Seletuskirja kohaselt peavad kooli aknad olema õpilaste jaoks mitteavatavad ning sellise tehnoloogiaga, et lastel poleks võimalik oma näppe akende vahele jätta.
Seal on ära toodud ka uksed.
Mis saab teiste akende ja ustega lapse ümber, mida ta võib ootamatult oma eluteel kohata?
Nojah, nende teiste olemasolu ja kasutuse eest ei vastuta enam otseselt kool.
Ma loogiliselt mõelda üritade saan aru, miks keegi tuli üldse sellise regulatsiooni peale - ilmselt lapsed (samas käib jutt peamiselt juba põhikoolist ja gümnaasiumist) nö "mängivad" akendega (ja ustega), prõmmivad neid kinni-lahti ja enda või kellegi teise näpukesed võivad selle käigus sinna akna vahele jääda. Kuid süüdi pole selles aknad ega uksed ja põhjus pole akende või uste konstruktsioonis. Kirjeldatud olukord on mingi käitumise või olematu ohutunnetuse ja ohuhinnangu või ettevaatamatuse tagajärg, mitte põhjus. Samas, ohutunnetust ja taju õpetavadki ohtlikud nähtused ja nendega koostoimimise kogemine. Et aken võib olla ohtlik, seda õpetabki ohtlik aken. Ja teine teema, mis määruse seletuskirja lugedes välja joonistub on see, et "lastel ei tohi olla võimalust alates teisest korrusest aknast alla kukkuda"...
No ok, nö "eesmärgid on üllad", aga kas me lolliks ja üle võlli ei lähe sellega, et püüame absoluutselt kõike ära normida ja reguleerida?
Kindlasti on normeerijate tööpõld väga lai ja meil on veel terve rida asju mida pole ära reguleeritud, seadustesse ja määrustesse sisse kirjutatud.
Kõike, mis võib olla kuidagi ohtlik, ei saa ju ära reguleerida ja normeerida, sest enamus asju mis meid ümbritsevad võivad valesti kasutades ja/või okutaju ja tunde puudumisel olla ohtlikud.
Osad nendest kindlasti vääriks ka mingil tasemel reguleerimist, aga väga suur osa nendest minu arvates mitte.
Võibolla polekski antud juhul eriti põhjust nende üksikute ülereguleerimiste puhul kahe käega peast kinni võtmiseks, aga IMHO on meil juba pikemat ega osades eluvaldkondades täiesti haigelt ülereguleeritud riik ja siis kui sinna karikasse tilgub pisikesi asju juurde, hakkab see ühel hetkel üle ajama.
Mõned esimesed ettejuhtuvad näited erinevatest valdkondadest:
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... esti-toole
https://www.rup.ee/uudised/oigus/advoka ... guleeritus
https://arileht.delfi.ee/artikkel/86107 ... bida-tohib
https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide- ... uleeritud/
https://www.ehitusuudised.ee/uudised/20 ... guleeritud
https://www.aripaev.ee/saated/2024/03/1 ... iri-lainud
https://arvamus.postimees.ee/6516460/br ... oreerimine
https://arvamus.postimees.ee/8062457/ee ... guleeritud
jne
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste võttis juba 2015 kogu eelneva linginduse kokku kohtunike korralisel täiskogul
Lõpuks toodab äärmuseni jõudes kogu see ülereguleeritud ja normeeritud ühiskond meil mõtlemisvõimetuid ja kogenematuid (eluvõõraid) imbetsille.
Aga vbl ongi see paratamatus ja nö loodusseadus. Ühel hetkel jõuab kõik kriitilise piirini ja kukub kolinal kokku, ning esile kerkivad vastupidised äärmused ja praktikad. Ja nii pidevalt, ringiratast.
Kuulake spetsialisti arvmust ka: Ene Saar (Reaalkooli direktor): haridussüsteem reguleerimata ei saa, aga ei tohiks olla ka üle reguleeritud
https://r2.err.ee/1609666988/ene-saar-r ... guleeritud
*
Asja nimi, millest suur elevus tekkis, on "Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale" ja seda näeb siit:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#MvGXyTFm
https://eelnoud.valitsus.ee/main#SzR5UrWX
Sellega reguleeritakse põhikooli ja gümnaasiumi astmete "õppe ja kasvukeskonda"
Seletuskiri:
Mõned nopped sealt.
Eelnõu eesmärk on kaasajastada kehtivaid nõudeid ning leevendada nõudeid, mis on liiga ranged või raskesti täidetavad....
