www.militaar.net

Sustainable Armor Capability for Small Powers: The Case of Georgia in the August War - Frederic Labarre

http://www.bdcol.ee/files/files/documen ... Powers.pdf

kala, tänud! Viimased poolteist lehekülge teksti (109-110) on hea kokkuvõte.

See tehnika lagunemise protsent enne lahingut on ikka ysna suur? Kas sain öieti aru et ligi 50%? Meenutab vene oppe 90 -datel.

Tehinka tahab hooldamist. Korralikult hooldatud tehinka ei lagune. Kui nyyd nii grusiinid kui venealsed ei saanud lihtsa hooldusega hakkama, siis tekib kysimus, milal nende aparaatide sihikud viimati nulliti?

Et siin tasuks tähelepanu pöörata väljaöppe tasemele ja tehnilise tagamise tasemele. Minu arvamus.

Kui nyyd oponeerida Corvusele, siis kui grusiinidel oli lahingmoraaliga probleeme olukorras, kus nendel olid tankid toetuseks, tekib kysimus, mis oleks olnud olukord ilma tankidetta?
Vöiks ju väitta, et ilma tankideta vene soomuse vastu vöitlemine oleks olnud veelgi nutusem?

Aga tänud linkide eest!

Ennast vanemaks on vist läbi aegade kõigis sõdades valetatud, nii EMS, Vabadussõjas ja sealt riburadapidi tänapäeva välja. Muu jutu osas- eks ta õige ole, tankitõrjumise kogemused tulevad ilmselt ja paraku märksa verisemalt kui kohapealse reaalse harjutamisvõimaluse korral.

Mnajhh ega väga paljud on kövad mehed, kuni esimene SU pommid alla viskab. Sel hetkel kas lööb väljaöppe plaat peale, vöi tuleb "shell shock".
Ma miskipärast kaldun arvama, et grusiinide jalaväel ei pruukinud olla viimase peal treening taga, mis tagaks automaatse tegustemise reaalses olukorras. Mitte et meil sin millegagi höisata oleks.

Selles konfliktis paistab selgelt silma tehnika suur rikete osakaal. Selline asi on tulemus aastatepikkusele hoolduse tegemattajätmisele. Kui Mootorile esimest korda aastate jooksul antakse täistuurid taha, siis ei ole ime kui miski saba annab. Möistlik ineimene oleks arvestanud nende kasutuses oleva resurssiga ja vahetanud need mootorid ammu välja, vöi moderniseerimnud need. Aga et seda ei tehtud oli asi jama.

Neid jutustusi lugedes tekkis tunne, et mis nendel meestel yleyldse peas toimus, kui Gruusia tankid saadeti asulatesse ilma jalaväe katteta? Arusaamatu. Venelased vältisid asulaid ja kasnäe, neil läks paremini.

Kokkuvöttes olen päri punktiga 3. Segadus kuskil körgemal vöib pöhjustada sellised enesetapjalikke yritusi, nagu asulates tankidega soolot teha. Kas tankimeeskonnad ise said aru, mis neile kästi. Kui nad oleks aru saand oleks, nad andnud täistallaga gaasi läbi kogu asula. Ainuke variant.

Kogu asi ikka töesti väga suure segaduse järgi löhnab. Ka see on imelik, et tanke saatvale jalaväele ei olnud soomusmasinaid? Hiluxid? Tutika Hiluxi hinnaga saaks hea tahtmise jures juba miski soomuse.

Klassikas on kinnisel maastikul (asulas) tank jalaväe toetuses liikur suurtykk, kusjuures selle tanki turvamiseks kulu ei vähem ega rohkem kui ryhma jagu jalaväge -so ligi 40 meest ja yhest kahe jaoni pioneere, tökete puhastajad, läbikäikude rajajad, käskjalad, med jagu. Bojevajaja sturmavaja gruppa. Kokku on selles seltskonda ikka pea 60 - 70 meest. .

Asi on kirjeldatud ilusti pärast stalingradi kirjutatud vene ustaavides. Mul on kohe nörkus klassika järele. Need on nii ilusasti kirjutatud, et nende pöhjal, tolleaegse tehnikaga, oleks jänkidel soojades maades linnalahingus paremini läinud. Pioneerid ees, 152 milline iseliikur, selle sabas 2-3 poolroomikut nendel 40 automaaturit, möned kergekulkad, leegiheitjad, käskjalad. Kunagi oli käes selline raamat. Tösiselt konkreetne jutt. Leegiheitjad. Et no klasiska on klassika.

