www.militaar.net

Martin Herem kirjutas:Täpsemalt vähendati summaarselt töökohtade arvu Kamini vaitsemisalas. See on olnud eesmärgiks algusest peale.

Küsimus. Kuidas täpsemalt vähenes töökohtade arv summaarselt Kaitseministeeriumi valitsemisalas, kui orkester tõsteti täies koosseisus Eesti Sõjamuuseumi?

Minule näib, et orkestri puhul oli üheks tulemiks tegevväelaste arvu vähenemine ja nende asemele saab võtta tööle tegevväelasi kes hakkavad tööle näiteks Kaitsejõudude uute võimetega -- rannakaitseraketipatarei(d), meremiinid jm. Eeldusel, et igal aastal teenistuses olevate tegevväelaste maksimaalne arv on enam-vähem fikseeritud või ei kasva nii kiiresti kui vaja, siis see liigutus tundub loogiline ja mõistlik. Mina teeks niisamuti, kui reaalse võime jaoks oleks vaja tegevväelasi juurde.

Rabapistrik kirjutas:Minule näib, et orkestri puhul oli üheks tulemiks tegevväelaste arvu vähenemine ja nende asemele saab võtta tööle tegevväelasi kes hakkavad tööle näiteks Kaitsejõudude uute võimetega -- rannakaitseraketipatarei(d), meremiinid jm. Eeldusel, et igal aastal teenistuses olevate tegevväelaste maksimaalne arv on enam-vähem fikseeritud või ei kasva nii kiiresti kui vaja, siis see liigutus tundub loogiline ja mõistlik. Mina teeks niisamuti, kui reaalse võime jaoks oleks vaja tegevväelasi juurde.

Ka mina arvan, et tegelik eesmärk oli tegevväelaste arvu vähendamine (mitte summarselt, ehk siis vabade kohtade tekitamine sisuliselt ikkagi). Martin Herem aga kirjutas nüüd summaarsest töökohtade arvust Kaitsemin valitsemisalas- millise konkreetse eesmärgi nimel on antud lüke ilmselgelt mõttetu. Seetõttu ka selline täpsustav küsimus talle. Ühtlasi oleks huvitav teada, et kas tegevväelaste arv on kuskilt KV-st ülevamalt poolt fikseeritud? Kui jah, siis miks? Möönan, et see ehk pole avalik info.

Mis siin üldse arusaamatut on

Muidugi on tegevväelaste arv "kusagil ülevalpool" fikseeritud - ja niisama ka korrigeeritakse seda numbrit igal eelarveaastal. Kaadrikaitseväelaste arv ongi jäigas seoses igaaastase riigikaitseeelarvega - no ei ole eriline saladus, eks..
Orkestri staatuse muudatus "vabastas" ca 40 tegevväelase kohta - loodav uus laevatõrjevõimekus(-vastav väeosa) vajab kohekohe ca 30 uut tegevväelase kohta.. kõik need numbrid on avalikust meediast juba läbi käinud.

Et mis siin keerulist on

Borja kirjutas:Mis siin üldse arusaamatut on

Muidugi on tegevväelaste arv "kusagil ülevalpool" fikseeritud - ja niisama ka korrigeeritakse seda numbrit igal eelarveaastal. Kaadrikaitseväelaste arv ongi jäigas seoses igaaastase riigikaitseeelarvega - no ei ole eriline saladus, eks..
Orkestri staatuse muudatus "vabastas" ca 40 tegevväelase kohta - loodav uus laevatõrjevõimekus(-vastav väeosa) vajab kohekohe ca 30 uut tegevväelase kohta.. kõik need numbrid on avalikust meediast juba läbi käinud.

Et mis siin keerulist on

Keeruline on see, et M. Herem rääkis siin just Kaitsemin haldusala kohtade summaarsest vähendamisest, mitte tegevväelaste kohtade vabastamisest.

Ok - ma võin veel lahtisema textiga rääkida (lihtsalt see ei meeldi paljudele)

Aastakümnete jooksul on meil suht pallu kantseliitlikku elementi n-ö "ladestunud pagunite alla" - s.t inimesi, kes on omandnud isegi ohvitseriauastmeid, kõndimata kunagi sisse-välla sõjakoolidest ja kes ei ole ka kuidagi tarvitatavad arvestatava vajadusega sõjalistes rollides - küll aga pretendeerivad nad kõigele, mis kaasneb ohvitseristaatudega nonsenss mu silmis ühesõnaga.

Sellise kantseliitliku "kultuurikihi" arvelt tulebki täna "vabastada" hinnalisi(-loe: igaaastase riigikaitseeelarvega jäigalt seotud) kaadrikaitseväelaste ametikohti - et luua selle arvel uusi, REAALSETE SÕJALISTE VÕIMETEGA seotud ametikohti.. lihtne.

