www.militaar.net

Rügaja kirjutas: ↑30 Dets, 2022 0:03 Vahele üks küsimus targematele: droonivideodel ei paista kunagi, et sõdurid, kelle pihta need droonid granaate kukutavad, vaataksid taevasse. Miks nad ei püüa oma pea kohale tulnud droone alla tulistada? Kas nad ei kuule lahingumöllus drooni häält, või lendavadki need nüüd väga vaikselt? Või on nad nii kõrgel, et ei ulatu täpselt tabama? Samas granaadi langemise aja järgi otsustades nad väga kõrgel justkui ei ole. Tundub kuidagi veider, kui vastupanu ei üritatagi.

paalberg kirjutas: ↑29 Dets, 2022 19:57

kalvis kirjutas: ↑29 Dets, 2022 17:07 Lääne õhutõrjel tuleks ikkagi kõigepealt murda kiiks neid siiski saata....

Päris kamarajura ei maksa ka ajada, huvitav kellelt Ukraina need IRIS-T, Crotale, Aspide, Starstreak, Stormer, ... süsteemid siis sai?

Ja huvitav on see, et netis palju klippe orkide Zala Lancet droonide tegemisest, kuid miks ei jagata USA antud Switchblade 600 tulemustest. Kas osutusid ikkagi mitte töötavateks?

mikks kirjutas: ↑30 Dets, 2022 12:33Venelastel oli plaan maandada suur dessant Mõkolajevi ja Odessa vahel. Plaan jäi katki, sest edasiliikumine lõunast takerdus ja ka seetõttu, et ukrainlastel õnnestus avastada ja purustada üks kummipaatidel kaldale jõudnud Vene eriüksuste dessandikatse (sellest polnud ma ise isegi varem lugenud).

Военно-Морские Силы сорвали высадку морского десанта в Черноморской оперативной зоне.

mikks kirjutas: ↑30 Dets, 2022 12:33 Kes viitsib pikka inglise keelset teksti lugeda, siis siin üks pikem, mu meelest siiani põhjalikeim analüüs (autorite seas ka üks Ukraina kindralleitnant) sõja esimestest kuudest veebruar-juuli. On pääsenud ligi Ukraina peastaabi dokumentidele, aga ka taganevatest Vene vägedest maha jäänud dokumentidele.

https://static.rusi.org/359-SR-Ukraine- ... -final.pdf
https://rusi.org/explore-our-research/p ... -july-2022

Mõned huvitavamad nopped.

