www.militaar.net

Lisan siia ääremärkuse:
Meil on juba praegu selle renoveerimiseteema jaoks puudu praegusel hetkel (st hange ei pruugi õnnestuda, kuna ei tule pakkumisi, või pole tulemused tellijale vastuvõetvad):
*esimese etapis KÜ-de renoveerimiskonsultantidest;
*KÜ-de renoveerimiseks projekteerimise lähteülesande koostajatest;
*KÜ-de ehitiste projekteerijatest;
seejärel
*ehitajatest;
*ehitusmaterjalidest (eriti just selles neljakordistamise aspektis);
*rahastusest (Kredexi meede)
Kõige selle juures räägitakse, et mahte tuleb võetud kohustuste ja ülesannete täitmiseks vähemalt neljakordistada. Täpselt samad jutud kehtivad ka meie jaoks jälgimist väärivatel lähiturgudel. Mida teeb ja kuhupoole liigub ehitusmaksumus selliste asjaolude peale võrreldes kompetentsigrupi poolt (st Kredex, TTÜ, projekteerijad, ehitusettevõtted, rahastajad jne) tänase aktsepteeritud ehitusmaksumusega, seda võib igaüks ise vastavalt oma elukogemusele järeldada.
Ja kogu selle jama juures on siis oluline osa Kredex-i meetmel. Mida ei tule, ega tule. Sest nagu ajakirjanik tabavalt ütles, siis nemad tegelevad EAS-i ja Kredex-i ühendamisega ühendasutuseks EISA ("ei-saa").
Aga kui arvutusi tegema hakata, siis penskarite hooldekohustuse täitmine "halud-riita-meetodil" ja mõningate majade tühjaks kolitamine ja mahatõmbamine paistab odavam olema, kui neid maju renoveerima hakata. Töötajate arvu "korrigeerimiseks" annavad juhise nii AS Hoolekandeteenuse, kui ka "mõningate" eraettevõtete personalimahu käekirjad. Kui teha neile ülesandeks, et peavad mahtuma penskarile makstava pensioni ja riigi(KOV)toetuse summa sisse, küll siis "halud-riita-meetodile" turbot peale keeratakse. Pension tuleb ju nagunii inimesele maksta ja mingi hooldusvajadus tagada... Odavam on penskarid kuhugile kokku manageerida, mõni maja (vastavalt renoveerimiskalkullidele) tühjaks teha, ja seejärel hoone ära "utiliseerida" või iseseisvalt utiliseeruda lasta. Milleks hoida, kui keegi pappi alla panna ei taha, või seda pappi ei ole?

NB! Kuna mina olen viimased 27 aastat tegelenud omastehooldusega kõige vahetumalt selle sees olles, siis palun minu sõnavõttu vaadelda just sellest aspektist.

Teatud maju pole praegu mingit mõtet renoveerida (soojustamise mõttes). Kui on odav küttelahendus (ahiküte ja/või õhksoojuspump), siis on praegu kulud täiesti mõistlikud ja maja põhjalik soojustamine rahaliselt midagi ei anna, pigem on lisakulu edaspidi. Kui just "hea onu" seda kinni ei maksa.

Jah, ma oma kodumaja ei hakka kunagi renoveerima. Kui hakatakse väga vinguma, siis registreerin elumaja ümber suvilaks ning ehitan kõrvale ametlikuks elumajaks 20 m2 baurocist liginullenergiaputka.

Jaanus2 kirjutas: ↑10 Juun, 2024 11:50 Teatud maju pole praegu mingit mõtet renoveerida (soojustamise mõttes). Kui on odav küttelahendus (ahiküte ja/või õhksoojuspump), siis on praegu kulud täiesti mõistlikud ja maja põhjalik soojustamine rahaliselt midagi ei anna, pigem on lisakulu edaspidi. Kui just "hea onu" seda kinni ei maksa.