Ja katsu ka aru saada, et KM "haldusala kohad" nimelt EI OLE VÕRDSED - üks asi on suvalised ametnikud // ilmaasjata suvalistele ametnikerollidele "lisatud pagunid" - ja teine asi on kaadrikaitseväelaste kohad, ilma milleta ei saa sõdida.. näit loodava laevatõrje raketiüksuse ohvitseride-allohvitseride ametikohad.. jällegi lihtne

Elik liiglihast üksjagu läbikasvanud organism lihtsalt puhastab end.....

Teleskoop kirjutas:Keeruline on see, et M. Herem rääkis siin just Kaitsemin haldusala kohtade summaarsest vähendamisest, mitte tegevväelaste kohtade vabastamisest.

Kui Kamina haldusalas tehakse mingeid sisemisi ümberkorraldusi selleks, et vabastada võimearenduseks ressursse, siis see on nende teha. Kui Eesti kaitsevõime nende tegevuste tulemusel paraneb, siis selles midagi keerulist pole.

Mul pole enam midagi vastata.

Esimesena kärbetega suve algul välja tulnud kaitseministeerium on ka ainus, kes on need juba ära teinud. Ministeerium plaanib järgmisel aastal kokku hoida 16,2 miljonit. Ministeeriumi esindaja Susan Lillevälja sõnul on veel suurem kärbe tulemas 2023. aastal – 16,5 miljonit eurot. «Lisaks kärpisime pool miljonit maha hangete pealt, et siis kokku 17 miljonit,» täpsustas Lilleväli.

Kaitseministeerium otsustas oma haldusalas tegevuskulusid vähendada suuresti inimeste arvelt ja koondada 270 töötajat. Kärbitakse ka sõidukitega seotud kulusid, kommunaalkulusid ning tegevustoetusi kaitseinvesteeringute keskusele ja sihtasutusele CR14. Tegevuskulud vähenevad ka Afganistani missiooni lõppemisega.

Kommunaalkulusid kavatseb ministeerium kärpida müstilise 800 000 eurot. Peamiselt aitab kärbet kokku saada remontide ära jätmine ning ruumide sisekoristus arvude vähendamine. «Samuti tegeleme kasutajate harjumuste täiendamisega, et põhjuseta tuled ei põleks jne. Ruumide temperatuurid vaadati ka üle ja teatud ruumide puhul, kus võimalik, seadistati püsitemperatuur madalamaks,» selgitas Lilleväli.

Kõike, mida kärpekirves järgmisel aastal tabab, ministeerium aga avalikustada ei saa, sest tegu on riigisaladusega.

Kaitseministeeriumi kärpeplaan 2022

Tegevväelaste arvu vähendamine (EKV Peastaap): 900 000 eurot
Tsiviiltöötajate personalikärbe: 750 000 eurot
Sõidukitega seotud kulud vähendamine: 300 000 eurot
Kaitseväeorkestri säilitamine ½ eelarvemahus sõjamuuseumi all: 500 000 eurot
Kaplanaadi vähendamine: 250 000 eurot
Afganistani välisoperatsiooni sulgemine: 600 000 eurot
Tegevustoetuste vähendamine erinevatele organisatsioonidele (näit. RKK, CR14): 300 000 eurot
Tarbimisteenuste (küte, elekter, vesi, sisekoristus jne) vähendamine: 800 000

https://leht.postimees.ee/7357326/valit ... sega-annab

Kriku kirjutas:...
Afganistani välisoperatsiooni sulgemine: 600 000 eurot
...

Siia otsa võib tulla teoreetiliselt ju ka Mali operatsiooni sulgemine.

Teleskoop kirjutas: ... Keeruline on see, et M. Herem rääkis siin just Kaitsemin haldusala kohtade summaarsest vähendamisest, mitte tegevväelaste kohtade vabastamisest.

Näiteks läheb orkestel osalisele tööajale. Piltlikult on 2 poole kohaga töötajat 1 täiskoht ja seega poole orkestri jagu jääb täiskohti vähemaks.
Minu arusaamise järgi ...

Tervet artiklit ei pane:

eelarve suurenemise tulemusel oleme tänaseks allkirjastanud lepingud näiteks meremiinide ja laevatõrjerakettide hankeks. Mõlemad peaksid relvastuses olema aastatel 2023–2024. Lisaks sellele kulub nimetatud eelarvekasv suurekaliibrilise laskemoona, 2. brigaadi iseliikuvate suurtükkide ja transpordivahendite hankimiseks. Järgmise aasta eelarve kasvu arvelt saame valmis pooled ​Scoutspataljoni toetussoomukid, mis koos iseliikuvate suurtükkidega ongi «soomusvõimekuse» suurendamine.

