www.militaar.net

FN-l on värkselt väljas uus 6.2kg massiga kuulipilduja FN Evolys 7.62 peale. 5.56 on ka ja see veelgi kergem. Loomulikult lisandub ka moona kaal.
https://www.fnherstal.com/en/product/fn-evolys-762

Kas on lootust ka seda relva testimisele veel lisaks saada? Üks hanke kriteeriume oli ka KP kaal.

Küll soomlased varsti selle kaliibri välja vahetavad

Asjatu lootus. Need PKM-id osteti alles mõni aasta tagasi uue maaväestruktuuri-2015 üksuste relvastamiseks. Samamoodi on praegu käimas automaatide Rk62 moderniseerimine-uuendamine.
Seega need "vahetavad koos Rootsiga" näikse kuuluvat siiski fantaasia valdkonda. Kuna alles uued relvad osteti ja automaate uuendatakse, siis lähim 15 a ei vaheta nad midagi.

PKMid võeti Soomes relvastusse alles 1996 aastal (ITKK-96) ja saadi need Venemaa käest kunagise NLiidu välisvõla kustutamiseks ning 2012-13 osteti neid juba ise Venemaalt juurde.

chipy kirjutas:Ja lint lohiseb maas sest nii on äge.

Kas liivane lint ja padrunid mitte uut, kallist relvasüsteemi ära ei riku?
PK tüüpi kuulipildujad on üheksakümnendatel EKV relvastuses juba kord olnud. Iisaelist saabus omal ajal 200 või isegi 210 seda tüüpi kuulipildujat? Kuhu nad siis said, kingiti Iraagile ära?

Viiskümmend kirjutas:PKMid võeti Soomes relvastusse alles 1996 aastal (ITKK-96) ja saadi need Venemaa käest kunagise NLiidu välisvõla kustutamiseks ning 2012-13 osteti neid juba ise Venemaalt juurde.

Põhiosa olemasolevatest tuli just nimelt 2013 paiku ja selle tehingu eesmärk oli relvastada ära uue, 2015 maaväestruktuuri järgsed jaod (kus igas jaos on 2 PKM-i). Olemas olnud relvastus seda teha ei võimaldanud.

Vaatan, et KP-de hanke sõelale ongi jäänud ainult kolm pakkujat: Poolakad, IWI ja FN. Taotlejaid oli algselt kaks korda rohkem. Huvitav miks nad ära kukkusid?
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... 92/tenders

dixci kirjutas:

chipy kirjutas:Ja lint lohiseb maas sest nii on äge.

Kas liivane lint ja padrunid mitte uut, kallist relvasüsteemi ära ei riku?
PK tüüpi kuulipildujad on üheksakümnendatel EKV relvastuses juba kord olnud. Iisaelist saabus omal ajal 200 või isegi 210 seda tüüpi kuulipildujat? Kuhu nad siis said, kingiti Iraagile ära?

2000ndatel kasutas piirivalve PK'sid mg3 ja Negev'i kõrval väljaõppes. RPK-74 ka. RPD-sid ei näinud. Mis neist hiljem sai ei tea.
PK'le oli ka vändaga asjandus kuhu padruneid sisse kallates sai lindid kiiremini laetud.

Tagasihoidlik küsimus - kas otsitakse GP-d (võimalusega erinevateks kasutamisteks, ka platvormidel) või puhtalt jalaväeüksustele toetuseks?
Kahjuks ei saanud hanke lehelt aru ... (my bad)

Vastavusmaatriks on avalik info, see viitab ennekõike puhtalt jalaväele mõeldud lahendusele.

Miks on vaid kolm pakkujat? Ega hankele registreerimine automaatselt tähenda et pakkumine ka sealt reaalselt tuleb. See registreerumine on huvi väljendamine. Pakkumus mis esitatakse, see on see mis loeb. Ning juhin tähelepanu - need on pakkumused, nende vastavushindamise käigus selgub lõplik tulemus ja hulk. Aga ju siis olid neil omad põhjused, miks HK oma MG5A2 või selle kergendatud ja arenduse lõpus oleva kergema modifikatsiooniga välja ei tulnud, või US Ordnance M60E6-ga.. neid variante-võimalusi oli veel laual.

FN tutikas pill hetkekirjeldusse ei mahu, sest tollel ennekõike puudub vahetatav raud ja on oma rolli poolest pigem kiire manööverdusvõimega tuletoetusrelv, kui kuulipilduja tavapärases mõistes. Kahjuks tulid uudised sellest ka liiga hilja välja hanke mõistes, et sellega arvestada osata ja aruteluks üles tõsta.

Leo kirjutas:...Tegelikult ma ka väga ei muretse Rahede puudumise pärast, sest kasutajad ei pea neid eriti töökindlateks võrreldes Galilidega...

Küsimust Leole - kas on täpsemalt teada, mille poolest Rahe on ebakindlam kui Galil või on see kellegi anonüümse subjektiivne hinnang? (Ei ole iroonia, vaid tõesti aus huvi.)

Leo kirjutas:...Paraku on EKJ läbi aastakümnete korraldatud ja juhitud nagu USA armee, kus Maaväe kaader saab parima, nendest ülejäänud rahade eest varustatakse USMC ja armee ning merejalaväe käest läbi käinud jõuab reservi ja rahvuskaardi kätte.

