Kliimamuutustest

[Kriku]

Pärast edukat valimistulemust plaanivad parempoolsed erakonnad vaidlustada ja muuta Euroopa Liidu kavandatavat plaani keelata sisepõlemismootoritega autode müük, mida peetakse üheks roheleppe alustalaks. Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber lubas, et ta hakkab lähipäevadel suruma läbi sisepõlemismootorite keelu tühistamist. Weberi sõnul on oluline alustada arutelusid selle piirava poliitika muutmiseks, et kaitsta Euroopa autotööstust ja majandust. Fookuses on 2035. aastaks kavandatud keeld sisepõlemismootoriga autode müügile – üks roheleppe keskseid elemente, mille eesmärk on vähendada teede süsinikuheidet Euroopas. Weber ütles Politicole, et keeld oli viga ja lubas, et partei arutab selle tühistamist lähipäevil.

https://www.err.ee/1609367480/eurovalim ... autokeeldu

[OLAVI]

Praktikas, kui sa nüüd lähed KOV-i seda alla 20m2 ehitist EHR-i elamuna arvele võtma ja kasutusluba taotlema

Pea nüüd hoogu. Kui ei ole vaja ehitusluba, ei ole vaja ka kasutusluba.

Kui sa seda maja EHR registrisse ei kanna ja kasutusluba ei võta, siis pole sellest "nullenergia majast" eriti tolku, sest ta ei figureeri sul mittekusagil "nullenergia majana"....

EHR-i ikka kannan. Minu huvi on, et kinnistule saaks sisse kirjutada, rohkem mitte.

See ongi üks JOKK'itamise viise, mis aitab hoonete energiasäästu eurokohustusi täita aga tavaliselt mitte ei ehitata eraldi soojakut vaid soojustatakse olemasolevas majas mõned toad, mida talvel köetakse sest see on odavam.

[Kriku]

Ma elan 1880-ndatel ehitatud ahikütte ning tuulutatava põrandaga majas, kus põrandapragude vahele pandud paberiribad suurema tuulega lipendavad. Siin ei anna midagi jokitada.

[Peeter]

Toon näiteks kaks hallatavat maja mis on samal ajal ja täpselt ühtemoodi renoveeritud.
Enne renoveerimist oli mõlema maja tarbimisel põhinev energiamärgis "F" (Nr.1 223 kWh/m2 x a ja Nr.2 237 kWh/m2 x a)
Peale rekkimist on Nr.1 "C" ning 129 kWh/m2 x a ... ja Nr.2 on "B" 113 kWh/m2 x a
Vahe "C" VS "B" tuleb korterite endi elektritarbimise tõttu.
Nr.1 oli energiamärgise tegemisel elektri tarbimine 1034,13 kwh iga korteri kohta aastas.
Nr.2 oli elektri tarbimine 913,15 kwh iga korteri kohta aastas.
Nr.1 majal jäi 4kwh/m2 kohta aastas puudu "B" märgisest.
Kui nende erinevate "säästudega" on nii ja naa, siis renoveerimise vaieldamatuks boonuseks on normaalne sisekliima (toimiv vent; hallituskollete puudumine jne) ja kõikides korterites normaalne temperatuur (ei ole enam teiste vahel külmetajaid ega üleköetavaid kortereid). Majade üldine väljanägemine ka muidugi ja kinnisvara hinna tõus.
Rahvas on kõigele vaatamata 98% rahul ja kiidavad/tänavad "jumalat", et ära tegime. Et oli õige otsus.

Tahaks siia kohe juurde küsida täiendavaid andmeid, millede alusel kummalgi majal see suurus ... kWh x a on siis määratud. Et palju siis neid ruutmeetreid on nendel majadel ja kui kasulik/kahjulik siis see põhiline kütteallikas on (see, mida tuleb veel millegi X-iga läbi korrutada), et selliste energiahulkade juures sellised näidud saadud. Ja täiendav küsimus, et milline on see energiaallikas millel töötab köögis pliit, et kas elekter või gaas?
Maja1 võtab(võttis) sul tabeli järgi enne renoveerimist kolme aasta keskmisena kaugküttest 500 000 kWh-d, üldelekter keskmiselt 6500 kWh-d, millele lisandub siis korterite arv*1034,13 kWh-d.
Maja2 võttis keskmiselt kaugküttest 690 000 kWh-d ja üldelekter 12700kWh-d, millele lisandub siis samamoodi korterite arv*913,15 kwh.
Ja selle juures saadakse ruutmeetrinäiduks Maja1-l 223 kWh/m2 x a ja Maja2-l 237 kWh/m2 x a? Milline see arvutuskäik on? Ja milliseid ruutmeetreid arvestatakse?

