Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Mudakoon]

Tihti on see hoopiski majaomaniku hobi mitte mingi arvestatav sissetulek. Mõnel pool ei pea niisuguse osaajaga tööl teenitud tulu pealt midagi riigile maksma.
Küll Eestiski sööjaid leiduks kuid no ma küll ei suudaks ega viitsiks selletarbeks kohe alguses nelja euroheakskiidetud kraanikaussi installida ja siis tervet raamatupidajat palgal hoida et hommikused saiad ametnikesõbralikult müüdud saaks.

Mis teema nende kodukohvikute - küpsetajatega Eestis on , kas maksu- ja igast muud vinged ametnikud käivad neid kah kontrollamas?

[parkija]

Seda endise aja 9 kopikat maksnud prantssaia igatsen , soe sai ja veel laste jaoks spetsiaalselt rõõsa koore pudelisse villitud piim ning teekook , need on igavesti meeles .

[gorilla]

Mmm..., lihtsalt imelised kuldsed-krõbedad värsked saiad. Kilesse pakitud ja viilutatud saia-leivatoodete ajastul täiesti harvaesinev nähtus. Kahjuks ei ole Eestis eriti pagariärisid, mis juba hommikul vara värskeid saiu pakuks. Ja vara tähendab ikka 6.00, mitte 11-12.00 nagu tavaliselt paljudes kohvikutes.

Sellest on tõesti kahju. Prantsusmaal asi täitsa toimib, aga asi on ilmselt ka ostjate käitumisharjumustes - meil ollakse harjutud käima suurtes marketites peale tööd, mitte nurgapealses kohalikus poes enne tööle minekut oma pikka saia ja värskeid croissante ostmas.

Eestis on tavalistel linnakorteritel köök 6m2. Prantsusmaal on tavaline köök linnakorteris selline, et külg ees mahub sinna teoreetiliselt sisse. Aga kolmetoalises korteris 2 san. sõlme on pigem reegel kui haruldus. Elik üld vannituba/tualett, ning spetsjomm vannituba/duššinurk peremehele, mille sissepääs otse magamistoast.

..Saiapoes on mõistlik osata kohalikku murret, muidu sealt pleksiklaasi tagant midagi eriti tulema ei hakka..

[Kapten Trumm]

Lahtised saiad on enamikes suuremates poodides letis. Ka Eesti Prismades need pätsikesed mis kohapeal küpsetatakse. Küll aga olid vähemalt Soome Lidlites ja sarnastes kohtades nad koroonaajal ühekaupa paberisse keeratud. Nüüd on jälle lahtiselt virnas. Torkida tohib, silt on siiski juures et paluks tangidega mitte nimetissõrmega.

Mulle siinkohal meenus 2008 suvel, kui sai viimati Norras seigeldud, üks episood.
Lomi linnake, Jotunheimeni rahvuspargi keskus (seal kus kõige suuremad mäed on).
Linna läbib kärestikuline mägijõgi (vesi heleroheline mineraalidest) ja otse seda ületava jalakäijate silla kõrval on üks pagaritöökoda.
Proovisime siis ära, selline suurem vormisaia laadne kuum päts maksis 42 NOK-i ja samal sillal, jääkülmas veeudus (õues oli +30 muidu) sai see perega pintslisse pandud

Kõige kallim sai, mida söönud olen. 42 NOKi oli toona väärt nii 80 EEKi.
Sellega võrreldes on need Prisma jne käsitöösaiad lausa poolmuidu saadud.

Aga kui neid hindasid seal turistilõksus vaatad, saad küll aru, kuidas sellised butiigid (ja ümbruskonna 5 lamba pidajad) ära elavad. Sedasi elavadki.

[Kriku]

Käisin mina reedel Saku COOP-i ees lihaleti juures ja ostsin põdra toorvorste paar pakki. Teatan ja kuulutan, et igavesti head vorstid

[AMvA]

Käisin mina reedel Saku COOP-i ees lihaleti juures ja ostsin põdra toorvorste paar pakki. Teatan ja kuulutan, et igavesti head vorstid

Linnamäe?

[Che Latino]

Kui igavesti heead vorstid... siis pidi Saku Lihameistrid OÜ toodang olema.

[Kriku]

Kui igavesti heead vorstid... siis pidi Saku Lihameistrid OÜ toodang olema.

Just nimelt. Need, kes seal 2x nädalas käivad müümas.

[oliver]

Lisaks vorstile teeb Saku ka väga head konservi, oma sead saadan kõik sinna tegemisse.

[Kriku]

Päris huvitav artikkel: https://novaator.err.ee/858590/statisti ... e-piiresse

[Jaanus2]

Lugesin selle artikli läbi. Vaidleks natuke vastu. Inimese organism on evolutsioonis kohastunud alkoholi seedima. Vähestel loomadel on, enamusel hakkab ruttu halb. Kunagi andis see eelise, kui said süüa käärinud puuvilja või viinamarjamahla alkoholi abil talveks säilitada (kalorid), näljasurm oli veel ebatervislikum. Oleneb ka, mida ja kuidas juua. Põlistes veinimaades on vein igapäevaselt kasutatav toiduaine, täiskasvanud kasutavad rohkem kui liiter nädalas (see annaks 100 grammi alkoholi nädalas), ilma et rahva tervisega statistiliselt midagi hullu lahti oleks, pigem vastupidi. Samamoodi on kahjulik ka kõik muu, liha söömine, suhkru söömine, ka üleliigne kapsa söömine.

[Fuchs]

Selle artikkli võttis minuarust kenasti kokku lõpus olev tsitaat:
"Tegelikult vaieldakse tavaliselt totrate väikeste detailide üle. Lõpuks näitab uuring uuringu järel, et kui tahame terved olla, peame vähem jooma, rohkem liigutama ja tervislikumalt toituma. See on kõik, mida teadma peab!" sõnas David Spiegelhalter.

Vahemeremaade traditsioonidega me ennast kõrvutada ei saa, neil on seal juba emapiimal vist veini maitse juures ja mulle tundub, et seal suudetakse alkoholi palju vastutustundlikumalt tarbida. Keskmine eestlase jaoks igal õhtul klaasike alkoholi on juba kerge katsumus, paljudel läheb hammas verele ja minnakse poodi uue pudeli järgi

[AMvA]

Vahemeremaade traditsioonidega me ennast kõrvutada ei saa, neil on seal juba emapiimal vist veini maitse juures ja mulle tundub, et seal suudetakse alkoholi palju vastutustundlikumalt tarbida. Keskmine eestlase jaoks igal õhtul klaasike alkoholi on juba kerge katsumus, paljudel läheb hammas verele ja minnakse poodi uue pudeli järgi

Itaalias on enese purju joomine ülimalt häbiväärne, mida välditakse iga hinnaga.
Aga Itaalia on oma 6,7 liitriga ka meist kõvasti maas (10,3).

[vanahalb]

Itaalia 6,7 ja Eesti 10,3 on vist WHO 2010 a andmed wikipeediast? Sel aastal jõid 10,3-st tubli kolmandiku ära soome porod ja lätlased polnud veel õieti jooma hakanudki. Mis aastal see Oss ministriks saigi? Peale 2015 igatahes?

[Manurhin]

Omaette küsimus on, mille järgi Itaalia alkotarbimist arvestatakse? Kui ainult poest ostetu hulga järgi, siis võib selle numbri rahulikult ma ei teagi mitmega korrutada. Seal maal teevad kodus veini kõik, kel selleks vaid võimekust ja vähegi viitsimist on ja ühtegi ametlikku statistikasse see kirja ei lähe.