Mul on praegu arvete võrdlusena kaks täiesti ühesuguse projekti alusel ehitatud maja "Tartu maja 113/133". Üks neist on renoveerimata ja teine siis 2018 Kredexi toega "penotatud"-jne tol hetkel meetmes nõutud töödega maja. Mõlemad Tartu kaugkütte võrgupiirkonnas, sama hinnaga. Ühelt võtad küttearve, teiselt küte+laen (laen ja tööd on siis 2018 hinnaga, veel 0,85 euri ruudu peale maksega elanikele. Ülejäänud, vesi-elekter-prügi-koristus-haldus-vmt, nibin-nabin võrdne. No piirkond ju sama. Mõlemal "ise-haldus".
No ei tule seda säästu renoveerimise järel. Aastate lõikes on talve jooksul üks kuu (renoveerimine võidus) plussis, ühel kuul enne seda ja/või peale seda nibin-nabin plussis, seejärel ühel kuul enne ja/või järel nibin-nabin miinuses, seejärel ülejäänud kütteperiood on tegemata maja plussis ja noh suveperiood 5-5,5-ehk6-ki kuud pelgalt tarbeveega ja ilma kütteta on raudselt laenuta maja plussis. Ja see on 2017-2018 sõlmitud ehituslepete ja hindadega.... Täna räägitakse sellises mahus tööde teostamise rahastamiseks hinnast 2,5-3 euri ruudu peale. Ja seda 2,5-3euri räägitakse projektides-asjaajamistes täna. Nendes samades asjaajamistes-projektides räägitakse projekteerimise etappidest jne (mis on täitsa loogiline ju) ja siis seejärel eeldatavast ehitusperioodist aga alles aastal 2026(7 ehk isegi juba). Täna tehakse selle hinnaga 2022-2023 asjaajamise algatanud KÜ-dele töid. Ja probleemiks on, et Kredex-is uue hinnapakkumise kinnitamiseks toimikut avades kukud meetme loetelust välja hoopis... Samas ei oska ega taha täna keegi neist öelda, millise hinnaga (ja üldse millise firma poolt) ehitustöid aastal 2026(7) tehakse. Kogu kompotiga edasi minekuks tuleb Kredex-ile taotlus ära esitada elik asjapulkade selgitusel a´la Kredexis summa ära broneerida teadmata, mida see reaalselt rahaliselt tähendab ("no paneks 1300 maksustatava ruudu peale ikka!", nb! siin on vaja selgitada seda hoone üldpinda ja hoones olevate korterite maksustatavat üldpinda, TTÜ-lt on antud konstandiks 0,77). Samas meedet Kredexilt ei tule, ega tule (ei avata). Ja siis kohe lähevad sinna (hoopis/ka) need projektid, mida koostati aastal 2022-2023, mis on siiani küll koostatud, aga pole meetme rahastuse alla veel mahtunud ja on siiani oma aega oodanud...

Kolmas maja pole Tartu-Maja projekt, on renoveeritud, laenu teenindamiseks makstakse 1,15-euroga ruudult ja jutt on sama.
Jah majad on viisakamad, kui renoveerimata maja, aga säästu ei ole. Esimeses variandis nii juba 7 aastat ja teises variandis siis juba 5 aastat.

Eesti võttis hoonete renoveerimise puhul endale ka Euroopas kohustuse ära renoveerida ca 14 000 kortermaja, ca 100 000 eramaja jne. Varasemalt on meedias räägitud, et tänastes hindades on selle maksumus ca 20 miljardit eurot, aga abirahaks on kasutada ca 300 miljonit eurot kvoodimüügi-raha, mis kinnitati ära 20/21 aastal - et kuidas riik plaanib siin selle eesmärgi ära täita? ....

...bla...bla...

Üks krdi pudru ja kapsad....