Toon siia näite renoveerimata Tartu Maja 60 korterit, asub Tartus, põhiliseks energiaallikaks on linna kaugküttevõrk (Gren)(material: turvas hake jne, tipul ka gaas): ca3400 ruutmeetrit elamispinda (see ruutmeetrite arv, mille vahel saab arveid jagada), üldpind 4400. Nüüd siin eraldi osa, mis on siiski kah köetav, aga millise arvestusse sisse või välja arvamine tekitab küsimusi. Kas kohad, kus talvel võib ilma jope ja/või kampsunita käia, tuleb lugeda köetava pinna sisse, või millises ulatuses? St trepikoda, kelder- millises ulatuses?
Lähme numbrite juurde, mis edastasin energiamärgise väljastamisega tegelejale. Esitasin dokumentide alusel fikseeritud tarbitud kogused. 2020&21 oli (tõenäoliselt koroonaga seoses) tarbimine võrreldes varasemate perioodidega suurem ca 10% ja 2022&23 langes uuesti tagasi alla. Kuna 2023 dets ei olnud veel läbi, siis läks arvestusse sisse aruandeperioodina mitte 2020 november-2021-2022-2023kuni november 2023 (mis oleks veel parema näidu andnud), vaid täisaastad 2020-2021-2022. Oleks teinud andmekorje juba 2024 jaanuaris, oleks näit veelgi parem (ise juba arvutasin sama käekirjaga) ja saanud näiduks selle 154 kW/h aastas ruutmeetri kohta allapoole D-märgisest C-sse- lihtsalt andmete najal.
Kaugkütte võrgust tarbitud energia (küte & soe tarbevesi):
2020 508 Mwh
2021 574 Mwh
2022 547 Mwh

Elektrienergia tarve:
*2020&2021 kogu energia tarve 96 700 ja 96 000, selle sees üldelekter vastavalt 5100 ja 5150 (nb koroonaperiood, sel ajal olid kõrgem ka vee tarbimine, inimesed ju kodus) ja korterite tarbimine summaarsena ca 91 000
*2022&2023 vastavalt keskmiseks ca 91 000, ja samamoodi üldelekter siis ca 5100-5200 ja korterite tarbimine summaarsena ca 86 000
Majas gaasi ei ole, nii, et köökides on elektripliidid. Kui teha nüüd korterite tarbitu tuim jagamine 60 peale, siis tuleb keskmiseks tarbeks korteri kohta 1450-1500 aastas.
Esitasin andmed vastavalt arvetele ja väljavõtetele ja palusin energiamärgise väljastamisega tegeleval otsustajal endal (kui kompetentsigruppi kuulujal võrreldes minusuguse "harimata matsi arvamisega") määrata ruutmeetrid mida seaduseandja või kes iganes kompetentne isik loeb vajalikuks kirjutada. (NB! Vaata lisa1) Dokumentides on märgitud köetavaks pinnaks selle eelpoolmärgitud ruutmeetrite ca3400 kuni 4400 vahemikust 3800 (minu arvestuste järgi on see köetav ja ka talvel soe pind küll kohe sammu võrra suurem kui 3800, aga noh kes olen mina võrreldes "maaailmarevolutsiooniga"? ei keegi.... no ei ole majas 600 ruutu sellist külma pinda/keldrit/vmt, mida köetavast pinnast välja saaks arvata). Ja selle 3800 alusel tehtud arvestuse järgi on energiamärgise väljastaja fikseerinud täisaastate perioodi 2020-2021-2022 kaalutletud energiaksutuse keskmiseks 154 kW/h-d ruutmeetri kohta aastas. Dokumendis on märgitud, et see näit vastab nõudele D (151-180) ja napilt ei ulatu C-sse (126-150). Hoone erikasutuseks on märgitud küll 168, millest 143 kaugküte ja 25 elekter, aga ju siis on Greni poolt tarnitud energia nii roheline (väärtus alla 1-te), et selle X-konstandiga läbi korrutades on energiamärgise väljastaja märkinud kaalutletud keskmiseks selle 154. Dokument on väljastatud detsembris 2023 ja kehtiv 2033 aasta detsembrini.
Oleksin teinud andmekorje juba 2024 jaanuaris ja perioodiks oleks läinud kirja 2021-2022-2023, siis oleks näit veelgi parem (ise juba arvutasin sama käekirjaga) ja saanud näiduks selle 154 kW/h aastas ruutmeetri kohta allapoole D-märgisest C-sse- lihtsalt andmete najal. Ilma renoveerimata.

