Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kilo Tango]

Veelkord: Sõltuvustoodete tarbimist saab piirata ainult piirates nõudlust esmalt ja kui see tööle hakkab, siis ka pakkumist. Hea näide on suitsetamine - suitsetaja elu on tehtud nii ebamugavaks (pluss propaganda), et suitsetamine langeb juba aastakümneid kogu maailmas.

Vastupidine näide on narkootikumid - toodagu näide demokraatlikust riigist, mis on suutnud narkootikumide tarbimist vähendada. Põhjus selles, et sõditakse ainult pakkumisega. Aga ühe pakkuja ära kukkumine toob kohe teise pakkuja asemele. Seda selle pärast, et kuna nõudlus on vähese elastsusega, siis pakkumise vähendamine suurendab hindu JÄRSULT, mis viib riski/tulu tasakaalu tugevalt tulu poole peale.

[Kapten Trumm]

Kuidas sa alkoholi nõudlust piiraksid?

[Kilo Tango]

Kuidas sa alkoholi nõudlust piiraksid?

Esimesena tuli pähe:

1. Propaganda, propaganda, propaganda
2. Alkoholi reklaami täielik keelustamine
3. Alkoholi tarbimise lubatud kohtade ja aegade piiramine ja vastava kontrolli tõhustamine
4. Karistuste karmistamine mittelubatavates kohtades ja aegadel tarbimise eest
5. Sundusliku kainemaja sisse seadmine avalikust kohast alkoholijoobes leitud isikutele
6. Hiljem alkoholikaardi sisse viimine ilma milleta alkoholi osta ei saa ja millega tehtud ostud talletatakse avalikus andmebaasis (lihtsalt läbi mõtlemata idee praegu)

Võttes tubakavastase võitluse peamised vahendid ja pannes need alkoholi konteksti:

Monitor alcohol use and prevention policies
Protect people from drunk people
Offer help to quit alcohol use
Warn about the dangers of alcohol
Enforce bans on alcohol advertising, promotion and sponsorship
Raise taxes on alcohol

[toomas tyrk]

Eesti on ju e-riik. Üks e-lahendus ka.

Alkoholi ostmisel tuleb end ID kaardiga audentida. Nii kaupluses kui restoranis-baaris. Ostetud alkoholikogused lähevad üleriigilisse alkoholitarbimise andmebaasi.

Alaealistel kaob võimalus alkoholi osta.

Statstika muutub tõesemaks (välismaalased näidaku oma passi, et sellisest audentimisest pääseda).

Aasta lõikes pidevalt suurte koguste ostjatega saavad juba edasi tegeleda vastavad terviseametnikud jms...

Ja lõpuks - kui baaris ja restoranis on tarbimine juba liiale minemas - enam ei tule PIN2 meelde ning üleliigsed annused jäävad tarbimata

[mx77]

Trumm võiks praegust alkoholi statistikat tsiteerides hinnata, millise reaktsiooni tekitas soomlastest turistide seas laevafirmade otsus enam mitte alkoholikoormaid maha aidata vaid lasta see klientidel oma käpakestega maale tassida. Need kogused peavad ikka olema tohutud, kui see probleeme tekitab (vaatamata kasutusele võetud rataskärudele ja muudele abivahenditele).

Kui ma siin mingi aeg tagasi (kui Trumm järjekordselt väitis, et käib tohutu alkotarbimine, mille tõestuseks statistika) leidsin selle metoodika, mille alusel müüdud alkokogusest lahutati soome turistide väljaviidu, siis seal olid hinnagulised kogused küll suht pisikesed, mis ei nõudnuks sellist abi laevafirmade poolt.

Ei maksa unustada, et 2012 külastas eestit ca 830 tuh. soome turisti, mida on sama palju kui eestis tööealist elanikkonda.

[mutionu]

http://www.aripaev.ee/Default.aspx?Publ ... 7c8a1a987f

Ju ta viinamüüjatel/maaletoojatel samasuguses suurusjärgus ole.

[Lemet]

(kui Trumm järjekordselt väitis, et käib tohutu alkotarbimine, mille tõestuseks statistika)

Asjaolu, et nädalas tõmmatakse kahe pooliku asemel rindu "kõigest" poolteist, ei tohiks küll mingilgi moel kergendav olla. Kui laevadel müüakse 25% toodetavast.

[mx77]

http://www.aripaev.ee/Default.aspx?Publ ... 7c8a1a987f

Ju ta viinamüüjatel/maaletoojatel samasuguses suurusjärgus ole.

See on siis müük laeval/sadamas. Aga kui sa oled vähegi sadama viinapoodide juures liikunud, siis nende müük on ikka põhiline sest laevahind on ikka maahinnaga võrreldes paras kirves.

