www.militaar.net

Müüdud ei ole tõesti, kuid asjatatakse. Ma hakkasin ka mõtlema, et ei peaks enam sellistele meestele tähelepanu pöörama. Ajavad siin lihtrahval päid segamini oma iseseisvuspäeval.

[

b]Production and Exports, Further Development[/b]

The first S-400 battery achieved IOC status during the 2007-2008 period, and further batteries were being delivered to Russian PVO units since. Russian media reports indicate delays in delivery against initially planned schedules, which is not unusual for new designs.

The S-400 is being actively marketed for export. The first export client for the S-400 will be Belarus, with reports emerging early in 2009 that a delivery of multiple batteries had been negotiated.

Recently claims have emerged in Russia of a follow-on derivative of the S-400 Triumf, designated the 40N6M Triumfator M, including claims that the 5P90S and 5P90TMU TELs would be used. To date there have been no formal disclosures detailing this variant.

http://www.ausairpower.net/APA-S-400-Tr ... ocId920348

http://www.ng.by/ru/issues?art_id=63509

http://belarmy.by/tag/s-400

Ja mängu astus dr. Carlo Kopp....

Ma hakkasin ka mõtlema, et ei peaks enam sellistele meestele tähelepanu pöörama

Ärand seda küll tee, pööra ikka.
Kuid ülalmainitud tegelast tasuks küll ignoreerida.

Muide, millistele riikidele seda S-400 on juba müüdud...??

Müüdud ei ole veel kellelegi, aga jutud käivad, et Türgile hirmsasti tahetakse müüa. Valgevenele kah. Türklased väidetavalt eelistavat jälle hiinlaste analoogi

Muide, kuidas ikkagi mõjutada idapiiri tagant Ämari´/liitlaste tegevust.?
Siis ÕT süsteemidega.
Kui olemasolevate maks. laskekaugus on 80-100 km.(pole pealegi teada, millisel kõrgusel)
Venelaste maksimum-andmetesse tasub suhtuda ka teatava reservatsiooniga.
Uus pikamaa-rakett olevat nüüd siis lõpuks valmis.
http://ria.ru/arms_news/20120628/687250921.html

Новая дальняя ракета для зенитных ракетных систем С-400 уже прошла испытания, в скором времени она поступит в войска, сообщил в четверг РИА Новости начальник штаба командования ПВО и ПРО войск воздушно-космической обороны РФ, генерал-майор Андрей Дёмин.

Muidugi jälle...
Aasta tagasi kinnitas seesama mees pea samade sõnadega....

...генерал-майор Андрей Демин заявил, что новая дальняя ракета для зенитных ракетных систем С-400, предназначенных для поражения современных средств воздушно-космического нападения, прошла испытания и вскоре поступит в войска

http://vz.ru/news/2012/6/28/585968.html
Et uus rakett tuleb juba 2012 aastal kinnitas ka Õhuväe ülem ise.
http://ria.ru/defense_safety/20120213/564414790.html

ÕT kaugmaa süsteemid S-200 Dubna laskekaugusega 240+ km ja laskekõrgusega 35 km - olid siinkandis juba 80ndatel olemas....
Praegu peaks lähim koht vist Kaliningradis olema. Pealekauba lähevad meelest ka paaar tüüpi lennukitel asuvaid rakette, millega Soome lahe neutraalosa kohalt on võimalik Ämarisse suunduvad airlifte rünnata. Need S-400-d neid välja vahetavadki.

Need asjakesed pole kuigi tõhusad kõrgmanööverdavate märkide vastu, kuid meile osalusega transalennukid hiigelsuure peegelduspinna ja null manööverdusvõimega sobivad kenasti.
Üks näide lähiminevikust:
http://en.wikipedia.org/wiki/Siberia_Ai ... light_1812

Tsitaat sealt:

He noted that the missile, with a range of 240 km (150 mi) could not have struck the plane which was more than 320 km away from the missile launch site.

(märkus S-200D mudelite laskekaugus ulatub 400 km-ni).

tommy: Kas maailma võimsama sõjalise organisatsiooni ähvardamine(eriti selle elluviimine) on usutav....?

Reinsalu: piirilepingu sõlmimine on puhtalt julgeolekuküsimus, kummale on piirilepingut rohkem vaja, kas väikesele Eestile või suurele Venemaale?

Minu 12 punkti tommy-le Venemaa sõjaline oht on pseudoprobleem.

Ämari lennuvälja oli aga näiteks selleks vaja, et kui järgmist lennuvälja ehitama hakatakse siis ollakse juba palju targemad...