Lisa1: Samalaadse sammu astus ka jänkimaal tabatud luuraja Rudolf Abel. Kui uurijad soovitasid tal leida endale advokaaat, siis pöördus ta Ameerika advokatuuri poole ja palus neil leida ja määrata endale advokaat. Tekkis olukord, kus USA-l oli auasi kogu maailmale õiglase kohtupidamise näitamise huvides leida ja määrata talle kaitsjaks väga kõrgelt hinnatud advokaat ja samas oli see ka sellele advokaadile see väga suur tunnustus. Lõpuks oli vist isegi niimoodi, et advokaadi korralik ja prestiižne töötasu kaeti isegi advokatuuri poolt, et jänkimaale selles alas mingeid etteheiteid teha ei saaks. (pikemalt on see juba eraldi teemat ja postitust väärt).

[OLAVI]

Väike arvutus kortermaja energiaklassi parendamiseks televiisorite näitel.
Kui majas olevat 60 vana plasmatelekat, millest iga energiatarve on 300W ja mis töötavad 5 tundi päevas (lapsed, pensionärid), vahetada 32" LED telekate vastu, siis on võimalik kogu sellise korterelamu energiatarvet vähendada ca 30 000kWh võrra aastas.
Kui palju vähendavad elektritarbimist induktsioonpliidid, siinkohal arvutama ei hakkaks, kuigi olen erinevate pliitide tarbimisi mõõtnud.

[Kriku]

Minu huvi on, et kinnistule saaks sisse kirjutada, rohkem mitte.

Ma vist ajasin jama - suvilasse peaks tegelikult ka saama alalist elukohta registreerida. Nii et isegi putkat pole vaja ehitada.

[Jaanus2]

Praeguseks on Euroliit vist natuke tagasi tõmmanud ja individuaalmaju sunduslikult renoveerima ei pea. Kriku - Arvo Veski vist soovitas sellise põrandaaluse kuni põrandani kuiva liivaga täita. Kergkruus annaks veel parema soojustusefekti (maksab küll rohkem) - külm õhk ei ringleks enam põranda all, samas ei pääseks ka niiskus üles põrandasse (need materjalid ei juhi kapillaarniiskust). Pööning ka soojustada (vanasti hoiti seal heinu, sama efekt) ja ongi vaja maja vähem kütta. Suhteliselt lihtsad ja odavad tööd mõlemad.

[Fucs]

Praktikas, kui sa nüüd lähed KOV-i seda alla 20m2 ehitist EHR-i elamuna arvele võtma ja kasutusluba taotlema

Pea nüüd hoogu. Kui ei ole vaja ehitusluba, ei ole vaja ka kasutusluba.

Kui sa seda maja EHR registrisse ei kanna ja kasutusluba ei võta, siis pole sellest "nullenergia majast" eriti tolku, sest ta ei figureeri sul mittekusagil "nullenergia majana"....

EHR-i ikka kannan. Minu huvi on, et kinnistule saaks sisse kirjutada, rohkem mitte.

Täpsustasin. Jah, kasutusluba ei ole nõutud ja tingimata vajalik.

