198. leht 500-st
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 16:51
Postitas Kapten Trumm
Huvitav, mina ei tea praegu ühtki 20ndates nõuka aja meest...
Äkki ongi 20ndates ja 40ndates(ja vanemad) inimesed erinevad..??
Valikutelt, kogemustes, suhtumises, mõtlemises....jne.
Ehk, tegu äkki ongi vanuselise iseärasusega, mitte aga nõuka või Eesti kasvatusega...
Jälle hakkasid puusalt laduma.
Olen vahelduva eduga teinud ka koolis tööd alates 1997. Hea paralleele kohe vedada.
Võrreldes sellega, mida ma ise kogesin - pean silmas distsipliin, kohustuste täitmine jne - läburada olen kahjuks näinud ja mida aeg edasi, seda rohkem.
Sellist koolikorda, mida täna mõnes koolis näeb - noh taolised tüübid läksid aeg-ajalt miilitsa sidruni kongis erikooli (ja võimalikud kandidaadid võtsid tasemaks).
On asi selles, et kodus vanematel pole aega või on kord lõdva -ei tea.
Ja pärast lendavadki vennad ajateenistusest ukse taha - diagnoosiga "kohanemisraskused".
Täitsa usun, et kaadri jutt on puha tõsi - vennad lihtsalt ei olegi õppinud end kokku võtma, distsipliini pidama või mingile korrale alluma.
Lisaks täiesti massiline suitsetamise komme

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 16:55
Postitas Lemet
Ehk, tegu äkki ongi vanuselise iseärasusega, mitte aga nõuka või Eesti kasvatusega...
Ehk lõpetaks vahelduseks Trummi tümitamise ja otsiks näiteks üles kommentaarid Peeter Lorentzi "skandaali" alt, kus nii mitmedki tuntud ja nimega õppejõud (peale Lorenzi enda) rääkisid sisult sama juttu mida Trumm- aasta-aastalt on asi alla käinud ja praegune seis on tegelikuses ahastamapanev.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 17:03
Postitas Poti soldat
Noorus läks juba vanas Kreekas hukka ja sellest ajast peale on asi järjekindlalt allamäge läinud. Ma oleks väga üllatunud kui EW aegsete põllumeeste seas ei esinenud analoogset nõuka aja noorsoo kirumist.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 20:11
Postitas kaur3
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 20:49
Postitas nuhk.Albert
Ma ei ole kindel kas meie riik on enam üldse jätkusuutlik, õigemini kas kas me oleks suutelised enam üldse riigina eksisteerima.
Hetkeseis:
Meie põhiseadust ei ole küll ametlikult tühistatud, kuid käsud-keelud tulevad Brüsselist. Sisuliselt meie iseseisvus ei ole laiem kui oblasti iseseisvus.
Rahandus kui ühiskonna vereringe ei allu meie kontrollile.
Ühiskonna rikkuse allikaks olev tööstus ei kuulu enam meie rahvale (väidetavalt 80% on välisomanduses). See aga tähendab, et oleme sisuliselt sulased oma enese maal ja tööga loodud lisandväärtus läheb piiritaguse peremehe tasku.
Fakt mida tasuks kõrva taha panna:
Kakskümmend aastat tagasi ei olnud meil võlgu, vabrikud veel töötasid ja elu oli raske kuid talutav. Tänasel päeval on võlgu 22 295 271 000 eurot. Ehk siis pea 17 000 eurot hinges oleva elaniku kohta. Võlg on miljard eurot aasta kohta. Võlad võlgadeks, aga oleks siis see kuidagi kajastuv rahva üldises elatustasemes. Ning huvitav oleks teada kes ja kuidas need võlad makstud saavad? Ja kui arvestada veel väärtusi loovate töökäte massilist lahkumist, siis muutub asi päris nutuseks. Veel kohale jäänud sulaste palgaga ja sellelt sulaste palgalt võetavate maksudega riigiaparaati ja lapsi-pensionäre naljalt ülal ei pea. Tankide soetamisest ei tasu unistadagi.
Mida ette võtta?
Pakuks restardi. Alustada uuesti nullist.
Paraku vaid soovmõtlemine, sest rahva enamus ei tea mida nad õieti tahavad - tõestuseks valimistulemused ja võimul olevad käpiknukud.
Isiklikult näen seni parimat lahendust Iseseisvuspartei ja radikaalide nägemuses.
Edasiseks soovin aga kõva närvi ja vaprust - tõelised vapustused on alles ees.
See siis nägemus sellelt kes kasvas ja sai töökogemuse nõukogude ühiskonnas. Ja vähemalt elektri poole pealt võin öelda oma kogemuste põhjal, et sellist paska mis tänapäeval kokku keeratakse, vene ajal naljalt ei kohanud. Eriti kehtib see suurfirmadest peatöövõtjate kohta kus tegeliku töö teeb alltöö-alltöö-alltöövõtja olevatu raha ja teadmistega isik.
Aeg on läinud edasi kuid olemuselt ei ole sittagi muutunud!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:08
Postitas mx77
Kust urrukast sa selle võlanumbri oled võtnud???