Lemet kirjutas:

Muide, millistele riikidele seda S-400 on juba müüdud...??

Müüdud ei ole veel kellelegi, aga jutud käivad, et Türgile hirmsasti tahetakse müüa. Valgevenele kah. Türklased väidetavalt eelistavat jälle hiinlaste analoogi

OT, aga väidetavalt on viimasel ajal üldse hiinlased kõvasti venelastele konkurendiks saamas, näiteks olevat lõuna-ameerikas (ja mujal) hiinlaste radarid ja ECM suhteliselt hästi müügiks minemas, kõlakatejärgi seetõttu, et venelaste omad on pea põlvkonnaga maha jäämas( mis ei tee neid muidugi kaugeltki mingiks olematuks ohuks)

Noh, advanced trainerite müügiturust pidada ligi 75 % turust venelaste väiteil hiinlaste käes olema. Venelased põevad seepärast, et Jak-130 turg sellevõrra väikseks jääb, hiinlastel aga minevat JL-8 müügiga päris kenasti ja nüüd on neil väljas ka uus Ukraina mootorite ja väidetavalt 10 000 tunnise ressursiga õppe-treeninglennuk JL-10(L-15).

veel türgi õhutõrjest

But diplomats and analysts warn that Turkey may not be allowed to integrate the Chinese-Turkish system into Turkey’s mostly NATO-owned early warning assets.

“I cannot comment on how the [US] administration would react to that. But I can tell you that integrating a Chinese or Chinese-Turkish air defense system into NATO assets may not be a good idea,” a US diplomat here said.

A Western industry source said that US officials have warned the Turkish bureaucrats several times about the potential difficulties in achieving interoperability if Turkey decided to go for a Chinese or a Russian architecture.

“I see that the Turks remain defiant. But I do not think it would be practically possible to integrate either the air defense or the anti-missile components of the planned Turkish-Chinese architecture into NATO radars,” a London-based Turkey specialist said. “The Turks would have the same problem if they chose the Russian system, but I think for the Americans, China represents a more direct threat.”

http://www.w54.biz/showthread.php?107-S ... Air/page13

Päris kuulatav saade Õhuväest ja Ämari lennubaasist. Vaatamata ajakirjaniku mõningatele lapsustele on tegu üpris informatiivse kuulamisega.

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2082111

Horvaatia hangib hulgaliselt tehnikat. http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... trol-boats Selle raha eest(20 miljonit euri) saadakse ikka päris korralik hulk tehnikat. Kus siis meie ministeeriumi rahvas ootab?

Meile pole midagi vaja, mis pole otseselt seotud meie liitlaskohustuste täitmisega. Muuks on meil ühe teatud lepingu 5. punkt ning sellest piisab.

1,1 miljonit EUR per töökorras PzH 2000 on sõna otseses mõttes kommiraha eeldatavalt hetke parima ja efektiivseima seeriatoodetud liikursuurtüki eest. Sellise sümboolse raha eest (ka 1,5 miljonit EUR) võiks vastav delegatsioon kohe ülehomme saksa sõita ja järgmised kuni 25 tk kinni panna. Võib ka ilma suurema varuosa- ja remondikomplektideta ning laskemoonata - ikka mõistlik. Maaväe tuletoetuse ja kogu lahinguvõime kasv tohutu...
Peaasi, et käes ja eks nagunii eesti-tüüpilsel moel hakataks alles hiljem uurima ja leppima täiendavate lepingutega igasuguseid vajalikke lisasid. Kasutusele õnnestuks reaalselt täiel määral võtta nagunii alles mõni aasta pärast ostmist ja õppimist. Küllap saame lõpuks hakkama.
Aga selle mõne aasta pärast ei pruugi enam jälle head relvastust soodsalt saada ja oleme sunnitud näppu imema mingite hirmkallite, ebakindlate ning taktikaliselt väheefektiivsete Archerite või Caesarite ees, mida seni pole suudetud isegi kaubaduseesmärgil huvilistele reaalelus oluliste tõrgeteta demoda.

hummel kirjutas: Küllap saame lõpuks hakkama.

No ometi suhtumise muutus...
Muidu ikka kogu aeg, "ei saa hakkama, liiga keeruline, liiga tehnoloogiline".
Isegi Stv. patiülem ise arvas, et "M-109 oleks ehk see kõige sobivam"
Areng toimub.