Faktid millest ei maksa ennast segada lasta
* Eestil kinnitas 2020 riikliku hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, kus on eesmärgid kirjas aastani 2050
* SEE (30 aastat) hõlmab ca 14 000 korterelamut, 100 000 üksikelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
* 330 miljonit EUR on eraldatud EU struktuurifondide raha 2022-2027 rekonstrueerimistoetusteks (see pole piisav, aga oluline on, et see 300 milli pole mõeldud 14 000 kortermaja jne renoveerimiseks)
* Aastaks 2030 tuleb strateegia järgi rekonstrueerida 22 protsenti, aastaks 2040 64 protsenti ja aastaks 2050 100 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast.
* Euroopa Komisjon tegi 2020 mais ettepaneku kiiremini renoveerida ja muuta hoonete energiatõhususe direktiivi. Eesti polnud uues direktiivis pakutud uute tähtaegade ja nõuetega nõus ning pidas nende täitmist (vähemalt meil siin Eestis) utoopiaks.
* 12.03.2024 kiideti Euroopa Parlamendis uus energiatõhususe direktiiv heaks.

Kui Euroopa Komisjoni ettepanek peaks läbi minema, siis leiab Eesti koos teiste liikmesriikidega end olukorrast, kus vähem kui kümne aasta jooksul tuleks renoveerida kõik madala energiatõhususega hooned. Eesti hinnangul on see kava ebarealistlik.

... direktiiviga kehtestatakse energiatõhususe miinimumstandardid ja renoveerimiseesmärgid olemasolevatele hoonetele. Kui numbriliselt on paika pandud, et mitte-eluhoonete puhul tuleb saavutada 16 protsendi halvima tõhususega hoonete renoveerimine aastaks 2030, siis eluhoonetele selliseid konkreetseid numbrilisi eesmärke selliselt seatud ei ole, kinnitas Schank-Lukas. 2033. aastaks tuleb renoveerida juba 26 protsenti kõige kehvema energiatõhususega mitteeluhoonetest nagu bürood, kauplused või haiglad.

Direktiiv seab liikmesriikidele eesmärgiks vähendada eluhoonete energiakasutust 20 kuni 22 protsendi võrra 2035. aastaks ning sätestab, et 55 protsenti sellest vähenemisest peab toimuma 43 protsendi kõige kehvema energiatõhususega hoonete seas. Liikmesriigid saavad ise otsustada, mis meetmed võtta kasutusele uute standardite täitmiseks. Ehkki direktiiv hakkab kehtima pärast lõplikku heaks kiitmist - sellele peavad oma nõusoleku andma veel ka liikmesriikide valitsused - ja avaldamist alles kahe aasta pärast, tuleb Eestil oma kava esitada juba 2025. aasta suvel.

Nüüd siis reaalsest olukorrast täna hetkel.

EU eraldas meile 2022-2027 perioodiks on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha.
EV võttis seejärel vastu vastava määruse, mis jõustus 11.03.2023.
10.04.2023 kell 00:00 avas Kredex toetuste taotlusvooru.
Kuna varasematel aastatel on saanud kogu toetusraha kohe alguses ülikiirelt otsa ja siis on ülejäänud EU toetusperioodi (käib 7 aasta kaupa... 2007-2013 ; 2014–2020 ; 2021–2027 jne) imetud näppu, siis langetati põhimõtteline otsus, et toetusraha jagatakse pikema perioodi peale võrdsetes osades ära nii, et toetuste väljastamisega oleks kaetud kogu toetusperiood. Seega läks 10.04.2023 avanenud taotlusvooruga jagamisele esimesed 80 miljonit EUR 330 miljonist. Sama päeva 10.04.2023 kella 17.00-ks oli raha (80 miljonit) "otsas", ehk taotlustega juba kaetud ja uusi taotlusi enam vastu ei võetud.

See pole kiiruserekord. 2017 sai raha loetud minutitega otsa. 4 või 5 minutit vist oli.