....Eelnõuga ei muudeta nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab kooli pidaja järjepidevalt jälgima asutuse õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele meetmed nõuete tagamiseks. Määruses on endiselt nõuded, mis on kõige
olulisemad õpilase arengu toetamiseks ja turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks.
Et üldse ei muudeta nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes rangemaks, on IMHO vaieldav.
Kohalik omavalitsus peab transpordi korraldama ka siis, kui ..... koolitee kulgeb väljaspool asulat läbi õpilasele potentsiaalselt terviseohtliku
maastiku. Sellisel juhul ei määra kohustuse täitmist asjaolu, et õpilase kodu kaugus koolist on vähem kui 3 kilomeetrit.
Muude situatsioonide kirjeldamisega, kui kraavide-ojakeste-jõekeste, sõidu- ja raudteede ületamised välja jätta, jään praegu veidikene hätta, aga kuna karude kaitsmise regulatsiooni tulemused on jõudnud meil sinnamaani, et need tuiavad juba varsti igal pool mööda külasid ringi ja meil osades piirkondades ei julge ka täiskasvanud enam väga jala ringi liikuda, natuke metsasemast alast ja võsast rääkimata, siis igati asjakohane regulatsioon...
Vbl peaks ära normima ka vähima ohutu kauguse veekogudest (tiik, järv, meri) millal koolilaps neist mööduda tohib ja seda veel ohutuks loetakse?
Igaks juhuks märgin ära, et ma ei ole absoluutselt selle vastu, et KOV peaks kaugematest KOV piirkondadest, kust lastel on raskusi kooli minemisega, kooli transpordi korraldama.
Vabalt ringi kooserdavad hullud ja skisod on ka probleem, sest see on vastukaaluks alareguleeritud valdkond, mida kohe kuidagi ära reguleerida ei taheta.
P.S. Lapsed võivad karta väga erinevaid asju ja potentsiaalselt saada terviseohtlikke vaimseid traumasid
https://tnk.tartu.ee/0laste.html
Lõikes 4 on sätestatud, et koolitranspordi bussipeatus peab vastama ühistranspordi peatuste planeerimise ja rajamise põhimõtetele. Ootekoha all mõeldakse kas eraldi ooteala kui buss peatub suletud või avatud taskus või juhul kui buss peatub sõidurajal, siis kasvupinnase eemaldamist ja freesasfaldi või kruusaga katmist ning kitsa tee muldkeha korral kraavi truubiga täitmist. Sisult on tegemist kindlustamata peenra laiendusega selleks, et inimesed ei peaks kasvupinnase peal bussi ootama.
Noneh. Ma olen näinud arutult käituvaid bussijuhte, kes korjavad küla vahel, sealt läbi sõites, lapsi peale nende eluasemete juures tee servast, kus inimene (laps) seisab kasvupinnase peal bussi oodates ja no tõesti, kus on bussijuhi ja KOV silmad?
Muru/hein jms peab olema mõistliku kõrgusega ja soovitavalt pügatud, et lapsed seal joostes ei komistaks ja kukuks ning, et vähendada puukide levikut.
Puugid on saatanast jah ja neid on viimastel aastatel ülemõistuse palju ka. OK selle koolihooviga, aga ilmselt kasvõi korraks kusagil läbi mittepügatud heinamaa kulgev või niitmata teeserva sisaldav koolitee kvalifitseerub ka seega "potentsiaalselt terviseohtliku maastikuna", pikas rohus-heinas komistamisest rääkimata...
P.S. meil siin viimastel aastatel jõudsalt praktiseeritakse ka uut moeröögatust - haljasalade niitmata jätmist, sest see on elurikkuse tagamine...
Laste kaitseks puukide ja kukkumiste eest tuleks need alad ümbritseda juurdepääsu mittevõimaldava tõkke või taraga. Arenguruumi on.
maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, masinad ja ohtlikud seadmed peavad asuma õpilastele kättesaamatus kohas. Kuna erinevad tööriistad võivad olla lastele ohtlikud, on nõutud laste ligipääsu piiramine nimetatud tööriistadele ja seadmetele. Silmas on peetud erinevad tööriistu, mida kasutatakse näiteks territooriumi korrashoiuks (muruniidukid, lehepuhurid jms)
Õige. Kes ei oleks selle poolt, et muruniidukit ja lehepuhurit puudutada tohib alles pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kuidas on selle järelevalvega kodudes, kus praktiseeritakse selles suhtes täielikku anarhiat? Kas see on OK kui hoolimatutes peredes rakendatakse alaealisi lapsi karistamatult tööle, muru niitma ja neid seadmeid puudutama? OK, see mis jääb kooli "aia taha" seal kool ei vastuta, aga nii üldises riiklikus lastekaitse plaanis on ju tegemist pooliku meetmega?