Täpsustus - USA Maavägi, Merevägi (s.h. mariinid) ja Õhuvägi teevad hankeid eraldi ning ei anna üksteisele "vanemat" kraami edasi. Sageli ostavad nad üldse erinevaid relvi ja süsteeme. Rahvuskaart võib saada relvastust tegev-/aktiivkomponendilt, kuid samas ostavad nad otse ka ise süsteeme/varustust, mis on tegevüksustest erinev.

Tänan küsimuse eest. Rahede töökindlust on kritiseerinud EKJ kaadrikaitseväelased, kellel on pikk töökogemus. Galili peamiseks plussiks peetakse töökindlust ja Rahe peamiseks miinuseks peetakse töökindlust. Galili peamiseks miinuseks peetakse kaalu lisadega ja üldse lisade kinnitamist, samas Rahe on kergem ja lisasid saab panna kergesti. Ilmselt on töökindluse probleem niiöelda relvade erinevast ehitusest tulenev, sest Rahe liikuvate osade tolerantsid on oluliselt väiksemad kui Galilidel, seega tuleb rohkem ja hoolikamalt puhastada. Kui püssirohi tahmab palju, siis koos vähese puhastamise ning tolmu rohkusega ongi probleemid. Sarnased kogemused on ka SKJl, kusjuures Afganistaanis ja RKdega, mis traditsiooniliselt on peale puhastamist jäetud õliseks osade kaitsmiseks rooste eest Soome kliimas. Lõunarindel oli kuiv, samas väga tolmune ja õlised RKd hakkasid andma tõrkeid, sest õli+tolm=mingi kitt. Siis kästi relvasid minimaalselt õlitada, hakkasid kiiremini kuluma. Eks see ongi selline igavene võitlus, kui kaua ja kuidas peab puhastama.

USA relvahangete kohta olen teadlik, samas saavad kõik raha samast riigieelarvest ja siis ongi olukord, et tegevüksustele läheb rohkem ja reservile vähem, ise olen NGs näinud kappide kaupa kapitaalremonditud automaate M16A1, sest tegevüksused olid saanud A2d. Sama teema kaitsevestide ja kiivritega, need olid NGs eelmine põlvkond, kui armee juba peamiselt uutega harjutas. See ongi täiesti loomulik olukord, sest raha ei ole piisavalt kõikidele kõige parema ostmiseks. Jänkid komplekteerisid missionile minevad üksused alati parima saadaoleva varustusega, mis tihtipeale kodumaale jõudmisel järgmisele üksusele roteeriti.

Sain aru, et Rahe on nõudlikum hoolduse osas, mitte pole lihtsalt tegemist üldise töökindluse teiste aspektidega?
Korraliku hoolduse puhul on võrdsed, kuid Galil kannatab ka lohakamat käsitlejat!

Rahe liikuvate osade tolerantsid on oluliselt väiksemad kui Galilidel

Luban endale hetkelist pedantsust ja viitan sellele, et kui inimesed ütlevad relvade puhul "tolerants", siis nad tegelikult peavad silmas lõtkusid. Tolerants on pigem seotud tootmise ja selle normidega. Lõtkud aga tagavad n-ö vaba ruumi detailide vahel. Tegelikult on tõenäoliselt mõlema relva detailide tolerantsid suhteliselt sarnased. Peamised erinevused tulevad konstruktsioonist.

Teine asi, millele tähelepanu juhiksin on see, et Rahe kergem mustumine ei ole eriti loogiline, sest kogu süsteem on väliselementide vastu palju suletum kui Galil ning erinevalt tavalisest AR-15 otsemõjuga süsteemist, kasutab see kolbvarrast. Seetõttu on lukuraami jms mustumine vähem tõenäoline. Seda kinnitavad ka päriselus tehtud katsed, kus on võrreldud AR ja AK platvormide tolmu ja mudakindlust. Vahe võib ehk tulla nõudlikumast hooldusest, mis on vist kõigi Lääne relvade puhul tavaline.

See ongi täiesti loomulik olukord, sest raha ei ole piisavalt kõikidele kõige parema ostmiseks.

See poleks ka otstarbekas, sest enamus tavalisi rahvuskaardi liikmeid ilmselt ei näegi lahingut nende relvadega. Need, kes lähevad kuhugi missioonile, saavad paremad relvad.

Näppinuna Rahesid julgen öelda, et jutud teemal "laguneb, tõrgub jne" on ehe näide hoolitsemata relvast. Mul on olnud üks tõrge ja see oli moonast - kuul jäi rauda kinni.. Ülejäänud korrad on tõrked olnud kasutajapoolsed, põhjustatuna kas kogenematusest või sitast hooldusest.
Ses osas jah, tahab rohkem oskusi kui pärdikute jaoks mõeldud Kalaššiplatvorm, aga on parem, sest et lihtsalt on. Ei ole fanboy, aga olen kasutanud ja eelistan iga kell enne Galili ja veelgi rohkem iga kell G3-platvormi.

Leo kirjutas:Rahe liikuvate osade tolerantsid on oluliselt väiksemad kui Galilidel, seega tuleb rohkem ja hoolikamalt puhastada. Kui püssirohi tahmab palju, siis koos vähese puhastamise ning tolmu rohkusega ongi probleemid

Pigem on jäänud Rahe puhul mulje, et ei ole mõtet liiga palju puhastada - ülemäärane sisemuse hõõrumine kulutab ära seal oleva kaitsekihi ja relva töökindlus väheneb. Enamus püssirohugaasidest lähevad läbi relvaraudu või gaasikolvi välja, nii et sodi jõuab relva sisse vähe. Seega vajab tõenäoliselt vähem puhastamist kui Galil.