Südaööl, kui Kredexi taotlusvoor avati, ootasid kümned ühistujuhid, Kima nende hulgas, higine sõrm arvutiklahvil, et saaks taotluse teele läkitada. “50 ühistut sai toetust, meie olime kolmeteistkümnendad,” ütleb Kima.

Osalesin toona ka ise selles hullumeelses taotlusvoorus ja sain ühe maja järjekorras kaheksandaks ning teise maja 21-seks nimekirja.
Pikemalt kirjutasin juba siin: viewtopic.php?p=782118#p782118

Renoveerimise tempost.

2022 lõpuks oli

Eestis on umbkaudselt 14 000 korterelamut, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pikaajalise renoveerimisstrateegia kohaselt peaksid olema kõik eesti nõukaaegsed korterelamud rekonstrueeritud aastaks 2050, selle saavutamiseks tuleks tänaseid mahtusid vähemalt kolmekordistada. Ekspertide hinnangul võib aga osade vanemate korterelamute puhul juba 10 aasta pärast rekonstrueerimine olla hiljaks jäänud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo andmetel on Eestis kokku suuremal või vähemal määral kõpitsemist saanud ca 5000 korterelamut. Neist ca 3000 on enam-vähem rahuldavalt rekonstrueeritud, ca 1000 on tehtud KredExi toetusel täielikult korda ning ca 1000 puhul saame rääkida võibolla akende vahetusest või mõnedest muudest väiksemamahulistest töödest, mis tegelikult suurt kasuefekti ei oma. Kokku on Eestis kortermaju umbes 23 000, mis tähendab, et ca 4000-5000 maja saatuseks on tõenäoliselt lammutamine.

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi juhtivlektor Anti Hamburgi hinnangul võiks need mahud olla sellised, et vähemalt 400 korterelamut aastas saaks ära rekonstrueeritud. „See 400-500 hoonet [aastas], mis on paika pandud, tuleb sellest renoveerimisstrateegiast, millega me jõuaksime sinna süsinikuneutraalsuse eesmärkideni,“ märkis ta. „Tänane võimekus on hinnanguliselt umbes 150 hoonet, ehk et kolm korda peaks see võimekus kasvama.“

Numbri "14 000" tekkimine ja imeline püsimine läbi aastate.

Vaatamata sellele, et enam vähem ikka igal aastal mingi kogus kortermaju ära renoveeritakse, käib see "renoveerimata 14 000" või "renoveerimist vajab veel 14 000" maja jutt läbi aastate muutumatul kujul.

Kümme aastat tagasi 2014 MKM:

Eestis on EHR andmetel 24 706 korterelamut, sihtgrupp 14 000.

2009-2013 on korterelamute renoveerimislaenu abil sõlmitud 533 laenulepingut,
2010-2013 on korterelamute rekonstrueerimisel toetatud 533 korterelamu rekonstrueerimistöid,
investeeringute kogumahuks 79,6 miljonit eurot

[järgmise, uue] „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014–2020“ [alusel].... planeeritud 102 000 000 eur korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks

Äripäev Oktoobris 2020

Praeguse seisuga on Eestis 1100 kortermaja KredExi toetusega terviklikult renoveeritud.

Ja 2020 räägitakse endiselt 14 000 korterelamust, mida on vaja renoveerida.
Ja 2024 räägitakse endiselt 14 000 korterelamust, mida on vaja renoveerida....



Tsiteeritud ja kasutatud allikad:
https://www.ehitusuudised.ee/uudised/20 ... kortermaja
https://www.err.ee/1608595498/eestile-e ... -kiirplaan
https://www.err.ee/1609280571/hoonete-e ... enoveerima
https://kredex.ee/et/kodudkorda
https://web.archive.org/web/20211208004 ... ttekulust/
https://web.archive.org/web/20221112164 ... ordistada/
https://www.ekvy.ee/attachments/article ... TE2014.pdf
https://www.err.ee/1608915530/riigikont ... kkuse-eest
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/10/ ... kortermaja

Mul on praegu arvete võrdlusena kaks täiesti ühesuguse projekti alusel ehitatud maja "Tartu maja 113/133". Üks neist on renoveerimata ja teine siis 2018 Kredexi toega ...
No ei tule seda säästu renoveerimise järel.