1) Ukrainlased uskusid kuni viimase hetkeni, et löök tuleb Donbasi suunalt, et muu on petekas.
2) Arvasid, et Kiievist põhja jäävad metsased alad on rünnakuks ebasoodsad. Kuulasid pealt Gomeli suunal venelasi ja ka sealt polnud mingit märki, et sõda võiks alata. Tagantjärele teame, et Kreml hoidsid ka oma vägesid kuni viimase hetkeni pimeduses - see aitas kaasa küll ukrainlaste petmiseni, aga bumerangina ka sellele, et Vene enda väed polnud rünnakuks valmis.
3) Nädal enne rünnakut hakkasid ukrainlased põhiladudest laskemoona laiali vedama, 72 tundi enne rünnaku algust hajutamine kiirenes. Lennukeid ja õhutõrjet hakati laiali vedama ainult mõni tund enne rünnaku algust.
4) Lõpuks said ka ukrainlased aru, et põhirünnak võib tulla hoopiski Kiievile. 7 tundi enne rünnaku algust hakati vägesid ümber paigutama, muuhulgas tõmmati Kiievi juurde abi lõunast. Praktikas tähendas aga seda, et kui venelased juba ründasid, siis osad Ukraina väed alles rändasid, polnud positsioonidel.
5) Venelastel olid põhjalikud nimekirjad mida rakettidega rünnata, aga kohati polnud ajakohastatud. Lasti ka objekte, mida Ukraina sõjavägi polnud enam aastaid kasutanud.
6) Mingil põhjusel ei osanud venelased sihtmärke suuruse või tähtsuse järgi ritta panna. Sõltumata sihtmärgi suurusest pandi teele suht sama arv rakette. Mis tähendas, et mõne väikese garaazhi pihta lasti liiga palju rakette ja mõne suure olulise sihtmärgi pihta jälle liiga vähe rakette. Autorid spekuleerivad, et võib-olla venelased polnud vähemalt sõja algusfaasis väga kindlad oma rakettide tabamistäpsuses ja efektiivsuses.
7) Venelastel on probleeme info hankimise ja ajakohastamisega: rakettidega lasti hooneid, aga Ukraina vägede koondumisalasid üldse mitte.
90% Ukraina mobiilsest õhutõrjest käi ellu, aga esimesed 24 tundi oli paras kaos. Ukraina õhutõrje sõitis ringi ja ei teadnud täpselt mis toimub. Ukraina väejuhatus jälle ei teadnud kus on õhutõrje, kes on elus ja kes mitte. See tegi ka Ukraina õhutõrje juhuslikuks, töötasid pop-up meetodil ja tabamistäpsus oli 10-12%. Kui olukord paranes ja tekkis kord, tõusis tabamistäpsus 40-60% peale.
9) Vene õhutõrje omakorda esimestel päevadel ei töötanud või töötas väga vähe. Vene õhutõrje läks sõtta eelduse ja käsuga, et kui õhus midagi on, siis on need omad. See andis ukrainlastele alguses natuke rohkem tegutsemisruumi, muuhulgas said ka Bayraktarid vabamalt lennata.
10) Mitmed olulised sõjasündmused pole meediasse jõudnud. Näiteks põhjas Tsernihivi ümbruses olid alguses korralikud tankiduellid, kus Ukraina ja Vene tankid kohtusid tihti metsavahel 100-200 m kaugusel. Ukrainlased enamasti jäid peale, sest venelased polnud ilmselt valmis, neile tuli üllatusena, et ukrainlased vastu hakkavad.
11) Sõja esimesel päeval said kõik Ukraina ohvitserid kuni koloneli tasemeni Venemaalt personaalsed sms-d, kus öeldi et tuleb alla anda ja/või Ukraina enda poliitikute vastu pöörata.
12) Kiievi alt taganenud Vene vägedest maha jäänud dokumenditest selgus, et Vene pool eeldas, et 10 päevaga on sõjaline faas üle ning sealt alates võtavad FSB ja Rosgvardia Ukraina haldamise järkjärgult üle.
13) Vene lennuvägi õppis ja kohanes muutuva olukorraga kiiremini. Vene maavägi aga mitte, ei suutnud kuidagi sõja alguse käskudest ja ülesandepüstitusest loobuda.
14) Õhk kihab droonidest, eriti pärast sõja algusfaasi läbi saamist. Droonide kulu on meeletu. Nelikopteri eluiga on 3 lendu, tiivulisel 6 lendu. Osavad operaatorid, kes suudavad kasutada maastiku eripärasid, suudavad eluiga pikendada.
15) Droonid hukkuvad peamiselt tehnilistel põhjustel, patareid probleemid jms, tuul, vihm jms. Teine suur asi on elektroonilised vastumeetmed.
16) Venelasted, eriti siis kui raskuspunkt kandus Donbassi, tekitasid sinna päris võimsa elektrooniliste vastumeetmete võimekuse.
17) See tekitas venelastele aga ka endale probleeme. Sest Vene EW segab ka Vene lennukeid, see üks põhjus miks Vene lennukid ei taha liiga palju liiga lähedale lahingutsoonile lennata. Ainult Su-34 olevat enam-vähem immuunne selle probleemi suhtes.
18) Venelased pole siiani suutnud täielikult lahendada ka Orlan drooni ja Leer-3 ühenduvust. Leer-3 on nende kõige moodsam elektroonilise sõja vahend, aga segab ka enda Orlanide tegutsemist.
19) Venelastel oli plaan maandada suur dessant Mõkolajevi ja Odessa vahel. Plaan jäi katki, sest edasiliikumine lõunast takerdus ja ka seetõttu, et ukrainlastel õnnestus avastada ja purustada üks kummipaatidel kaldale jõudnud Vene eriüksuste dessandikatse (sellest polnud ma ise isegi varem lugenud).
20) Ukrainlaste jaoks läks asi väga keeruliseks aprilli lõpp-mai-juuni, sest varud, eelkõige laskemoona varu oli muutunud kriitiliseks. Tolle aja Donbassi lahingute ajal lasid ukrainlased keskmiselt 2000-3000 mürsku päevas, venelased keskmiselt 20 000, intensiivsematel päevadel üle 30 000 mürsu.
21) Kuna analüüsi autorid on britid, siis varudest ja laskemoonavarudest teevad nad enda jaoks ühe olulisema järeldusel – Euroopas on sellega seis väga halb. UK-l jätkuks Ukraina sõja tüüpi lahingute pidamiseks laskemoona ainult 2-7 päevaks. Arvavad, et Euroopas on ainult üks riik, kellel piisavalt laskemoona, et piisavalt kaua piisava intensiivsusega sõda pidada: see on Soome.