Alla 20,0 m² ehitusaluse pindalaga ehitiste puhul langeb ehitatava või ehitatud ehitise tuleohutusele ja muudele normidele vastavuse kontrollimise kohustus omanikule. Elamu EHR-i kandmiseks on vaja esitada vähemalt andmete esitamise teatis (ehitusteatis) ning selle lisad (eluruumide andmed; hoone tehnilised andmed) ja asendiplaan hoonete paiknemise kohta. Ehituse geomeetria andmeid (koordinaate) tingimata esitama ei pea.
Hoone mõõdistusprojekti, elektriauditi ja küttekollete auditi esitamine pole samuti alati tingimata vajalik, kui ehitis on ehitatud enne 2003 aastat.
Uuemate hoonete EHR-i kandmisel võivad need dokumendid olla teatud juhtudel vajalikud.

Kuni 20m2 ehitise ehitamise dokumenteerimisel tuleb täita Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruse nr 3 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded" §1 lg 3 nõudeid.

Alla 20m2 ehitise vaba ehitustegevuse, samuti ehitusteatise esitamise kohustusega ehitiste puhul dokumenteeritakse ehitamine mahus, mis võimaldab vajadusel ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse hilisemalt tuvastada mõistliku pingutuse ja kuluga. Hinnangu selleks, millises mahus on ehitusdokumendi koostamine ehitise või ehitamise eripärast tulenevalt põhjendatud, annab ehitustööd tegeva ettevõtja pädev isik või omanik, juhul kui ta ehitab ehitist ise. EhS-i § 10 lõike 2 kohaselt on vastaval juhul ettevõtjal ja pädeval isikul selgitamiskohustus kaalutluste suhtes, mida tehti vastava dokumendi koostamata jätmiseks. Pädeva asutuse päringu korral tuleb nimetatud kaalutlusi põhjendada eelkõige võimalike ehitise ohutuse ja nõuetele vastavuse mõjude küsimustes.

14.02.2020 määruse nr 3 §1 lõige 3 realiseerib eelduse, et ehitamise dokumenteerimine on alati vajalik, ainult et vaba ehitustegevuse ja ehitusteatise nõude korral ei seata nõudeid dokumenteerimise mahule. Samas võivad ehitusdokumendid olla vajalikud erinevates riikliku järelevalve toimingutes, nagu näiteks tuleohutuse järelevalve tegemisel. Vaba ehitustegevus ei tähenda, et see on reegliteta ehitamine. Kõiki erinevate seadustega seatud nõudeid tuleb alati täita ja selleks on seatud ka erinevatele haldusorganitele ehitusjärelevalve õigus. Nt tuleohutusnõudeid peab ehitamisel täitma ka juhul, kui tegemist on vaba ehitustegevusega.

Seega ei tähenda vaba ehitustegevus mitte reeglitest vaba ehitamist, vaid seda, et ehitise jaoks ei ole tarvis taotleda ehitusluba või ehitusteatist. Vaba ehitustegevuse, ehitise lammutamise ja ehitusteatise esitamise korral on dokumenteerimise kohustuse mahtu, võrreldes muude juhtudega, ainult vähendatud.

Tahaks siia kohe juurde küsida täiendavaid andmeid, millede alusel kummalgi majal see suurus ... kWh x a on siis määratud. Et palju siis neid ruutmeetreid on nendel majadel ja kui kasulik/kahjulik siis see põhiline kütteallikas on (see, mida tuleb veel millegi X-iga läbi korrutada), et selliste energiahulkade juures sellised näidud saadud. Ja täiendav küsimus, et milline on see energiaallikas millel töötab köögis pliit, et kas elekter või gaas?

Kaalutud energiakasutus kWh x a on kWh • a (mul polnud klaviatuurilt võtta kohe märki • ) ehk peaks tähendama "aastas".
Nr.1 on köetav pind 3009m2
Nr.2 on köetav pind 3873m2
Pliidid on elektripliidid.

On kaks põhilist kütteallikat. Kaugküte ja soojuspump. Kui soojuspump ei jaksa kogu küttetarvet ära katta lülitub taha ka kaugküte. Seega oleneb välistemperatuurist, konkreetsest aastaajast ja kuust, kumb neist "põhiline" kütteallikas on.

*
https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... 5.2021.pdf
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021?leiaKehtiv

*

EDIT: Siis kui siin vahepeal elektrihinnad kosmosesse tõusid lülitasin ise soojuspumbad välja ja jätsin ainult kaugkütte taha, kuna kaugküte oli odavam....