Novat jah.
Rahalist säästu eriti ei paista kusagilt HETKEL ka meil.
Samas energiasääst on normaalne.

KUI euribori poleks lakke visanud ja laenuintressid kosmosesse lennanud, siis elaksime n.ö. "või sees".
Mingi osa "lisakulutusi" tekkis meil ka Päästeameti poolt JUURDE nõutud asjadest, mis tekitavad nüüd lisaks vältimatuid PÜSIkulutusi, mida varem ei olnud. No ja mingi osa veel ka igasugustest moodsatest lahendustest ning vidinatest, mille eluiga ei ole sama pikk kui laenuperiood ja mida tuleb hakata vahepeal korduvalt omavahenditest välja vahetama (nt. kaugloetavad veearvestid ja nende keskused).

Toon näiteks kaks hallatavat maja mis on samal ajal ja täpselt ühtemoodi renoveeritud.
Enne renoveerimist oli mõlema maja tarbimisel põhinev energiamärgis "F" (Nr.1 223 kWh/m2 x a ja Nr.2 237 kWh/m2 x a)
Peale rekkimist on Nr.1 "C" ning 129 kWh/m2 x a ... ja Nr.2 on "B" 113 kWh/m2 x a
Vahe "C" VS "B" tuleb korterite endi elektritarbimise tõttu.
Nr.1 oli energiamärgise tegemisel elektri tarbimine 1034,13 kwh iga korteri kohta aastas.
Nr.2 oli elektri tarbimine 913,15 kwh iga korteri kohta aastas.
Nr.1 majal jäi 4kwh/m2 kohta aastas puudu "B" märgisest.

Energiasääst:
. Intressid:
2021 aprill: 0,39EUR/m2
2024 aprill: 0,87EUR/m2

Kui nende erinevate "säästudega" on nii ja naa, siis renoveerimise vaieldamatuks boonuseks on normaalne sisekliima (toimiv vent; hallituskollete puudumine jne) ja kõikides korterites normaalne temperatuur (ei ole enam teiste vahel külmetajaid ega üleköetavaid kortereid). Majade üldine väljanägemine ka muidugi ja kinnisvara hinna tõus.
Rahvas on kõigele vaatamata 98% rahul ja kiidavad/tänavad "jumalat", et ära tegime. Et oli õige otsus.

Üldjuhul peaksidki need rahul olema, kes on saanud enne 2020 asjad korda. Neil oli ehitus odavam ja enne kõrgete intressid saabumist laenu põhiosa juba väiksemaks ka makstud.
Kes alles viimasel paaril aastal renoveerimise teinud, siis nendel on hetkel suhteliselt kõrgete intresside olukorras kus laenu põhiosa veel suur, loomulikult raske.
Ma võin (negatiivse) näitena tuua Tartus Pikal tänaval asuva vist 60 korteriga elamu, kus 30 aastat polnud pmst midagi tehtud (välisuksed ja äkki trepikoja aknad vaid). Nüüd taheti teha täislaks (fassaad, katus, vent, küte, vesi, sokkel). Tulemusena arvestuslikult keskmise kolmetoalise korteri renoveerimislaenu makse 200EUR/kuu. Loomulikult tundub sedasi hirmus kallis aga tegelikult elasid selle maja elanikud sisuliselt 30 aastat "võlgu" - maja amortiseerus aga selleks ei kogutud ei renoveerimisfondi (nii pikalt kogumine olekski ilmselt mõttetu) ega tehtud jooksvalt/jupikaupa ka midagi.