Muide, relvastuse tükihind pole nii oluline. Kogu programmi maksumus loeb kokkuvõttes.

taktikaliselt väheefektiivsete Archerite või Caesarite

Miks äkki nii ebaproffesionaalselt..?

Kus siis meie ministeeriumi rahvas ootab?

Ega meil tõepoolest pole plaanitud liikursuurtükke hankida..

Torkan siia diskussiooni vahele ühe suurtükiväe-kauge mõtte (tunnistan, minu suurtükiväe teadmised põhinevad mede vastaval õpikul).
Et kas osta D-30, 2S1 või Pnzh-2000 - vastus küsimusele algab "palju meil neid vaja on".
Kui meie lahingutegevuse piirkonna ulatus "piki rinnet" on nt 200 km, siis kogu papi panemine ühte moodsasse pataljoni ei anna meile palju juurde. Olgu need torud kuihead tahes.
See kaalutlus on üsna selgelt ka põhjuseks, miks meie arvates ülirikkal Soomel on suurtükiväe alustala tänini meil alaväärseks peetav D-30 või miks Iisraelil on neti järgi põhiline tegija meil juba "aegunud rämpsuks" tituleeritud M-109.

See puudutab ka muid küsimusi/suurhankeid, milles meie riigikaitse pääseteed nähakse.
Need relvad pole ka "esmane piksevarras", mis õigustaks ebaproportsionaalseid kulutusi per ühik ainuüksi seeläbi, et nad blokeerivad vastase teatud tegevusvariandid (näiteks lennuvägi ja keskmaa ÕT kuuluks sinna alla) - mis aitavad luua üldse eeldusi, et muu mudru end relvile suudab panna.

Meie võitlusvõime ja vastupidamise aja määrab ikkagi see, kui tugev on keskmine tase.
Soomlastel on see minu rehkendusi pidi päris rahuldav ja sellelt baasilt võib edasi arendada high-end asju, sest seda ei tehta "keskmise" palja tagumiku arvelt (meil kahjuks kipub olema).
Rahuldav keskmine tähendaks siis ülesannete täitmiseks piisavalt arvu rahuldava väljaõppega meha, neile vähemalt 70ndade Volksarmee tasemel nänni (sinnasamma ju see kirutud D-30 kuulubki - koos juba mahakantud T-72M tankidega), korralikke lahingvarustust ning selja taga iseendaga toime tulevat tagalat.

Küsimus on lihtsalt suurtükiväe tulevahendite kättesaadavus seal, kus neid vaja on.
Banaalses võrdluses maksab Pnzh-2000 terve D-30 divisjoni hinna, kuid teeb ära ainult 5-6 D-30 töö.
Kui Kapa-Kohilas avastab luurerühm vastase pataljoni kolonni tulemas ja Pnzh-2000 lähim patarei on 50 km kaugusel parasjagu, siis pole neist kahtlemata suurepärastest tehnilistest üksikasjadest kopka eestki kasu, lihtsalt tuli pole kättesaadav ja tuleb kustiga harakirit tegema minna teeäärde. Eesliinil võitleval jalaväeüksusel on üsna kama kaks, mis torudest see raud välja lastakse, neid huvitab ainult see, et pihta ja igale hektarile piisavalt palju (et tagada vastase mõjutamine).

Tehniliselt on see 2000 kindlasti äge ning üle idanaabri asjadest- ja teeb suurepärast counter battery't.
Ainult kas suudetakse seda muretseda piisavas koguses või peaks ikkagi soomlaste eeskujul suuremas koguses mingit järelveetavat KA ostma?
Taolisi asjakesi on rikkal Soomel ikka väga vähe. Kahtlen, kas meil niigi palju tuleb.
Minumeelest on meil endiselt probleem suurtükiväe kui kõige parema kill-EUR suhtega jalaväe toetusvahendi arvukuses (sellest ei hakka rääkimagi, et ei piisa struktuuritabelite täitmisest, vaid tehnika saab sõjas pihta, tuleb maha jätta ja kuskilt laost tuleb uued kah võtta. Või võitleme nii, et kui STVP-s paugub veel viimane haubits, jääb see vait, saadame kalli raha eest õpetatud suurtükimehed AK-4ga kahurilihaks ja valmis?)

Arvestades plaane ja jalaväe hulka, on puudu vähemalt 3+ suurtükipataljoni ning hea oleks kui saaks 5+ vähemalt FH-70 tasemel.
Umbes 20 jalaväepataljon ekvivalendi meeste toetamiseks on vaja ca 6+ suurtükiväepataljoni.