Kui kellelgi on 1953 aastal välja antud eesti keelset söjalise algöppe öpiukut, vöib mulle pakkuda:)

Muuseas, kas keegi pani tähele, et grusiinide riigikaitse planerimise osas juhiti tähelepanu asjaolule, et erinevad raamdokumendid sisaldasid teineteise suhtes vastuolusid?

UR kirjutas:

Asi on kirjeldatud ilusti pärast stalingradi kirjutatud vene ustaavides. Mul on kohe nörkus klassika järele. Need on nii ilusasti kirjutatud, et nende pöhjal, tolleaegse tehnikaga, oleks jänkidel soojades maades linnalahingus paremini läinud. Pioneerid ees, 152 milline iseliikur, selle sabas 2-3 poolroomikut nendel 40 automaaturit, möned kergekulkad, leegiheitjad, käskjalad. Kunagi oli käes selline raamat. Tösiselt konkreetne jutt. Leegiheitjad. Et no klasiska on klassika.

Einoh mida, sellest jutust võiks nagu arvata et sinumeelest läksid jänkid soojal maal oma tankidega samuti ilma jalaväeta linnadesse mürgeldama?

Sle kolonis söiudu kohta veel niipalju, et sellega siis yritati ylal pidada edasiliikumise kiirust. Tulemus oli? Järelikult önnestus. Kusjuures ei hakatud isegi kontakti korral lahingueelsest rivistusest pudenema lahingrivistusse, vaid jätkati liikumist uue suunaga. Pidi ikka tösiselt kiire olema. Tegelikkuses, kui asi toimis, ju siis oli hea nönda. Lahingus manöövri kiiruse ylalpidamine on samuti yks meetod kaotuste vähendamiseks.

Et no igal juhul huvitav lugemine oli.

Kõvad mehed olete grusiine kritiseerima.
Huvitav mitu päeva me ise tänases seisus vastu paneks kui 10 000 venelast mitmesaja tankiga peale tuleks.

Muide, Gruusia 4 brigaad ei sõdinud Tshinkvali linnas sees, vaid läänepool linna avamaastikul. Otsese linnalahingutega tegeles põhiliselt Gruusia Sisevägede brigaad, kes kasutab soomukeid Cobra ja kellel tanke polegi. Neid kaotati 2.

Mis puutub väitesse, et jalaväelane on tähtsam kui tank, siis loomulikult on. Ma polegi väitnud, et kui jalaväelasi poleks ja oleks ainult tankid, et siis saaks sõdida või midagi sellist.

Mis puutub Corvuse vihjesse, et grusiinide moraal oli kuidagi vilets kuna nad justkui "ise alustasid", siis seda on küll keeruline kommenteerida. (Venelased pole muidugi kunagi ühtki sõda ise alustanud, Soome tungis neile ka mäletatavasti 1939 kallale).

Ma ei ole näinud ühtki grusiini, kes arvaks, et nemad läksid venelastele kallale, mitte vastupidi. Nende lahingüksuste moraal oli väga kõva. Haavatutest läks 75 protsenti lahingusse tagasi. Reservistide oma oli olematu, aga seda põhiliselt reservi mobilisatsiooni täieliku ebaõnnestumise tõttu. Keegi ei andnud reservistidele isegi mõistlikke käske.

Üldiselt, kui ma tohiks meenutada, algas minu jutt sinu väitest nagu oleks venelased olnud sisuliselt rumalad ja teinud midagi sellist, mida nad (see peaks vast nüüd küll selge juba olema) tegelikult ei teinud

Ma ei saa ausalt öeldes aru, millest sa siin täpselt räägid, ehk mida venelased tegid või ei teinud

corvus kirjutas:
Ei olnud ta midagi sama. Tšinvali võeti hoopis rõngasse. Sellele oli kogu venelaste tegevus algselt suunatud v.a. omade elik nn rahuvalvajate abistamine (iga hinna eest). Territoorium võetakse aga kontrolli alla ikka jalaväega, mida abistavad soomusüksused ning muud "torud" (lennuväe osa oli mõlemal poolel minimaalne), samas kui kõige lihtsamate tankitõrjerelvadega enamik tanke ka hävitatud sai. Need kes tankidega linnas "mängisid" kaotasid neid ka rohkem.

Nojah, ainus millele on võimalik mängida on Gruusia tankide olemasolu arvestamine Vene plaanides. Aga see on juba kõrgematasemelisem oleksoloogia.