Kui asi puudutab euroraha, siis ei saa välistada, et järgmises eelarveperioodis saab eeskujulikust Eestist netomaksja (so. maksame sinna rohkem sisse kui tagasi saame) ja seoses sellega igasugused "eurorahade eest võib ju mida iganes teha" tuleb tegelikult meie enda taskust. Lihtsalt vahepeal on suppi euroametnike kaudu lahjendatud. Kui peaks ime juhtuma ja Ukraina EU-ga liituma, siis peale seda saame päris kindlasti netomaksjaks.

PS. Kriku lahendus võimaliku probleemi korral meeldis mulle väga - kui vaid detailplaneering lubab sul uut hoonet rajada

10 aastaga on mördiööbikutest saanud peatöövõtjad.Fassaadidel eesti keelt enam ei kuule.Ja ikka ei ole töömehi.Raha võib ju juurde kallata ,aga see ei tee protsessi kiiremaks.Moodulitega fassaadi renoveeeimine vast kiirendab natuke.Ja kui Ukrainat kunagi taastama hakatakse siis kellega siin ehitama hakatakse?

2korda2 kirjutas: ↑10 Juun, 2024 17:41PS. Kriku lahendus võimaliku probleemi korral meeldis mulle väga - kui vaid detailplaneering lubab sul uut hoonet rajada

Meil siin on keskmisest hajusama hajaasustusega piirkond .

Kriku kirjutas: ↑10 Juun, 2024 11:56 Jah, ma oma kodumaja ei hakka kunagi renoveerima. Kui hakatakse väga vinguma, siis registreerin elumaja ümber suvilaks ning ehitan kõrvale ametlikuks elumajaks 20 m2 baurocist liginullenergiaputka.

Kriku kirjutas: ↑10 Juun, 2024 18:55

2korda2 kirjutas: ↑10 Juun, 2024 17:41PS. Kriku lahendus võimaliku probleemi korral meeldis mulle väga - kui vaid detailplaneering lubab sul uut hoonet rajada

Meil siin on keskmisest hajusama hajaasustusega piirkond .

No siis võib kuni 20m2 ja kuni 5,5m kõrge asja jah lihtsustatud korras ehitada ilma ehitusloata ja projektita, EHR-i kandmata ja kasutusluba taotlemata... AGA see ei saa siis olla elamu
Niiviisi võib ehitada üksnes mõne "eluhoone abihoone" nimetuse all asja.

...samas kui loominguliselt läheneda ja esialgu 20m2 "saun" ehitada... ja siis hiljem üritada see "elamuks ümber registreerida"... oleneb omavalitsusest ja ametnikust, kui keeruliseks või lihtsaks ta sellise loomingulise lähenemise võib ajada... aga kardan, et siis ikkagi ei pääse ilma tagantjärele tehtava ülesmõõdistusprojektita ja selle projekti igasuguste Päästeametite jms kooskõlastamiseta, sest elamuna kirja minnes peab KOV andma asjale ka kasutusloa

Fucs kirjutas: ↑10 Juun, 2024 19:09No siis võib kuni 20m2 ja kuni 5,5m kõrge asja jah lihtsustatud korras ehitada ilma ehitusloata ja projektita, EHR-i kandmata ja kasutusluba taotlemata... AGA see ei saa siis olla elamu

Miks ei saa? https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf

Ehitusseadustiku järgi kuulub vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone, mis on ehitisealuse pinnaga 0-20 ruutmeetrit ja kuni viis meetrit kõrged. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega- luba, ent see ei tähenda reeglitest vaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ja tuleohutusnõuetega ning ka selliste ehitiste ehitamisel tuleb järgida kõigist asjakohastest õigusaktidest (ehitusseadustikust, looduskaitseseadusest, haldusmenetluse seadusest jt) tulenevaid nõudeid.