Eesti riigivõlg on selle aasta I kv seisuga 1,7 mlrd. EUR
See rahvusradikaalide haige iba ei lähe eriti kellelegi korda, seda näitavad ka valimistulemused.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:13
Postitas Lemet
Eesti riigivõlg on selle aasta I kv seisuga 1,7 mlrd. EUR
Pane kodanike laenukoormus ka sinna otsa ja vaata, mis number siis välja jookseb.
See rahvusradikaalide haige iba ei lähe eriti kellelegi korda, seda näitavad ka valimistulemused.
Kardetavasti saab kahe aasta pärast valimistes osalejate arv üpris väike olema, kui mingit suuremat muudatust ei toimu. Juba KOV valimistes osalejate arv oli üpris 50% ligi ja seal olid suuresti osalejad mittekodanikud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:18
Postitas toomas tyrk
hm, Lemet - ehk arvutaksid aeg-ajalt ise ka midagi? 22,3 miljardit miinus 1,7 miljardit jagatud eesti elanike arv ja milline eraisikute võlakoormus sellest nagu tuleneks?
Lihtsalt iga iba-ajaja "sõnavabaduse" kaitse ei ole ka just eriti arukas tegevus.
Kuid sellega Sa viimasel ajal nagu üritad eriti silma paista...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:21
Postitas Lemet
Niisiis, Toomas, palju on eraisikute laenukoormus? 22, 3 miljardit?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:28
Postitas toomas tyrk
Lisaks on Sul veel funktsionaalne lugemispuudulikus.
Ma viitasin eelpool antud üldise võlgade numbri ning riigivõla summade vahele. Mis oli müstiliselt suur. Mille peale sina olid kommenteerinud, et peaks arvestama ka elanikonna laenukoormust. Mille peale ma viitasin eelkõige elementaarse arvutusoskuse vajalikusele.
Samas aitab ka elementaarne guugeldamisoskus. Leiab samuti elanikkonna laenukoormuse.
Kui Sul on aga jälle soov hüpata ja esineda - siis mul on jällegi soov anda Sulle väike võimalus puhata...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:31
Postitas Lemet
siis mul on jällegi soov anda Sulle väike võimalus puhata...
Seda tantsu oleme me juba tantsinud. Anna minna, kui kergem hakkab.
Aga seoses eraisikute laenujäägiga- eluasemelaenude ja tarbimislaenude jääk oli 2012. aasta lõpus väidetavalt 6,9 miljonit eurot.
http://www.adaur.ee/index.php/eesti-ela ... ulekutest/
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:32
Postitas nuhk.Albert
Ei suuda leida välismaist allikat kus üsna hiljuti väideti meie üldiseks võlakoormaks olevat 25 miljardit, küll aga üks tsitaat (
allikas )
1997. aastal oli Eesti välisvõlg vaid 2,35 miljardit eurot. Seejärel kasvas välisvõlg kuni 2008. aastani, mil see moodustas 19,04 miljardit eurot. 2009. aastal ulatus välisvõlg 17,39 miljardi euroni ning moodustas SKTst 125 protsenti.
Nõmme Raadio võlakella vast siin ei aksepteerita, kuigi samas suurusjärgus võlga näitavad ka välismaised võlakellad.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:34
Postitas toomas tyrk
Isiklik kirjavahetus avalikus teemas...
Oleks nagu põhjust. millegi pärast ei taha sa aga vastata sisulistele küsimustele. ja nii juba korduvalt.
Eks nii need põhjused kogenvadki...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:39
Postitas Lemet
Sisuline küsimus...siis milline? Esialgu on ainult lugeda süüdistusi küll "ibaajajate" kaitsmises, küll lugemisoskuse puudumises. Nii et isiklikuks ajasid asja ikka ise.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Postitatud: 07 Nov, 2013 21:49
Postitas toomas tyrk
nuhk.Albert kirjutas:Ei suuda leida välismaist allikat kus üsna hiljuti väideti meie üldiseks võlakoormaks olevat 25 miljardit, küll aga üks tsitaat (
allikas )
1997. aastal oli Eesti välisvõlg vaid 2,35 miljardit eurot. Seejärel kasvas välisvõlg kuni 2008. aastani, mil see moodustas 19,04 miljardit eurot. 2009. aastal ulatus välisvõlg 17,39 miljardi euroni ning moodustas SKTst 125 protsenti.
Nõmme Raadio võlakella vast siin ei aksepteerita, kuigi samas suurusjärgus võlga näitavad ka välismaised võlakellad.
Eesti välismakse bilansi kohta annab kõige pädevamat ülevaadet (senini veel) Eesti Pank. Ei leidnud hetkel kolmanda kvartali statistikat. Teise kvartali oma link on siin:
http://www.eestipank.ee/node/39518
Koguvälisvõlg ehk riigi kõigi majandussektorite välisvõlg oli 16,5 miljardit eurot (92% Eesti aastasest SKPst). Kvartaliga oli see kasvanud 2% (vt joonis 3).
Jõudu kõigile, kes Eesti majandusseisu otsustavad Nõmme Raadio uudiste põhjal.