsteeme ja Grade vedeles ka Ukraina ladudes nii palju, et alati pole võimalik aru saada, kust relvad tulid ja kes neid kasutas. Eesti pinnal Vene päritolu relvi täna praktiliselt polegi, nii et see trikk ei läheks siin parimagi tahtmise juures läbi. Ja kui ka läheks, siis ei toimiks see strateegiliste pommitajate puhul.

See, et relvad/väeosad voorivad kolonnide kaupa separatistide aladele Venemaalt, on lääneriikide luuresüsteemid ammuilma kindlaks teinud ja selle kohta on nähtavasti olemas sama kaljukindlad tõendid, kui NSVL-le esitati 1962 ÜRO julgeolekunõukogus rakettide olemasolu kohta Kuubal (mida NSVL viimseni eitas). Arvan, et CIA vaevalt opereerib andmete kogumisel siin teemaga "Mis Ukrainas toimib vol XX". Igasugu vene üksustele omased kutsungid, kogemata eetrisse läinud nimed, isikkoosseisu mobiilikõned - ammuilma on see tõendusmaterjal olemas. On vaid tegemise küsimus anda see asi meediasse ja tutvustada VF tegemisi 2x2 m suurustel fotodel.

Küsimus on lihtsalt selles, et kui lääneriikide poliitiline juhtkond otsustab mingis küsimuses pead liiva alla peita ning tegeleda poolmeetmetega, siis seda ka tehakse, tõendagu venelaste osalemist Tallinna (või misiganes koha) pommitamisel kasvõi 10 viisnurkadega lennuki vrakki ümber linna põldudel ja 50 vangivõetud meeskonnaliiget. Venemaa käitumine on aga kasuaalne ja sõltub sellest, kui palju nad parasjagu vastase valuläve tajuvad. Aga see, et kui venelastel on oma eesmärgi saavutamisels vaja 500 tonni pomme Tallinnale (või kuhu iganes lennuki lennuulatuse piires ja väikse kaotuste riskiga) puistada, siis nad seda ka teevad. Päris kindlasti on nad teatud oludes võimelised poetama ka tuumapommid nt Ämari lennuväljale. Reisilennufirmad arvasid kah, et KAL-007 ja USS Vincennese juhtumid on ajalugu ja lendasid julgelt üle sõjapiirkonna, aga näe, üllatasid jälle...

Kui Ukrainas on saavutatud Läänega teatud "teineteisemõistmine" (osapooled tegelevad poolmeetmetega - Venemaa peab poolsõda ja Lääs rakendab poolmeetmeid nagu majandushoovad), sest mõtteline joon on täna seal. Karvupidi kokku minna ei taheta (vähemalt praegu). Mõttelist joont muide kujundab ka sõjaline olukord maailmas, kui toimuks nt suurem sõda Araabia poolsaarel, astuks venelased kaugemale (näiteks Lahesõda kasutati meil ära milleks...?). Täpselt samamoodi sõltub ka ühe või teise "high profile" relvasüsteemi kasutamine taolistest, antud ajale omastest asjaoludest (on prognoosimatud). Ning ilmaasjata ei öelda, et "hope for the best, prepare for the worst". Mind see lobajutt, mille eesmärk on tegelikult õigustada tänast asjade seisu kui piisavalt ja optimaalsel - ei veena.

Borja kirjutas:Hetkel ETVs riigikogu infotunni ülekanne (13:00-14:00).

Väga palju küsimusi tsiviil- ja/või kodanikukaitse teemadel. Minu arust ütles kaitseminister Sven MIKSER esimest korda enamvähem otse välja, et vahendite puudusel eelistab riik REAALSETE SÕJALISTE VÕIMETE VÄLJAARENDAMIST ning tsiviilkaitse valdkonda sisuliselt ei panustatagi.....

Soovitan soojalt ülekande järelkuulamist

Ausalt öeldes olen ma seekord ministriga vägagi ühel arvamusel selles osas, et väga suuri vahendeid tsiviilkaitsesse praeguse ebapiisava finantseerimise taseme ja ohuhinnangute juures ei ole mõistlik paigutada. Küll aga ei maksa mitte väga palju teadmiste levitamine - nii tsiviilkaitsest, kui ohutusest laiemalt. Kui peakski asjad kehvaks kiskuma, siis lordades tõenäolisem on midagi Ukraina või Gruusia taolist, kui Tšetšeenia taolist. Pigem on peamine murekoht, et ei ole enam väga palju investeerida, et midagi Ukraina stsenaariumi taolist eos võimatuks muuta ja suuremad võimelüngad likvideerida. Aga noh - meie võimuerakonnal on selle tarvis kaks uus liiget erukindralite näol. Ikka väga odavalt suudeti rahvale maha müüa kuvand ja võltsjulgeolekutunne...

Ministri arvamus, justkui seisab tsiiviilkaitse rajamine mingite massiivsete riigipoolsete investeeringute taga, näitab lihtsalt seda, et inimene ei valda teemat. Arvata võib, et küllap sosistatakse ka kõrva, et mis pagana nõuka aja asju siin nüüd teha. Kahjuks on siin foorumis piisavalt tegelasi, kes rumalusest või omakasust seda rumalust kultiveerivad.