https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/92 ... -mis-mitte

Eluruumile esitatavad nõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017

Praktikas, kui sa nüüd lähed KOV-i seda alla 20m2 ehitist EHR-i elamuna arvele võtma ja kasutusluba taotlema, tuleb täita omajagu pabereid ja KOV ametnik ütleb tõenäoliselt sulle, et "ma ei saa seda enne teha, kui tood dokumendid, et see asi vastab elamule, tuleohutusele ja eluruumidele kehtestatud nõuetele, mis on ka päästeameti poolt kooskõlastatud, et selles asjas elamine on ohutu".
Päästeametisse pole ka mõtet minna ilma projektita.
Need tahavad näha EVS jm standarditele vastavaid asju seal (kasutatud materjalid, tulekoormused, tulepüsivusklassid jne) lahti kirjutatuna ja keegi kelle pädevust PA tunnistab ning aksepteerib, peab sellele jutule dokumentides oma allkirja panema, kes vastutab, et jutt on õige.
Seega ilmselt tuleb lasta teha ülesmõõdistusprojekt.

AGA.... meil oleneb sellistel teemadel asjaajamine alati konkreetsest KOV-ist ja konkreetsest ametnikust.
Kui ma veel seda teenust pakkusin, siis mul on lastud KOV poolt ka inimese puuriidale, millele ta ehitas metalltorudest postidega katuse peale, ülesmõõdistusprojekt koostada ja kõik selle juurde kuuluvad EHR vormid (võtsin esimese kättejuhtuniud sisukorra ja tõmbasin jooned alla mida nõuti) ära täita....
...ja on olnud KOV-e kus vend on ehitanud suvamõõdus suvasid asju või asja ja siis käinud rääkinud ametnikuga 20 minutit juttu ja asi on EHR-i kantud



EDIT:
Kui sa seda maja EHR registrisse ei kanna ja kasutusluba ei võta, siis pole sellest "nullenergia majast" eriti tolku, sest ta ei figureeri sul mittekusagil "nullenergia majana".... et saada ta ametlikult nullenergia elamuna arvele pole enam oluline, et ta on alla 20m2. Ehitusseadustiku 7 peatüki nõudeid ei kohaldata küll kuni 50m2 hoonetele, kuid sul tekib vajadus "vabatahtlikult" need nõuded täita... mis omakorda toob kaasa ka kõik muu ilusa...

ahto42 kirjutas: ↑10 Juun, 2024 8:52 8 korteriga endised kolhoosikeskuse majad, paljudes ahiküte, osades ka soojuspump. Tavaliselt 50/50 noored/pensionärid. Tihti 40/60 suhtes. Kuidas neid maju renoveeritakse? Kuidas neile see abi jõuab?

