www.militaar.net

Noh aga kas Leopard 2 lai kasutajaskond vabastab sind MTU või Krauss-Maffei varuosade nisa otsas rippumast? Ja takistab neil tootjatel imesummasid küsimast?
Muidugi ei tea, millised antud teemalisi lisakohustusi võidakse tehnika müügil tingimuseks seada.

EKV näitel on kõige kallima elutsüklimaksumusega varustuseks tehaseuued süsteemid, millel on tootja hooldusleping ning kogukulult kõige soodsamad on konkurentsitult odavmüügist hangitud "cap fillerid", mille puhul kasutatakse improviseeritud lahendusi.

See on tegelikult EKV insenerikorpuse teema. Mida kõrgemal tasemel see on, seda vähem on vaja end siduda mingite vähese lisaväärtuse, kuid kõrge hinnasildiga "elutsükliteenindusega". Kui näiteks MTU esindus küsib mootori plokikaanetihendi eest ebamõistliku summa, siis ilmas on küllalt firmasid, mis teevad mootori osasid tellimuse peale ja need hinnad polegi alati kättesaamatud, ole vaid mees ja anna ette dwg-s joonised ja spetsifikatsioon. Sõjatehnika varuosad just pole nagu autode osad, kus mõni aasta peale mudeli turuletulekut on vajalikud jupid saadaval vähemalt 10-st konkureerivast firmast ja ole vaid mees ning vali sobiv välja. Põhimõtteliselt mootoril on ju ka teatud parameetrid mille järgi määratakse remondivajadust, kui asi piirdub mingite tihenditega, puudub vajadus MTU ülikalliks "täishoolduseks". See tihend vahetatakse välja ja kogu lugu. Seal ei ole mingit kosmoseteadust ja kui tehase andmeid pole, siis tuletatakse analoogia põhjal.

Et need valmistaja teenidamised liiga kallid on, näitab kasvõi tsiviiltranspordi omanike tung vabaneda peale sõiduki garantiiajal esinduses käimise kohustuse lõppu võimalikult kiiresti valmistaja embusest ning pöörduda märksa odavamasse mitteoriginaaltöökotta. Tänase KSK põhikursusega aga sellist seltskonda väga ei kasvata, kes suudaks orienteeruda sõjatehnika ehituses piisavalt, et hinnata õigesti iseenda võimalusi ja luua süsteem teatud tööde tegemiseks ise. Miskipärast arvan, et soomlaste BMP-del venelaste elutsükliteenindust kaasas ei käi, ometi need masinad sõidavad (ja sõitis ka see, mis meile siia muuseumieksponaadiks saadeti ja mida pioneeripati katsetel näha sai).

Võib ju igasugu mulli olemasoleva süsteemi õigustuseks ajada, aga tõde on, et need hooldustööd koosnevad alati lihtsamatest ja raskematest. Näiteks relva juures on rida töid, kusmaani teeb ära relva kasutaja. Kui on vaja midagi lisaks teha, teeb väeosa relvur. Kui veel keerulisem, siis saadetakse LogK töökotta jne.

Oluline kokkuhoiu (ja ka major kitsas-) koht on kasutajapoolne defekteerimisoskus, millest KVd üritatakse vabastada. Lollusel on aga alati kõige suurem hinnalipik.

Siinkohal on küsimus, kas tegelased, kes promovad outsourcingut kui religiooni, tegutsevad KV huvides või mitte. Minuarust mitte, tehnikaarmee (kelleks me saada tahame) peab tehnikat ise jagama, teatud asjad saab osta väljast, teatud asjad teha väeosa töökojas jne - kuid see nö projektijuhtimise oskus peab olema KV-l (või KV süsteemil) endal ja siin loota erafirmadele mugavusteenusele tähendab lihtsalt suuremaid arveid. Lollusel on jah kõige suurem hinnalipik ja loll saab ka kirikus pügada.

Meil näiteks on liisingud käinud pakkumas, et ega te ei taha autode täisteenusliisingut, kus maksad rohkem ja auto viiakse ka rehvivahetusse ning pannakse aknapesu paak täis.
Probleem lahendati lihtsalt - meesterahvas peab ise suutma hinnata rehvide vahetamise hetke või õli taset mootoris ja vastutab tema. Kui nõuda ja kontrollida, küll siis tehakse ja vaadatakse kah. Ei ole ükski sõit sõitmata jäänud ja teenindusse viiakse auto ka hea meelega - saab pooleks päevaks töörutiinist minema.

Jutt oli relvasüsteemi juurutamise kogumaksumusest.
Relv/masin ise(ning selle tehnilise toetuse tagamine) ja selle maksumus pole seal tihti sugugi peamine kulukoht.

See näib sõltuvat relva/masina keerukusest ja hinnast, mida odavam ja lihtsam, seda rohkem puhuvad pilli "kasarmud ja palgad".
Näiteks hävituslennukite soetamisel anno 2013 saab meile komistuskiviks justnimelt masinate ja nende masinate lahinguvalmis hoidmise kulu (kütus, hooldus, relvastus jne).
Mitte see kompaniikese jagu personali oma kuludega, mis Ämarisse lisaks tuleb. Kui kanaliseerida Ämari ehitusmaksumus sinna hulka, on muidugi pilt vähe erinev, kuid ikkagi selle renoveerimisprojekti maksumus vastab ühele ühele uue ja 4-5 kasutatu hinnale.