[planet64]

Eesti on ju e-riik. Üks e-lahendus ka.

Alkoholi ostmisel tuleb end ID kaardiga audentida. Nii kaupluses kui restoranis-baaris. Ostetud alkoholikogused lähevad üleriigilisse alkoholitarbimise andmebaasi.

Alaealistel kaob võimalus alkoholi osta.

Statstika muutub tõesemaks (välismaalased näidaku oma passi, et sellisest audentimisest pääseda).

Aasta lõikes pidevalt suurte koguste ostjatega saavad juba edasi tegeleda vastavad terviseametnikud jms...

Ja lõpuks - kui baaris ja restoranis on tarbimine juba liiale minemas - enam ei tule PIN2 meelde ning üleliigsed annused jäävad tarbimata

E-asi hakkab juba ilmet võtma. Aga ei maksa ainult kogu ahela tarnepoolt silmas pidada, tulemus on ikka tähtis. Kui praegu tahetakse autole alkolukke panna, siis võiks ju koduuksele ka kõigile panna. Kui kaine ei ole, siis kodust välja ei saa. Vahest liiga karm äkki. Tehnika areneb kiiresti ja alkomeetri võiks mobiiltelefoniga ühendada nii, et puhudes saab ka silma võrkkesta skaneerida. Saaks igal ajal alkoteste teha. Ja vahelejääjad loomulikult häbiposti panna. Linnades ju reklaampinda piisavalt. Elektroonilistel tahvlitel paneks nimed kenasti jooksma koos sobiva lisatekstiga.
Ei maksa siiski ainult piitsale loota, präänikut on vaja ka ikke pakkuda. Tõestatult kainetele kodanikele võiks pappi hakata välja käima. No näiteks kui iga päev puhud nulli, saad korra eest 10 euri.
E-sigarett meil juba on. E-alkoholi veel mitte, aga no veel veidi ja Eesti Nokia ots juba paistab.

Selle asja juures on ainult kurb see, et kui Riigikogu ei suuda juba reklaami osaski kokku leppida, siis efektiivsemate seaduste vastuvõtmiseks peaksid rahvaesindajad ise küll maani täis olema. Ehk siis oleks lootust.

[John]

Njaa, kui palju võib ikka juua on vana küsimus.

http://www.youtube.com/watch?v=LXcRLuoCeIY

...ja ei mitte tilkagi rohkem!

[Tegelane5]

Enne kui IDkaardiga baaris iga lõuatäit autoriseerima peab, võiks kaubanduskeskustest kassa juurest alko "lõksud" ära kaotada. Kas just eraldi osakond peaks alko jaoks olema-sellega antaks järjekordne hoop väikepoodidele aga eraldi nurk küll. Reklaam võiks ka keelustatud olla.
See oleks ka ju naeruväärne kui aegunud IDkaardiga täismees baarist välja visatakse, (turistidest rääkimata) või poest alkot osta ei saaks.

[Kilo Tango]

...
See oleks ka ju naeruväärne kui aegunud IDkaardiga täismees baarist välja visatakse, (turistidest rääkimata) või poest alkot osta ei saaks.

Selle pärast pakkusingi eraldi alkokaarti välja - neid saab ka turistidele jagada.

[Kapten Trumm]

KT, kirjeldatud meetmed - vähemalt osa neist - on samasugused nõukaperioodi meetodid (sundida, karistada jne) mille ihalemises mind süüdistatakse - MEIL vabas Eestis ometi ei viida ju kedagi sundkorras kuhugi.....

Trumm võiks praegust alkoholi statistikat tsiteerides hinnata, millise reaktsiooni tekitas soomlastest turistide seas laevafirmade otsus enam mitte alkoholikoormaid maha aidata vaid lasta see klientidel oma käpakestega maale tassida. Need kogused peavad ikka olema tohutud, kui see probleeme tekitab (vaatamata kasutusele võetud rataskärudele ja muudele abivahenditele).

Trumm võiks, trumm peaks, trumm tõestagi....äkki nüüd mx77 tõestab ise ka vahelduseks midagi?
Turistide väljaviidav alkohol on sellest 10,... liitrist per nase juba maha arvatud.
Selle arvestamiseks on eraldi meetodid, loomulikult on need kaudsed, kuid pole põhjust ka naiivselt loota, et seepeale 10-st 5 liitrit saab.
Sellest on siin teemas juba varemgi juttu olnud.
Eestis on pikaajaline eesmärk maha pandud 8 liitrini langetada.
Pakun, et see on tänaste meetoditega määratud failima.