*

Edit 2
Käisin vahepeal ära... lisan kulutabelite andmed ka.

Kulutabelid 2023.png (85.58 KiB) Vaadatud 693 korda

[Peeter]

Ma sain aru, mida sa silmas pidasid. St et sul pole seal mitte muutuja x, vaid mõtled lihtsalt korrutusmärki. Muutujaks kirjutaksin mina siis eraldi ja selgelt mõistetavalt, et tegemist on X-iga, suurelt ja rõhutatult ja silmas selle all pidasin seda läbi korrutamist energiatõhususe aspektist vaadates:

ja täpsemalt just seda:

Ja siit tulebki see, mis pani mind kukalt sügama: et sul paistab oli varasema energiamärgise arvutamisel selle põhikütte määratlus just selline energia, mis ei ole metoodika järgi teps mitte "heaks kiidetud" põhienergiatüüp.
Kui võrdlesin oma jälgitavate faktiliste näitudega, siis panid su maja (renoveerimiseelsed) näidud kohe kukalt sügama. Esiteks elektrienergia: korteris põhiosa elektrit kulub köögis söögi valmistamiseks ja vannitoas pesu pesemiseks, ülejäänud on selles määratluses marginaalne. Ehk siis süüa tehakse ja pesu pestakse seal sul tsirka kolmandiku võrra vähem, kui mul (vaadeldavates kolmes majas) Teiseks köetav pind: Võrreldes minu renoveerimata majaga sul on Maja1-l köetav pind ca 25% väiksem, energiakulu aga ca 10% vähem. Maja2 võttis sul enne renoveerimist samamoodi kaugküttest 25% rohkem, kui minu see renoveerimata eksemplar. Köetava pinna suurus oleks justkui sama, see 3800, aga no kui sa ise ütled, et sul oli keldris ka talvel normaalne olla (mitte siiski samasoe, kui toas), siis ma tuimalt peaks ütlema, et mul on siiski 4400 ruutu köetav. Ja rääkides siis faktiliselt tarbitud arvudest, siis minu 4400ruutu ja keskeltläbi 550 MWh-d aastas ja sinul Maja1 3000 ruutu ja 500 MWh-d ja Maja2 3800 ruutu ja 690 MWh-d paneb kohe kukalt sügama. Päris jõhker küttekulu vahe võrreldes Tartu Maja 113/133-ga..... Mitu kanti sul muidu maja (60krt-i arvestuse) keskeltläbi vett kuus tarbib? Palju sellest läheb sooja vee süsteemi? Kas saad välja tuua palju energiat kulub sooja tarbevee süsteemi jaoks suvekuudel. Mul Tartu linnas kahe 113/133 maja näitel on see sooja vee osa ca 90-100-110 kanti. Ma praegu kiirelt vaatasin, et soe vesi mais oli mõõdikutel 92 kanti ja Greni arve mai eest kogu majale on 1650 eurikut ja selle juures kütte koos pumpadega lükkasin välja alles kui mälu ei peta 9.-10. mai. Juuni oleks loomulikult juba täpsem arvepidamine.
P.S. Kui rääkida energiatarbest, siis renoveerimise järel kukkus teisel majal kaugküttest tarbitud energiakogus kW-h-des mõõdetuna küll ca 50 % alla, aga sellest rahaliselt ei piisa laenu teenindamiseks 10-11 kuul aastas, ja seda nii 2018, kui ka 2020 ehitushindadega teostatud tööde korral.
P.S. Ma vaatan, et sul on üldelektri arve aastases perioodis tõusnud nüüd 10 korda? Ja seda veel ise suvel elektrit tootes ja võrku müües? Kas ma sain õigsti aru?

[Fucs]

Ma sain aru, mida sa silmas pidasid....