Minuarust on selle Gruusia sõjaga nii, et kogu tõde jääb veel kauaks peitu, kuni pole avanenud arhiivid. Tasub meenutada, et mitte kõik WWII dokumendid Venemaal pole veel juurdepääsetavad.

Eks vene propa ketrab oma versiooni ja ja grusiinid oma, vassivad mõlemad pooled. Enavähem selge on praegu ainult vastaspoole jõudude suurus ja lahingute ajagraafik ning ligikaudsed tulemused.

Täpse pildi asjast annab ainult ligipääs osalenud väekoondiste dokumentatsioonile - lahingupäevikud, opkäsud, ettekanded jms. Ja kuna üks osapool on Venemaa, siis lähimad 20 aastat seda vast ei juhtu.

Praegu on ikka liiga palju oletusi ja mittetäieliku pilti põhjal tehtud järeldusi. See, mis Eesti keeles kättesaadav on, on ka mingi "versioon".

Gruusia tankivägede põrumine on jah, juba trofeede claime vaadates üsna selge. Kui saadakse juba terveid masinaid kätte, siis on teise poolega asi kehva.

Täpustan seda soojade maade linnavöitluse väidet. Ma pidasin silmas seda, et stalingradi järgsed ustaavid olid kokku kirjutatud oskuslikult, reorganiseerimine linnalahinguks oli seal eraldi teemana välja töstetud.

Vörrelda ei saa II ms tule kvaliteeti ja liikumise kiirust, kuid II ms aegne poolroomik on märkimisväärselt parema soomusega, kui ilma mingi soomsueta hummer, millega usakad algselt sisse söitsid.

Venkude ustaavi ettenähtud reorg annab parema, mitkmekylgsema vöitlusyksuse kui jänkide blank jalaväe kompanii hummeritel.
Ja tundub et poolroomik oli ka parema läbiytavusega kui Striker... aga selle kohta ei oel mul fakte esitada.

Muuseas teemast körvale - I tsetseenia kampaania venelaste pealetung Groznöile - olen kuulnud väiteid, et kui soomukid oleks mehitataud olnud jalaväega, mida neil ei olnud ja nad oleks suutnud saavutatud eesmärke hoida, mida nad kahh ei suutnud, oleks tegemist olnud ysna kobeda blitskriegiga. Kui olen öieti aru saand siis kolonnid edenesid peaaegu ilma vastupanuta sydalinna, kuna tsetseenide lahingjulgestus ei avanud esialgu isegi tuld.
Aga somukites meeskondasid polnud ja tsetseenide rahvakaitsevägi tegi asjale löpu.
Aga kui see oleks önnestunud oleks olnd tegemist sygava läbimurdelahinguga - jällegi klassika.

Ahahh, tänud täienduste eestl. Sain siis öieti aru, et esmased eesmärgid höivati, kui need yles leiti? Ehk siis sinnamaani läks hästi. Mulle oli kuskilt meelde jäänd et see sisu nendes soomikites ei olnud siiski piisav uusaastaööl - et kas pooljagu jao asemel ja osa olid esmakordselt kokku saanud soomukis. Ja kole noored pealekauba.

Muidugi kuivörd hea möte on parkida soomukit linna keskel, mis kubiseb vihastest inimestest tankitörjerelvadega, on raske aduda. Ja kui soomuse/jalaväe osakaal on paigast ära, on jama kiirelt käes.

Aga nende asjade puhul on töesti raske tabada asja uba, kui ei vördle erinevaid allikaid. Ise tuginesin vene komandöride ytlustel, et lapuskesed saadeti kiirkorras siisse ja algul oli köik ok. Niikaua kuni tulistama hakati.

Corvus, traditsioniliselt, kui sul möni hea tasakaalustatut infot sisaldav link, jaga inimestega:)

UR kirjutas:Ahahh, tänud täienduste eestl. Sain siis öieti aru, et esmased eesmärgid höivati, kui need yles leiti? Ehk siis sinnamaani läks hästi. Mulle oli kuskilt meelde jäänd et see sisu nendes soomikites ei olnud siiski piisav uusaastaööl - et kas pooljagu jao asemel ja osa olid esmakordselt kokku saanud soomukis. Ja kole noored pealekauba.

Kui nii oligi siis ma ei imestaks, vene soomusmasinad pole just tuntud oma ruumiküllasuse poolest. Minus on alati kummastust tekitanud kuidas näiteks BMP sisse 7 (või 8 bmp-1'l) jalaväelast sisse ära mahtus kogu varustusega.