Minu viis senti teemasse. Lihtsalt süstematiseerimata isiklikud tähelepanekud.
Elasin veel mõnda aega tagasi Siimustis 1966. valminud 2- korruselises 12 korterilises. Ehitatud ahiküttelisena, seejärel keskküte, ettevõtte( vist EPT) katlamajast tooduna. Seejärel vaestel 90-tel kui majandid laiali löödi ja ka EPT-d kadusid, siis jälle puiduküttele, vaid kolm korterit ostsid kamba peale gaasikatla. Mina olin oma 61 aastaga majas vanuselt, st nooruselt auhinnalisel II. kohal ülejäänu kõik vanemad, ja karv vähem kui pooled 60- 65 ja ülejäänud 70- 75-85 aasta vanused, kellel osadel õnneks, lapsed- lapselapsed jõudumööda puid hankisid, keldrisse ladustasid ja üle paari päeva koju tassisid. Noh, nüüd ilmselt mõned ka juba järjekorras Taevariiki kolinud. Ahjaa, korteriühistu pani ka pisut enne minu sealtkandist lahkumist kõrvad pea alla ja majandab haldusfirma. Huvitav kuidas nö "meie" riik selliseid eluaeg tööd teinud ja nüüd pensionäre kohelda kavatseb? Kas küüditab sundkorras nö "odavhooldekodudesse??? Ja ainuüksi neid 60- lõpus ehitatud 12 krt maju on seal kuus! Pluss vanemad individuaalid ja peotäis tartu- tüüpi maju, kus ka vanakesi piisab. Huvitav, kuidas selliste majade elanikud nö omavahendid+ laen+ mingi müstiline võimalik peotäiene eurotoetus vms süsteemis renoveerima hakkavad? Ja Jõgeva linnake ise, oma hulga "tartu- majadega" jnejne. Selliseid alevikke- külasid on Eestis ju palju. Ütleme, et Siimusti- Jõgeva kooslus on veel tsivilisatsiooni keskel, raudtee lähedal ja linnakeses ikka enamuses elu käib. Veel.
Keeldun mõistmast millega pealinnas resideeruvad valitsuse jm -ametnikud jm kontorite protoplasma, mulje jäänud, et 70- 80% kõpskingad ja 20- 30% pintsakud, selliste kohustuste promomisel ja võtmisel mõtlesid, kui planeeriti, kohustusi võeti jne? Kui see kamp üldse mõtlemisvõimeline on . Kui ka siin teemas eelnevalt kirjapandut lugeda, üsna lootusetu mulje jääb. Huvitav kui palju majapidamisi ja korteriühistuid üldse vajalikul määral laenuvõimelised on? Vaevalt, et absoluutsel enamusel rahakirstud keldris või mõned kümned- sajad tuhanded eurotugrikud kontol. Nii nagu aru saan siis meie "rippumatu eesti wabariigi" tugi printsiibis sümboolne...
PS Ise elan juba pealt aasta, Tartust pisut enam kui 20 km kaugusel 6 krt ridaelamus(1986a.), nooremad ja pensionärid suhtestuvad 2:4 korterite järgi . Ahjaa, korteriühistu juba aastaid astraalkehana ehk varjusurmas. Ei kujuta eriti selgesti endale ette, kui seda eurojampsi realiseerimist peale pressima hakatakse...
PS Meenus, niipalju kui tean, siin ca 6-7 tagasi kui KÜ veel hingitses ikkagi mingisuguse plaatmaterjaliga( homme kaen perra, mis materjal on, hetkel öö ) majale ring peale tehtud, pluss aknad, terassiuksed, plekid- värgid jne. Aga jah, nii palju kui ma tean, erilise finantsvõimekusega meil siin keegi ei hiilga.

Mida suurem maja, seda paremini kompleksne renoveerimine ära tasub. Väikesel kortermajal on kulud ruutmeetri kohta kõrgemad (jahtuvat pinda korteri kohta rohkem) ja seal tasuks soojustada ainult neid kohti, kust soojus kõige rohkem kaob ja efekt on kõige kulutõhusam - vahetada aknad uute vastu, soojustada pööningulagi näit.. Seinte soojustamine annab kuluga võrreldes väikese efekti. Aga toetuse saamiseks on nõuded suuremad ja selline täielik komplekt annab väikese maja puhul negatiivse rahalise tulemuse, kuigi energiatarve võib väheneda. Maakohas pole maja välisilme paranemisest ka kasu, kinnisvara hind ei tõuse samapalju.

Fucs kirjutas: ↑10 Juun, 2024 22:09Praktikas, kui sa nüüd lähed KOV-i seda alla 20m2 ehitist EHR-i elamuna arvele võtma ja kasutusluba taotlema

Pea nüüd hoogu. Kui ei ole vaja ehitusluba, ei ole vaja ka kasutusluba.

Fucs kirjutas: ↑10 Juun, 2024 22:09Kui sa seda maja EHR registrisse ei kanna ja kasutusluba ei võta, siis pole sellest "nullenergia majast" eriti tolku, sest ta ei figureeri sul mittekusagil "nullenergia majana"....

EHR-i ikka kannan. Minu huvi on, et kinnistule saaks sisse kirjutada, rohkem mitte.