[Kapten Trumm]

Laiemad probleemid: eile oli riigikontrolöri traditsiooniline aastakõne - väljaöeldu suuresti kinnitab ka siinset "vingumist".
Parafraseerides Karise kõnet, pole täna küsimus, kas vanaviisi saab jätkata (vastus on selge EI), vaid selles, et me ei muudaks oma tegevusetusega täna kontrollimatult lohisevaid protsesse pöördumatuks (ei tegutse liiga hilja).

EPL eessõna võttis asja tabavalt kokku "Rikkis grammofon pole mitte riigikontrolör, kes samadele asjadele iga aasta viitab, vaid poliitiline nomeklatuura oma klikihuvide, vastuolude ja eneseimetlusega".

Ligi kommentaar selle kohta, miks asju pole siis ette võetud "aga probleemid ongi pikaajalised, seepärast igal aastal räägitaksegi"


Head lugejad!

Riigikontrolli tänavune ülevaade Eesti riigi arengu ja majanduse olukorra kohta on valminud ajal, mil ühiskonnas on üha enam hakatud teadvustama tõsiasja, et kujutluspilt riigist, mida ehk tahaksime pidada, ja riik, mida me tegelikult suudame pidada, ei kattu. Et tulevik ei tabaks meid ootamatult, annab Riigikontroll tänavu senisest põhjalikuma ja üldistavama ülevaate, millises olukorras oleme ja mis ees ootab. Erapooletu analüüsijana saab Riigikontroll praegu ja tulevikuski anda ühiskonnale, valitutele ning ka valitavatele tasakaaluka kõrvaltvaate, lisamata sellele ei musta ega roosat alatooni.
Vaadates Eesti majanduse, rahanduse ja inimeste käekäiku, näen ma, et hoolimata majanduse taastumisest 2009. aasta suurest langusest ning vaatamata riigi arvepidamise korrasolekule, ei tunneta paljud tööinimesed oma reaalses, mitte statistilise keskmise järgi elatavas elus, et nende elatustase oleks märgatavalt paranenud.
Lisaks töötavatele inimestele on jätkuvalt raske ka pensionäridel. Kuigi pensioni kasvunumber protsentides on ilus, pole reaalse rahasummana kasv kuigi märgatav, sest samal ajal kallineb ka elu. Samuti pole paranenud arstiabi kättesaadavus. Inimesed suunduvad parema elu ja eneseteostusvõimaluste otsingul linnadesse või välismaale. Hõredaks jäänud maapiirkondade haldamine ja praegu veel sinna jäänute elu edendamine muutub seega üha keerulisemaks.
Ühiskonnas on üha enam tajutav ootus, et majanduskriisi rängimal ajal ilmutatud kannatlikkus ja kasinus konverteeritaks käegakatsutavaks elujärje paranemiseks ja seda mitte ebamäärases kauges tulevikus, vaid lähiaastatel.Väiksest riigivõlast, tasakaalulähedasest eelarvest ning reservide olemasolust hoolimata on Eesti riik hädas kasvavate sotsiaalkulude katmisega. Peamiselt pensionide maksmise ja tervishoiu, laiemalt sotsiaalkulude rahastamise kõrval jääb vähe võimalusi muuks. Kõhnema rahakotiga või väiksema kulude kasvuga peavad leppima seetõttu teised, eelkõige riigi tulevikku mõjutavad tegevusvaldkonnad. Investeeringuid suudab riik teha peamiselt välisraha abil ja koos selle vähenemisega kuivavad kokku ka investeeringud. Meie sõltuvust välisabist näitab ka lähiaastate investeeringute kasinus, sest Euroopa Liidu eelmise eelarveperioodi raha on otsas, uue eelarveperioodi väljamaksete käivitumine võtab aga paar aastat.
Eesti reaalsus on, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel on pikemas perspektiivis järjest raskem hakkama saada. Terendab väljakutse, kuidas suudab majandus oluliselt vähenevate töökäte tingimustes ühiskonnale ja riigikassasse piisavalt tulu teenida. Samal ajal kasvab surve suurendada veelgi sotsiaalkulusid. Uuringud on näidanud, et Eesti pensionisüsteem ega tervishoiusüsteem pole pikemas perspektiivis nendes tingimustes jätkusuutlik.
Iseseisvuse taastanud Eestit on ehitatud nüüd juba üle paarikümne aasta. Otsuseid on tulnud tihtipeale teha kiirelt, kulutamata liiga palju aega võimalike mõjude hindamisele, laiapõhjalistele aruteludele ja tegevuse koordineerimisele riigi eri tegevusvaldkondade vahel, aga ka riigiaparaadi sees. Mitte alati pole olnud, eriti viimaste aastate jooksul, nende kiirete ja läbimõtlematute otsuste taga väline surve, vaid sageli pigem soovimatus või oskamatus süveneda. Need asjaolud on omakorda jätnud jälje otsuste kvaliteedile ja ettevalmistatusele. Terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks pole olnud.