Mõned selgitused kiirkorras:

Majades olid ehitusjärgselt kõikidesse köökidesse paigaldatud mingi 8...10 kW võimsusega grilliga elektripliidid Электра 1001
Palju neist enne rekkimist oli, või peale rekkimist on välja vahetatud, pole aimugi (pliidid olid 1987 valmistatud ja vbl mõnel kestab siiani)
90-ndatel topiti usinasti elektriboilereid korteritesse, rekkimise ajal likvideerisime selle jama 100%

Enne rekkimist:
* mõlemas majas keskmiselt +23 kraadi sooja hoidsime (s.t. ei külmetanud ja ei keeranud +18...+20 peale maha, majades ei hallitanud, niiskusprobleeme ei esinenud)
* ei saa ütelda, et keldrid "palavad" olid aga soojemapoolsed kindlasti.
* trepikojad olid küttega ja soojad
* olid juba siis nn "esimese põlvkonna täisautomaatsed" soojasõlmed (Danfoss) aga seal 3F kütteringluspumbad kütteperioodil 24/7 + 3F tarbevee ringluspumbad 24/365p aastas
* soe tarbevesi ja ringkäik +55 (+/- 1 kraadi)
* majades olid 3F survetõstepumbad, automaatse survelülitiga, Nr.1 rakendus see harva (linna uue trassi otsas), Nr.2 vurras pidevalt (linna vana trassi otsas, sisend maja ühes otsas, sellest kõige kaugema viimase viienda trepikojas ja eriti ülemistel korrustel surve ilma pumbata väga halb, tipptarbimise ajal halb ka mujal)
* 2014-2016 ei olnud säästupirne ega LED valgusteid + Nr.2 oli oma TV antennide süsteem (DM Yagid + suur SAT pann + eraldi ruumis tüünerid + liinivõimud igas trepikojas, mis 24/7 olid töös)... mingi pisikese energiakulu panuse andis kogu see kombo ka.


Peale rekkimist:
* on võimalik korterisse saada +24 kes tahab (mingeid lugereid/allokaatoreid jms pornot ei ole)
* soe tarbevesi ja ringkäik +50 (+/- 2...3 kraadi)
* Põhiline elektrikulu on soojuspumbad ja 24/7 vurravad ventseadmed (viimased võtavad seda rohkem energiat, mida rohkem on filtrid tolmu täis)
* Nr.2 majas on võimsam soojuspump kui Nr.1 sest Nr.2 on suurem maja
* Nr.2 majas oli millalgi vahepeal keset talve 2 kuud ilma soojuspumbata (emaplaat põles maha) ja ainult kaugküte
* Nr.1 majas oli millalgi vahepeal keset talve ca 1 kuu ilma soojuspumbata (tarkvara ja automaatika probleemid) ja ainult kaugküte
* Nr.2 majas on soojuspumpa natuke/piisavalt maha kohitsetud, sest teatud sagedustel tekkis "vibra" mis tuli esimese korruse korteritesse
* Soojasõlme automaatika ja soojuspumba automaatika on seatud nii, et prioriteetne on sooja tarbevee tootmine. Nüüd mai kuus näiteks oli sooja tarbevee m3 hind 4,85 EUR selle sees juba ka külma vee ja kanalisatsiooni m3 omahind 3,16. Keset suve saab tänu päikesepaneelidele ka vahel n.ö. "tasuta" ehk külma vee hinnaga.
* Kõik on LED valgustid
* Inimesed ei topi siseneva värskeõhu klappe talvel sokkide jms kinni, seega õhuvahetused (ja sellest tulenev vajadus väljast sisenevat külma õhku piisavalt üles kütta) normis

Mul neid kraadpäevasid praegu ei ole aega taga otsida erinevatel aastatel erinevates piirkondades.
Seal peaks vaatama ja võrdlema erinevate aastate kütteperioodide välisõhutemperatuure.
Meil kipub siin piirkonnas (joonel Jõgeva-Pandivere kõrgustik-Rakvere) olema pidevalt külmem kui mujal.

Energiakulude jaotus viimane mai kuu

* ventseadmete tolmufiltrid said Nr.1 just märtsis vahetatud ja Nr.2 vahetati eelmisel suvel

[2korda2]

Mul neid kraadpäevasid praegu ei ole aega taga otsida erinevatel aastatel erinevates piirkondades.
Seal peaks vaatama ja võrdlema erinevate aastate kütteperioodide välisõhutemperatuure.
Meil kipub siin piirkonnas (joonel Jõgeva-Pandivere kõrgustik-Rakvere) olema pidevalt külmem kui mujal.