Usutavasti analoogse tulemuse saab ka moodsate sõjalaevadega, mis meil kasutada oleks (jätame need mõnesaja mehega ristlejad kui ebasobiva näite kõrvale).
Näiteks raketikaatrid, kiirel sõidul on seal kütusekulu tunnis samas klassis hävituslennukiga ja seltskond selle opereerimiseks on arvukuselt lähedane ühe lennuki kohta tuleva meeskonnaga. Kui kütusekulu saaks kärpida sõidu piiramise ja kiirustega, siis hammas ei hakka meil korralike kaatrite ja nende relvastuse peale.

nii.....

leidsin vene taustaga saidilt army guide sellise tuttava masina http://www.army-guide.com/eng/product4525.html



kuid..... siis tuli ka selline link
http://www.army-guide.com/eng/product4526.html

Designation:
Combat M4
Info
Manufactured by: Ministry of Defence
Type: Armoured Vehicles
Name: Armoured car



•Based on T98 or second-hand MB UNIMOG U 1300 chassis

•Weight –up to 9,5 tonnes

•Ballistic protection –up to STANAG 4569 level III (level IV optional)

•Mine protection –STANAG level 2a

•Crew up to 8+2

•Payload up to 2,5 tonnes

keegi oskab kommenteerida? muide, tootjaks on märgitud kaitseministeerium

Elutsükli maksumus on Eesti kontekstis vana hea "nokk kinni, saba lahti" teema. Selleks, et relvasüsteemi juurutamise hinda arvutada (seda siis Eesti kontekstis) on vaja metoodikat ja statistikat. Mõlemat meil aga ei ole, esiteks pole mitte kunagi tehtud ühtegi elutsüklimaksumuse põhist hanget, kõik kaitsevarustuse/relvasüsteemide hanked toimuvad raudse järjekindlusega tüki ehk soetushinna alusel. Teiseks, kuna KV tegutseb võimaluste, mitte vajaduste põhiselt siis keegi ei tea kui palju raha, inimesi või aega tegelikult vaja on ehk KV tegevuse ja toimimise statistika peegeldab enamasti lihtsalt olemasolevaid võimalusi mitte ideaalvajadusi.
Kogu teemal aga lasub musta maagia sünge vari

In a pathetic attempt at prolonging the good discussion on APC’s v MICV’s the video shows the CV90 Armadillo that will be competing for the Danish Army competiton to replace their M113′s

http://www.thinkdefence.co.uk/2013/04/c ... ontenders/

keegi oskab kommenteerida? muide, tootjaks on märgitud kaitseministeerium

Võimalus ju järele küsida, arvan ma.
Kontaktid on antud: info@kmin.ee, jaan@kmin.ee
Phone: +3726406010

Oletades kaldun siiski arvama, et äratoodud teave on ekslik. Pole seda infomüra ka varemalt mitte vähe erinevates kohtades olnud.

Küll aga on Combat M4 kohta teavet firmaleheküljel ja seda käsitletakse, kui projekti:

http://dartzkombat.com/en/military/dart ... icle-36342

No ei tea tõesti, kes meil neid igasugu kombateid või combateid siin toodab, nähtavasti on tegu mingi esialgse prototüübiga.

http://en.wikipedia.org/wiki/Kombat_Armouring

keegi oskab kommenteerida? muide, tootjaks on märgitud kaitseministeerium

Täpsustasin. Jah, nii see oligi. Et mingi eksitav info. EV KaMin´il pole selle asjaga mitte kõige vähematki tegemist. Kes ja kus selle selliselt sinna kirja pannud oli, on teadmata.
Firma ise (Combat Armoring Group) küll EV territooriumil (Loo) eksisteerib ja ka laseb just taolist toodangut välja nagu kirjas oli ning ka müüb seda maailmas suhteliselt edukalt, kuid ei EV Kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei, Piirivalve, Päästeameti jne.-ga pole neil masinatel ega firmal endal mitte miskit pistmist. Ka ei peaks minu andmetel see firma isegi mitte EKTL kuuluma.

P.S. COMBAT-i kohta on, muideks, omaette teema siin foorumis.

Selleks see firma Eestisse loodigi, et toodangule siltidega... Made in EU, NATO, Estland, Ministry of Defence või mis iganes lääne kliente ligi meelitada.

aitäh, hillart!

Pitkast...
http://www.postimees.ee/1207368/merevae ... takse-maha

Ajakirjandusest käis läbi, et Eesti loobub edaspidi osalemast piraatide tagaajamisest Adeni lahes. Samas on ka lõppemas Afghanistani missioon. Ehk meil peaks siis olema veidi rohkem vahendeid EKV arendamiseks. Kas keegi teab, mille jaoks seda plaanitakse kasutada, voi otsitakse uut missiooni, kus see ära põletada?

Ajakirjandusest ka läbi käinud, et skaudid natuke puhkavad ja eks siis näis, leiavad uue väljundi

Pluss ka see mingil määral -> Siil 2015

Ämari lennubaasis võetakse kasutusele moodsat päästetehnikat.