Eesti ees seisvad demograafilised ja muud probleemid sunnivad aga riigi arengut terviklikult planeerima ning oma võimalusi kriitiliselt hindama. Selleks tuleb võtta aega, vaadata iseendale ausalt näkku ja vastata küsimusele, milliseid kohustusi pikemas perspektiivis suudab Eesti riik kanda. Küsimus ei ole enam, kas me suudame samamoodi jätkata. Oluline on, et me ei venitaks võimalike valikute ja otsuste tegemisega ajani, mil meil pole võimalik isevoolu kulgevaid protsesse mõjutada.
Minu hinnangul tuleks riigi ja kohalike omavalitsuste arengu edasisel kavandamisel leida muu hulgas vastused järgmistele küsimustele: a) milliseid hüvesid avalik sektor inimesele pakub; b) milline on teenuse miinimumstandard; c) kui palju hüve pakkumine maksab, kes selle eest maksab ja kust selleks raha tuleb; d) kas teenuse peab inimesele tagama riik või kohalik omavalitsus.
Kuna enamiku teenuseid ja avalikke hüvesid saab inimene praegu kohaliku omavalitsuse kaudu, siis on otsustamise puhul oluline vaadelda riigi ja omavalitsuse ülesannete ja kulude-tulude ning teenuste paletti terviklikult ja koostoimes. Seega tuleb suurte kuluvaldkondade reformid ning pakutavad teenused kokku leppida koos omavalitsuste reformiga.
Julgen väita, et kohalikud omavalitsused on kümmekond aastat riigi arengusuundumustest ees. Pean silmas seda, et kõik see, mida näeme praegu omavalitsuste puhul, kõik need erinevad toimimisraskused võivad tabada riiki tervikuna, ja isegi varem kui kümne aasta pärast. See tähendab, et ülevaatamist ei vaja ainult riigi suured kuluvaldkonnad, vaid laiemalt riigi pakutavad teenused, mille kvaliteeti ega/või kättesaadavust ei suudeta tegelikus elus alati tagada.
Et aga need Eesti riigile vajalikud otsused saaksid tehtud ja ka ellu viidud, on vaja laiapõhjalist kokkulepet: ühelt poolelt on vaja valmisolekut avalikult probleeme ja möödalaskmisi tunnistada, teiselt poolelt aga konstruktiivset häälestatust, et energia suunata üheskoos parimate lahenduste otsimisele, mitte aga sellele, et lahmivalt ja tühistele üksikküsimustele keskendudes kedagi rünnata, suurendades ühiskonnas veelgi lõhet ootuste ja realiteedi vahel.
Tegemist vajavad otsused ei ole emotsionaalselt lihtsad, kuid valikut pole – üledimensioneeritud ootuste maailmast tuleb liikuda reaalsesse maailma. Teiste sõnadega, ühelt poolt tuleb vaadata, mida me tegelikkuses võime tegemata jätta, mida me saaksime teha teisiti, ja teiselt poolt astuda samme, et riigieelarvesse tekiks juurde n-ö uut raha, otsides julgeid ja originaalseid, kuid samas mõistlikke ning töötavaid lahendusi.
Et meie probleemidele lahenduste leidmisel mitte jääda liialt kohalikku konteksti, tuleb jätkuvalt kõike vaadelda suuremas mõõtkavas – Euroopa Liidu ja maailma arengu võtmes, võttes arvesse pikemaajalisi huvisid, lähtumata ainult üksikutest lühiajalistest kaalutlustest.
Arvestades kõiki neid riigi majanduslikke ja korralduslikke probleeme, millega Eesti juba praegu, aga veel enam homme-ülehomme kokku puutub, oleks mõistlik juba nüüd alustada mõttevahetust, mis on analoogne sellega, mida meil Eesti-siseselt tuleb läbi teha teljel riik-omavalitsused. Ehk teisisõnu, meil tuleb selgeks mõelda, milliseid funktsioone, arvestades meie võimekust, võiks tulevikus täita siin kohapeal ning millised funktsioonid koos eelarvega oleks mõistlik koondada Euroopa Liidu tasemele. Ja selle arutelu juures tuleb kasuks pragmaatiline, ratsionaalne ja eelarvamustevaba suhtumine

Kogu jutt siin:
http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavali ... fault.aspx

Kokkuvõte: korras raha-asjad on väga head, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Riigi eksistentsi eesmärk pole tasakaalus riigieelarve.

[mx77]

Tere hommikust Härra Trumm, meeldiv näha, et oled tööle jõudnud