On ka ustest juttu
Ohutuse all on silmas peetud, et aknad ei oleks laste poolt avatavad ja uksed ei oleks niisuguse tehnoloogiaga, et lapsel on tõenäosus sinna näpud vahele jätta (tugevalt isesulguvad jms). Uste liikumine ja sulgumine peab olema kerge ja sujuv. Õpilaste ohutuseks on vajalik arvestada, et
pöörduks ja pendeluks ei ole lastele ohutud ja neid ei tohiks lasteasutuses kasutada, sest lapsed võivad jääda pöördukse vahele. Lükanduks peab olema varustatud magnetsulguriga või kaitseseadisega, mis takistab lapse käe ukse vahele jäämist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO nõuete kohaselt tuleb aknad alates II korrusest varustada spetsiaalsete, nn lapsekindlate sulguritega, kettide või fiksaatoritega, mis ei võimalda akent avada enam kui 8-10 cm.
Lihtsalt uitmõttena ja ideekorje toetuseks: Aknast väljakukkumise vastu aitavad ka trellid väga hästi.
Lisaks ei tohi pärast söögivahetundi järgneda koheselt liikumisõpetuse tund. See võib tekitada olukorra, kus lapsed on sunnitud toitu kiiremalt sööma, kui nad peaksid , et jõuda liikumisõpetuse tunniks end ette valmistama. Lisaks võivad teatud kehalised harjutused vahetult pärast söömist tekitada valuaistinguid, mis võib mõjutada laste valmidust kaasa teha erinevaid liikumisõpetuses läbiviidavaid harjutusi.
Söömise järgselt, seedimisprotsessis, suunab keha verd rohkem seedetrakti ja selle organitesse ning sama aegselt füüsilise pingutuse korral võib verevarustus lihastest ja muudest organitest väheneda ja see võib põhjustada nii kõhuvalu, iiveldust või üldist ebamugavustunnet.
Siin valdavad mind kahetised tunded... Ühest küljest ei saa eitada, et teatud juhtudel on oht, kohe pärast söömist teatud tegevuste puhul, mingiteks tervisekahjustusteks. Aga kas sellega ei peaks tegelema ja seda arvestama kehalise kasvatuse (liikumisõpetuse) õpetaja, kes on spetsialist ja teatud ohtudest teadlik? Nagu ka muude füüsilist koormust eeldatavate tegevuste puhul, sest valesid asju või midagi valesti tehes võib ohtu sattuda tervis ka siis, kui vahetult enne seda pole söödud.... See kõik peaks olema lahendatud ja ohutus tagatud nõuetega vastava õpetaja/spetsialisti pädevusele.
Kas määruse koostamisel on analüüsitud ka seedimisprotsessi verevarustuse vajaduse suhet matemaatika tunnis kaasamõtlemisele, kus aju vajab tulemuslikuks kaasalöömiseks ja tulemuste saavutamiseks rohkem verd kui seedetrakt? Kõige tervislikum lastele oleks pärast söömist tunniplaanis ilmselt hoopis üks Fiesta tunnike, kus laps õpib tundma oma seedetrakti töö iseärasusi ja tervislikult puhkamist.
Kuna seal on kokku pandud palju asju ühte määrusesse, mis kehtisid juba ka varem, siis osad nüüd uuesti tõstatatud küsimused on n.ö. "hiljaks jäänud" (nt see 3km koolitee pikkus on koos koolikoti raskuse jms juba alates 2007 sätestatud :
https://www.riigiteataja.ee/akt/12780345 §1 lõige 9)
Välja toodud lõigud tunduvad mulle kas "ülereguleerimise" või "pigem ülereguleerimisena". Keerasin osade asjade kommentaarid nimelt veel rohkem üle võlli, sest no tõesti, miks peatuda hetkel saavutatul?
Seal on palju ka vajalikke asju, mis ei kandideeri "ülereguleeritusele".
Eks lugege ise.
tasemel dispuut. Aga... aga minu issi on tugevam, kui sinu issi. Ja muidugi vana hea:"ise oled loll".