Tänu majanduskasvust tulenevale eelarve suurenemisele saame järgmise nelja aasta jooksul hankida keskmaa tankitõrje rakette nii maakaitsele (Kaitseliit) kui jalaväe pataljonidele. Vahetame välja vanad Carl Gustavi tankitõrje granaadiheitjad kogu struktuuris. Suurendame kübervõimete arendust, sh suurendame küberajateenistuse mahtu. Tänu majanduskasvule saame suurendada laevatõrje raketisüsteemide hulka ligi kaks korda. Suure tõenäosusega jõuame järgmise nelja aasta jooksul mitmikraketiheitjate võime loomiseni. Samal ajal suudame hoida olemasolevate võimete lahinguvalmidust.

Kui kaitseväe juhtkonnaga ei soovita rääkida, siis võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas.

Järgmistel aastatel kasutame USA rahalist toetust aga just nimelt õhutõrje arendamiseks – hangime mobiilsed õhuseireradarid ning loome turvalise maa-õhk-sideühenduse.

---
Link peaks siiski olema ka allikale: https://arvamus.postimees.ee/7371067/ma ... itsevoimet

E.T.

Palun lahkesti siin teemas mitte maha pidada järjekordset tulist eelhoiatuse arutelu.

LISATUD: Selle idu läks õigesse teemasse: viewtopic.php?f=54&t=35564&start=2115

Seda kõike on siin korduvalt selgitatud, kuid tundub, et on paras aeg jälle meelde tuletada.

Panen siia ühe skeemi mis peaks selgitama loomiseks ja ülalpidamiseks kuluva raha suhet aastate lõikes.
Mida rohkem uusi võimeid lood, seda rohkem kulub igal aastal ülalpidamisele. Ühel hetkel kulub kogu sinu eelarve ülalpdamisele. See tähendab ka uuendamist ja väljavahetamist. Näites kuulipildujad, saapad, laskemoon, laevad.
Soomlastel on tihti asjad teisiti. Nende eelarve kulub suures osas ülalpidamisele. Suured hanked tähendavad tavalisele eelarvele lisatud raha. Ühed lennukid kantakse maha, teised tulevad. Esimeste ülalpidamiskulu kasutatakse uutele.
Ega kuulipildujate või haubitsatega ei ole teisiti.

Kujutage ette, et 2021 aastal annab keegi 300 milj millegi uue hankeks. Ütleme, et ostame selle koha ära. Järgmisest aastast vajab taristu kütmist, inimesed palka, masinad kütust, süsteem vajab igapäevast hooldust.
Mõne aasta pärast hoolduskulud suurenevad.
Aga eelarves selleks raha ei ole. Eelrve kulub kas planeeritud uute asjade hankimiseks või varem hangitud võimete ülalpidamiseks.
Nüüd ei olegi muud teha, kui jätta midagi hankimata või hooldamata, et seda 300 milj eest "tasuta" saadud süsteemi üleval pidada.
Põhimõtteliselt läks kunagu nii MAPATSiga. Neile lihtsalt ei loodud hoiutingimusi. Ka tehnikute kohti ei loodud.
155mm oli 2007 aga täpselt selles seisus. Relvad toodi odava hinnaga. Taristule ei kulutatud sentigi. Hooldamisele ei olnud planeeritud midagi. Hooldamisega saad küll kuidagi hakkama, kuid ikka millegi arvelt. Kuid taristut nii lihtsalt ei ehita. Tulemuseks oligi 1-2/3 pidevalt rivist väljas.
Sel ajal vastutas väeosa ülem ka haljastuse eest. Sealt kokku hoitud raha + mõnikümend tuhat KVJi lisatud raha võimaldas remontida vanad vene garaazhid. Kuid hooldudele ja varuosadele ikka piisavalt raha ei olnud.

Leanuga hangitud ÕTga võib juhtuda sarnaselt. 300milj ostetakse asjad ära. Aga inimesed selleks tuleb võtta ... õhuväest või õhutõrjest, kus mingid ülesanded jäävad täitmata. Kui värbad inimesi uurde, tekib lisakulu palgafondis.
Taristu ehitatakse, kuid ülalpidamisele ei mõtle keegi.
Transpordivahendid vajavad hooldust, süsteem ise samuti. Aga raha selleks? Millegi arvelt.
Lihtsustatult: ÕTd hoiad üleval aga TT-le moona ei osta.

Kevadised kärped toetavad pikamaa (merel ja maal)võimekuse loomist. Kevadel kärpisime teadlikult. Isegi kui majandus paraneb, siis mõne aja pärast tuleb meil valida: kõik see mis täna on ja kevadel oli või ikkagi kärped ja pikamaa võimekus.

PS! Kui see nüüd kellelgil olukorda paremini mõista aitas, siis võiks märku anda ... ma lubaks omale kohe midagi Ja kui see von Kaerahelvesele midagi selgitas, siis ma lubaks omale kohe 2 või lausa 3

Ma ei ole paraku Von Kaerahelves aga minupoolest võid enesele midagi lubada küll