Kordame veelkord üle - Soomes näiteks kannavad suure osa tsiviilkaitse kuludest ettevõtted, asutused ja eraisikud sundkoormiste vormis, neid kulusid ei finantseerita kaitse-eelarvest ja seepärast ei laiene neile universaalse eelarvekitsikuse probleem. Kuna seda on aastaid nii tehtud ja selle taga on reaalne sunnimehhanism, siis keegi ei mölise ega hädalda kah.

Et Soomes pole vastavate ettevalmistuste (nt kaitse-ehitiste rajamine) iseloom peale külma sõda eriti muutunud, tuleneb sellest, et suurem osa ettevalmistusi on universaalsed ning kehtivad nii tuumasõjas kui linnasõjas Helsinki pärast. Tuumakiirguse vähenemiseks ja kaitseks 125 mm mürskude eest on endistviisi vaja paksu armeeritud betooni, inimeste kaitse tuumarelva lööklaine ja TOS-1 lööklaine eest ja selle mõju on analoogne, isegi pole vahet, kas vastane viskas linna keemiapommid või põleb kõrvalkvartalis vene suurtükiväetulest süttinud keemiatehas oma mürgise tossuga.

Kui vaadata täna nn maa-aluse Helsinki projekte, siis tekib küsimus, et kui soomlased rajavad kilomeetrite kaupa graniittunneleid, siis mis ullikesi Eestis mängitakse ja kui meid tabab pauk rohkete ohvritega ettevalmistuste puuduse tõttu, kes on siis see, kes pärast tagajärgede eest vastutab (pean silmas reaalset, mitte "poliitilist vastustust")?

Kapten Trumm kirjutas: Kui vaadata täna nn maa-aluse Helsinki projekte, siis tekib küsimus, et kui soomlased rajavad kilomeetrite kaupa graniittunneleid, siis mis ullikesi Eestis mängitakse ja kui meid tabab pauk rohkete ohvritega ettevalmistuste puuduse tõttu, kes on siis see, kes pärast tagajärgede eest vastutab (pean silmas reaalset, mitte "poliitilist vastustust")?

Eestil ja Soomel on see vahe, et meil on seal Toompeal kari liberaale (RE, Ke ja ka SDE), kelle ilmavaade ütleb, et kui kellelegi panna avalikes huvides mingi kohustus, siis peab riik selle kinni maksma.
Aga vastutavad need, kes surma või viga saavad. Kas keegi kujutab ette, et mõni Rõivas või Mikser reaalselt kunagi millegi eest vastutab? Vastutab kollektiivselt rahvas, kes on neid valinud.

Juriidiliselt on see kinnitagumise kohustus siis, kui kohustusi panna tagasiulatuvalt (nt võtta vastu õigusakt, mis sunnib näiteks kaubanduskeskuste omanikke tegema kulukaid ümberehitusi) - see on ka Euroopas, sh Soomes käibiv õiguspõhimõte. Kui aga vastav õigusakt kehtib nt alates 01.01.2016 ning kaubanduskeskuse omanik algatab detailplaneeringu (või projekteerimise, kui DP pole nõutav) peale seda kuupäeva, siis pole kobiseda midagi. Analoogselt nõutakse täna hulganisti igasugu asjade tegemist, mis maksavad hunniku raha (tuletõrje veevarustus, sprinklersüsteemid, evakuatsiooniteed, igasugu signalisatsioonid jne). Riigi asi lihtsalt on vastavad nõuded kehtestada ja kontrollida nende täitmist (ja tehtu hilisemat korrasolekut).

Kapten Trumm kirjutas:Juriidiliselt on see kinnitagumise kohustus siis, kui kohustusi panna tagasiulatuvalt (nt võtta vastu õigusakt, mis sunnib näiteks kaubanduskeskuste omanikke tegema kulukaid ümberehitusi) - see on ka Euroopas, sh Soomes käibiv õiguspõhimõte. Kui aga vastav õigusakt kehtib nt alates 01.01.2016 ning kaubanduskeskuse omanik algatab detailplaneeringu (või projekteerimise, kui DP pole nõutav) peale seda kuupäeva, siis pole kobiseda midagi. Analoogselt nõutakse täna hulganisti igasugu asjade tegemist, mis maksavad hunniku raha (tuletõrje veevarustus, sprinklersüsteemid, evakuatsiooniteed, igasugu signalisatsioonid jne). Riigi asi lihtsalt on vastavad nõuded kehtestada ja kontrollida nende täitmist (ja tehtu hilisemat korrasolekut).

Saab ka juriidiliselt kohustusi panna andes kohustuse täitmiseks piisava aja. Näiteks on muutunud kohustuslikuks olmeasolevatele kinnisvaradele elektrikäiduleping, prügivedu, suitsuandur jne. Aga siin on küsimus rohkem ilmavaates ja soovis midagi teha. Seda soovi ei ole. Kaitsepalk on siin ehe näide, millised soovid tegelikult valitsevad.