Ma elan Raadil.
Eelmise aasta maikuine "kohati võib tempratuur langeda alla 0-i" - hommikul 6:30 näitas minu maja põhjaküljel maapinnast 1m kõrgusel asuv termomeeter -8C.
Selle aasta mais "kohati võib temparatuur langeda 2-3 kraadi alla 0" - õhtul spetsiaalselt terassile asetatud 7l veeämbril oli hommikuks peal 3+cm jääketas.
Mureleid sedasi muidugi ei saa
Sõber elab minust linnulennult ehk 1km linna poole. Mõlemal korral pole isegi muru krõbedaks läinud.

Ehk - kohalik eripära võib tõesti tähendada, et külmakraade tuleb kergelt rohkem kui kogu riigile tehtav prognoos lubab. Energiakulu vahe sellisel juhul võib olla suhteliselt suur (eriti, kui köetakse ÕV soojuspumpadega - suuremale kulule lisandub seal veel efektiivsusteguri langus).

[Kriku]

Linna kohta on see imelik, sest linnad on soojussaared.

Mul siin soode vahel on ka kohalik anomaalia - võililled hakkavad nii Viljandis (lausa 1-2 nädalat) kui ümbruskonnas alati varem õitsema.

[2korda2]

No Raadi all pidasin silmas üpris värsket alevit, mitte Tartu linnaosa Ma olen selle servas (veel paar aastat tagasi künti aia taga põldu) ja tõsi on - umbes 270 kraadi ulatuses ümber maapind pigem tõuseb. Ehk siis ongi kohalik lohk, kuhu ehk külm kokku vajub.

[Lemet]

Sõber elab minust linnulennult ehk 1km linna poole. Mõlemal korral pole isegi muru krõbedaks läinud.

Samal ajal, kui Sakus traktorid usinasti lund lükkavad, vaatan mina Viimsis aknast välja ja mõtlen kas teha viimane niitmine ära või jätta see üritus kevadeks...

[Fucs]

Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24 tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel. Kui näiteks ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur on 2 °C, siis on 24 tunnise perioodi (1 ööpäev) kraadpäevade arv 17 – 2 = 15 (°C×d).

Võtmepiirkonnad kraadpäevade määramiseks

Tingituna klimaatilistest erinevustest pole kraadpäevade arvud erinevates Eesti piirkondades võrreldavad. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringu [1] põhjal on pakutud, et kraadpäevade alusel on sobilik Eesti jagada kuueks piirkonnaks. Need kraadpäevade võtmepiirkonnad ja keskused, milliste välisõhu temperatuuride alusel määratakse piirkonna kraadpäevad, on järgmised:

I Jõhvi
II Tartu
III Tallinn
IV Valga
V Pärnu
VI Ristna

Allolev jooniselt on näha soovituslikud võtmepiirkondade piirid.

https://www.kredex.ee/et/energiatohusus ... raadpaevad

Võtsin selle aasta andmed ja Jõhvi, Tartu, Valga ja Pärnu piirkonnad
.

Praeguseks esimese kuue kuuga on nt. tasakaalutemperatuuri tB 1°C juures Jõhvi ja Pärnu piirkondade kraadpäevade vahe juba 159 päeva ja tasakaalutemperatuuri tB 21°C juures 245 päeva.

Arvutusnäide kraadpäevade kasutamisel
https://www.soojusaudit.ee/energiamargi ... koostamine

Suvalised netist leitavad ETV ilmakaardid, kus on hästi näha n.ö. "pidev erinevus" teatud piirkondade vahel (seda tendentsi saab nt talvel AK Ilm iga päev vaadates ka ise näha alati)
https://blogger.googleusercontent.com/i ... 00/ele.bmp
https://blogger.googleusercontent.com/i ... 2.2020.png
https://i.err.ee/smartcrop?type=optimiz ... 5h6bee.jpg

Keskmine õhutemperatuur 1991-2020
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kli ... mperatuur/
Päikesepaiste kestus (tundi) 1991-2020
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kli ... te-kestus/
Aasta kokkuvõtted. Kliimakaardid alates 2009. aastast. Aasta keskmine õhutemperatuur
https://www.ilmateenistus.ee/kliima/aastakokkuvotted/